Sarapuu maalid kuuluvad tegelikkusesse, isegi kui see pole igapäevane tegelikkus. Aga see, miks nad siia kuuluvad, miks nende ainulisust nii teravalt tajume – see miks on juba tõelisus.
Peaministri arvates peab Eesti iga ruutmeetrit kaitsma vähemalt üks välissõdur.
Kuivõrd võib agressiivsust, vägivaldsust, oma tahte pealesurumist, vallutusiha jms sõda soodustavat pidada mehelikeks loomuomadusteks?
In memoriam Mats Traat 23. XI 1936 – 27. VI 2022
Leo Gens süvenes 1950ndate algul arhitektuuri, vaimustus ja kirjutas järgmiste kümnendite jooksul XIX ja XX sajandi arhitektuuri suureks. See oli tema kriitiline arhitektuuriajalugu.
Festival võtab kokku Peeter Alliku kunstihoiaku. Kui seda tunnete komplekti suudetaks ka edaspidi kanda, oleks suurepärane. Seda on väga vaja nüüd ja ka tulevikus.
Eriti just nooremaid ei huvita täpsus ega loogika nende poliitvaadete puhul, mida nad ise valjuhäälselt toetavad. Nad otsivad lihtsalt kohta, kus end bravuurikalt välja elada.
Muusikaelu parteilise ohjamise killuke 1946. aasta septembrist
Kogukonnafestivalil on Suure-Jaanis ilmselt ees veel palju aastaid, kuid korraldajad võiksid panustada veidi rohkem ka taustajõududesse.
Miks võiksid koolinoored õppida humanitaarteaduste ja loovuurimuslikust vaatenurgast maailma mõtestama?
Lapsele sobiva linnalooduskeskkonna kujundamisel tuleb arvestada ka täiskasvanute vajadustega ning tagada heakord, ohutus ja mugavus.
Tallinna, Tartu ja Pärnu peatänava näituse sõnum võiks olla see, et linnas võib peaaegu iga nurga taga leida midagi eriskummalist.
„Kalaranna 28“ on tulvil üllatusi ja humoorikaid vinjette nii Uku Uusbergile ülimalt iseloomulikes sõnamängudes ja muusikapuhangutes kui ka osavasti läbikomponeeritud ruumikasutuses.
Kesk-Eesti teatritrupi „Ai, velled …“ on enamat kui romantiline metsavennalugu või päevakajaline hoiatus, et punane terror võib korduda.
Alex Garlandi uues kõhedikus „Mehed“ üritatakse öelda liiga palju, mistõttu mõjub film visandlikuna, ning pinge asub peamiselt visuaalefektide ja näitlejate suhtes.
Ulmefilmis „Kloon“ ei ole tähelepanu alla tehnoloogia, vaid sellega kaasnevad moraalsed ja eksistentsiaalsed kaasnähud.
Võib-olla polegi vahet, missuguse elutee inimene valib, sest lõpptulemus on sama: üksindus ja kahetsus, et teisiti otsustades oleks elu parem olnud.
Ajakirjanduse suverütm võiks sisaldada ainult näpuotsaga kõige tähtsamat: vähem uudiseid, vähem tühjaläinud tööd oleks igati asjakohane.
VII Läänemere maade filmiajaloo konverentsil valgustati lähemalt tele- ja filmiajaloo erinevusi ja kokkupuutepunkte.
Hasso Krull, „Lembit Sarapuu maailmalõpp“
Tanel Vallimäe, „Ukraina sõda ja stereotüüpide teisenemine“
Vestlusring „Uurimus ja loovuurimus kunstis ja muusikas“
Kas töötada kodus või kontoris?
Triin Talgi romaan „Auhind õigesti elatud elu eest“
XXV Suure-Jaani muusikafestival
näitus „Linnapilt. Tallinna, Tartu ja Pärnu peatänavad“
Tallinna Linnateatri „Kalaranna 28“
konverents „Läänemere maade filmi- ja teletööstuse ristumisi: ajalugu ja tänapäev“