2022-26 (3898)

Lembit Sarapuu maailmalõpp
Lembit Sarapuu. Keskustelu. 1989–1990, õli. Eesti Kunstimuuseum
Stanislav Stepaško

Lembit Sarapuu maailmalõpp

Sarapuu maalid kuuluvad tegelikkusesse, isegi kui see pole igapäevane tegelikkus. Aga see, miks nad siia kuuluvad, miks nende ainulisust nii teravalt tajume – see miks on juba tõelisus.

Õudne lõpp 180 päevaga
Kuni kaitsetahet on, okupatsiooni ei tule. Ja vastupidi.
Piia Ruber

Õudne lõpp 180 päevaga

Peaministri arvates peab Eesti iga ruutmeetrit kaitsma vähemalt üks välissõdur.

Tehnohaip ja ärevusporno

Viimastel aastatel on aina enam kuulda, et kõigi kerkinud probleemide põhjus on ühismeedia. Kriitika on muidugi vajalik. See, mida kriitilise analüüsi pähe pakutakse, on aga enamasti hoopis tehnopaanika või kriitika­haip. Kriitika­haip (ingl criti-hype, tehnoloogia­uurija Lee Vinseli mõiste) võtab mõne tehnohaipiva väite, nt et algo­ritmid lahendavad kõik probleemid, kuna on nii targad, objektiivsed ja tõhusad, ja…

„Röövimine päise päeva ajal. Ajaloo vähim laenutushüvitis raamatukogude aastal“

Selliselt pealkirjastas autorihüvitusfond oma pressiteate ja põhjust on selleks küllaga. Nimelt eraldas kultuuriministeerium laenutushüvitisteks läbi ajaloo kõige väiksema summa – 124 671 eurot, millest pealekauba tagastatakse tulumaksuna riigile 23 000 eurot.
Laenutushüvitist on riik kohustatud autoritele maksma õiguse eest laenutada raamatukogudest raamatuid ilma nende…
Ukraina sõda ja stereotüüpide teisenemine
Vene identiteedi alus oli näha end kangelasliku rahvana, kes ühtaegu kõige rohkem end ohverdas Teises maailmasõjas. Sellise identiteedi kõrval on Vene avalikkuses ja meedias praegu hakatud kasutama teistsugust messianistlikku käsitust, s.o oma rahvast kui maailma päästjast, äravalitud rahvast. Pildil Surematu polgu marss Rostovis 9. mail 2013.
Irishka1990 / CC BY-SA 3.0 / Wikimedia Commons

Ukraina sõda ja stereotüüpide teisenemine

Kuivõrd võib agressiivsust, vägivaldsust, oma tahte pealesurumist, vallutusiha jms sõda soodustavat pidada mehelikeks loomuomadusteks?

Mastipuu on langenud
Jah, looja on küll lahkunud, kuid tema loodu ootab taasavastamist ning omaksvõttu.
Tõnu Tormis

Mastipuu on langenud

In memoriam Mats Traat 23. XI 1936 – 27. VI 2022

Soe kui Gens
Leo Gens Sirbi kunstitoimetajate Mirjam Peili ja Tiina Käeseli vahel EKA (siis veel ERKI) 70. aastapäeval 1984. aastal.
Kalju Suur, Eesti Kunstimuuseum

Soe kui Gens

Leo Gens süvenes 1950ndate algul arhitektuuri, vaimustus ja kirjutas järgmiste kümnendite jooksul XIX ja XX sajandi arhitektuuri suureks. See oli tema kriitiline arhitektuuriajalugu.

Väikeste kõrvalekalletega
Hyunji Park ja Jaesik Park suutsid avamisrituaaliga kutsuda publiku tähelepanu korrale, meenutada Peeter Allikut ja juhatada piltide juurde.
Ove Maidla

Väikeste kõrvalekalletega

Festival võtab kokku Peeter Alliku kunstihoiaku. Kui seda tunnete komplekti suudetaks ka edaspidi kanda, oleks suurepärane. Seda on väga vaja nüüd ja ka tulevikus.

Ühendatud punkarid ja Ida-Saksa väärtusruum
Antropoloogia huvi keskpunkt on kaugete tundmatute hõimude juurest nihkunud ka inimestele ja kultuuridele meile vägagi lähedal, uurija enda ja tema sõbra või naabri tegevusele.
Erakogu

Ühendatud punkarid ja Ida-Saksa väärtusruum

Eriti just nooremaid ei huvita täpsus ega loogika nende poliitvaadete puhul, mida nad ise valjuhäälselt toetavad. Nad otsivad lihtsalt kohta, kus end bravuurikalt välja elada.

„Seda džässi on vaja kõvasti liistu peale tõmmata, et temast nõukogude džäss saaks“
Džässirepertuaarist tõmmatakse Johannes Semperi tahtel maha „kõik kriiskavad, ameerikaliselt karjuvad asjad, olgu nad laenatud või algupärased, kõik need „Tuuled kõrvas“, „Tiigrijahid džunglis“, „Idamaised turud“ ja „Karavanid““. Tundmatu autor. Maharadža Ram Singh tiigrijahil. Guašš paberil, u 1825–1850.
Brooklyni Muuseumi Aasia kunsti kollektsioon / Wikimedia Commons

„Seda džässi on vaja kõvasti liistu peale tõmmata, et temast nõukogude džäss saaks“

Muusikaelu parteilise ohjamise killuke 1946. aasta septembrist

Eesti oma Midsomer (ilma mõrvadeta)
EMTA sümfooniaorkester koos selleaastaste lõpetajatega jättis üldiselt hea mulje, eriti solistid – kõigis oli kõrgkoolilõpetajatele omast põlemist. Fotol solist Rebecca Kontus.
Margus Elizarov

Eesti oma Midsomer (ilma mõrvadeta)

Kogukonnafestivalil on Suure-Jaanis ilmselt ees veel palju aastaid, kuid korraldajad võiksid panustada veidi rohkem ka taustajõududesse.

Uurimus ja loovuurimus kunstis ja muusikas
Anneli Porri
Aron Urb

Uurimus ja loovuurimus kunstis ja muusikas

Miks võiksid koolinoored õppida humanitaarteaduste ja loovuurimuslikust vaatenurgast maailma mõtestama?

Kas töötada kodus või kontoris ehk Kuidas sujub suhtlus pikaleveninud koroona tingimustes?
Joonis. Eelistatud töötamiskoht pärast koroonakriisi kodus ja kontoris töötavatel vastajatel.
Allikas: artikli autorid

Kas töötada kodus või kontoris ehk Kuidas sujub suhtlus pikaleveninud koroona tingimustes?

Koroonapandeemia on nüüdseks kestnud üle kahe aasta. Kuigi suvel on pärgviiruse haigus kõige teravamate probleemide hulgast taandunud,…
Rohkem Bullerbyt!
Vormsi park on linnalooduse mõttes mitmekesine ja seal saab juba praegu vabalt mängida, kuid selle potentsiaal on kasutamata, kuna seda takistavad täiskasvanute seatud piirangud laste liikumisvabadusele.
Riina Parm

Rohkem Bullerbyt!

Lapsele sobiva linnalooduskeskkonna kujundamisel tuleb arvestada ka täiskasvanute vajadustega ning tagada heakord, ohutus ja mugavus.

Näitus sellest, mida pole

Näitus sellest, mida pole

Tallinna, Tartu ja Pärnu peatänava näituse sõnum võiks olla see, et linnas võib peaaegu iga nurga taga leida midagi eriskummalist.

Väikene õhupall lendab kõrgele ära
Kalju Orro rikka rollipartituuriga Otto Kupuna lavastuses „Kalaranna 28“.
Siim Vahur

Väikene õhupall lendab kõrgele ära

„Kalaranna 28“ on tulvil üllatusi ja humoorikaid vinjette nii Uku Uusbergile ülimalt iseloomulikes sõnamängudes ja muusikapuhangutes kui ka osavasti läbikomponeeritud ruumikasutuses.

Lennuki tammsaarelikud metsavennad Soontaganal
Metsavend Hirmus Ants (Janek Joost) ja tema pruut Vilma (Laura Lind), taamal vana mees (Ivo Eensalu) ja vana naine (Merle Rajaveer).
Merle Jantson

Lennuki tammsaarelikud metsavennad Soontaganal

Kesk-Eesti teatritrupi „Ai, velled …“ on enamat kui romantiline metsavennalugu või päevakajaline hoiatus, et punane terror võib korduda.

Mees on mees on mees on mees
„Meeste“ kõige otsesem viide paradiisile on stseen, kus Harper hammustab maamaja aiast korjatud õuna.
Kaader filmist

Mees on mees on mees on mees

Alex Garlandi uues kõhedikus „Mehed“ üritatakse öelda liiga palju, mistõttu mõjub film visandlikuna, ning pinge asub peamiselt visuaalefektide ja näitlejate suhtes.

Häda kloonidega
Karen Gillan on kaksikrolli silmapaistvalt hea valik, kuna suudab mängida välja nii surmtõsised ja tahtlikult tuimestatud moega osad, kanda endas küllaga pinna all aimatavat haavatavust, ent leida üles ka külmaverelise enesekindluse.
Kaader filmist

Häda kloonidega

Ulmefilmis „Kloon“ ei ole tähelepanu alla tehnoloogia, vaid sellega kaasnevad moraalsed ja eksistentsiaalsed kaasnähud.

Nõnda autofiktsioon, et lausa autorifiktsioon
Iseenda elu nõnda läbipaistvalt ja otseselt esikteosena kirjapanek ning romaanivõistlusele esitamine oli julge samm. Triin Talk debüütraamatu esitlusel 24. mail Tallinnas.
Konstantin Sednev / Postimees Grupp / Scanpix

Nõnda autofiktsioon, et lausa autorifiktsioon

Võib-olla polegi vahet, missuguse elutee inimene valib, sest lõpptulemus on sama: üksindus ja kahetsus, et teisiti otsustades oleks elu parem olnud.

Suverütmis ajakirjandus
Puhkajale on uudisvoog teisejärgulise tähtsusega.
Priit Mürk / ERR / Scanpix

Suverütmis ajakirjandus

Ajakirjanduse suverütm võiks sisaldada ainult näpuotsaga kõige tähtsamat: vähem uudiseid, vähem tühjaläinud tööd oleks igati asjakohane.

Väikselt suurele ekraanile ja tagasi
Viimase aastakümnega on suurtest ekraanidest saanud taas Edisoni kinetoskoobi laadsed üksinda vaatamise kastikesed.
Tristan Priimägi

Väikselt suurele ekraanile ja tagasi

VII Läänemere maade filmiajaloo konverentsil valgustati lähemalt tele- ja filmiajaloo erinevusi ja kokkupuutepunkte.

Pealelend  – Priit Raud, „Baltoscandali“ kunstiline juht
Eero Vabamägi / Postimees / Scanpix

Pealelend – Priit Raud, „Baltoscandali“ kunstiline juht

Rakveres korraldatakse 6. – 9. juulini XVII rahvusvaheline etenduskunstide festival „Baltoscandal“, mis toob kokku esinejad Eestist, Euroopast ja kaugemaltki. Nelja päeva kestel etendub…
Pealelend  – Eik Hermann, Ehituskunsti peatoimetaja
Mark Raidpere

Pealelend – Eik Hermann, Ehituskunsti peatoimetaja

Vahetult enne jaanipäeva ilmus pärast kolmeaastast pausi taas 1981. aastast välja antava arhitektuuriajakirja Ehitus­kunst uus number. Värske ja raamatu mõõtu (320 lk!) topeltnumber keskendub sel…
Elukestva kohanemise ilu  
Kadri Steinbach
Gabriela Urm 

Elukestva kohanemise ilu  

Pärast sündi tuleb kohaneda väliskeskkonnaga. Lasteaias kohaneme emast eemaloleku ning ühiskonna normidega. Koolis kohaneme õpetaja nõudmistega, ülikoolis tudengielu võlu ja vaevadega, sealhulgas hommikuni kestvate pidude ning pohmakaga. Seejärel kohaneme täiskasvanueluga:…

Raul Tammet 16. IV 1949 – 25. VI 2022

73aastasena lahkus meie hulgast teatri- ja filmilavastaja Raul Tammet. 16. aprillil 1949 Tallinnas sündinud Tammet lõpetas 1972. aastal näitleja erialal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri V lennu ning 1979. aastal Moskvas kõrgemad stsenaristide ja režissööride kursused.
Tammet töötas aastatel 1972–1985 Tallinnfilmis assistendi ja režissöörina ning 1980–1984 TRK lavakunstikateedris erialaõppejõuna.
Ta oli Läänemaa kodanike komiteede liikumise eestvedajaid,…
Sirp