2021-46 (3868)
Putin topeltlõksus
Ressursipuuduses Venemaa üle piiride ei loksu. Hea, kui südagi veel tuksub.
Volkslied, Weltliteratur ja eesti kirjandus
Liina Lukas: „Eesti kirjandus osaleb selles üleilmses kirjandussuhtluses, millesse Herder ta umbes 250 aastat tagasi aitas.“
Seks sotsiaalmeedias ja sotsiaalmeediaga – peavool tervitab
Mittemõistmisest tulevat tõrjumist võiks ideaalsel juhul vähem olla, kui mõistmatuse tühimiku täidaksid uurimused nagu see raamat.
Eesti valikud elurikkuse ja kliima hoiul
Eesti roll elurikkuse ja kliima hoiul peab olema palju laiem kui meie enda looduse elurikkuse hoidmine.
Kas tallinlane on muutunud?
Sergei Fedotovi lavastus Vene teatris on turvaline kesktee kõigist võimalikest „Meistri ja Margarita“ käsitlustest.
Emotsioonid, müüdid ja pidevalt halb valitsus
Kas meie poliitiline eliit on üldse võimeline tagama Eesti püsimise ja stabiilsuse? Või on ühe või teise poliitilise jõu ambitsioonid tähtsamad?
Uues eesti näitekirjanduses säravad naised
Eesti Teatri Agentuuri selleaastasel näidendivõistlusel paistsid silma psühholoogiliselt teravad teatritekstid.
Venemaa hübriidsõjad
Lisaks sõdadele tuleks mainida relvakonflikte, kus Venemaa osalus on tõestatud: kaks sõda Aserbaidžaani ja Armeenia vahel, Kosovo sõda ning kodusõda Liibüas.
Armastada Eestit
Stagnatsioon või tagasiminek?
Kultuuriinimestele oleks hädasti tarvis kindlust, et keegi nende…
See pole vale noot, vaid mikrotonaalne muusika
„Sound Plasma“ keskendub kõige laiemalt alternatiivseid intonatsioone käsitlevale muusikale. Tänavu olid selle keskmes Harry Partchi ja Alois Hába muusikalised intonatsioonid.
Mikrotonaalsusel pole selget ajaloolist algust ega lõppu. See on alati olemas olnud ning…
Allajääjate prohvet
Sean Baker: „Ma otsin näitlejaid tänavalt. Mingi asi neis peab kutsuma selliselt, et minus tekiks vastupandamatu soov näha neid seda salapärast miskit tegelaskuju heaks tööle panemas.“
Tõlkelooline Goethe
Kui tekstide iseäralik järjestusviis kõrvale jätta, siis on „Nõmmeroosike“ imeliselt koostatud, ammendaval ja põhjalikul uurimistööl põhinev väljaanne.
PÖFF pisikeses kolmainsuses
Kolm eripalgelist dokumentaalfilmi pakuvad üllatavalt kerget juurdepääsu Pimedate Ööde filmifestivali sädeleva südameni.
Tähendusloome tagurpidikäik
Mihkel Kleisi viirastuste efekt ei peitu tekkeloo vormi varjus, vaid selle algupära on visuaalse infona paigutatud pildi pinnale. Tontlikuks saavad need seetõttu, et meenutavad tähemärke.
Võim ja sugu. Võimu kuritarvitamine ei tule üllatusena
Privileeg mõelda vabadusest
Päästekorraldajad…
Hobuse sitt ei täida merd ega naise töö tee kedagi rikkaks
Hea ajakirjanikuna on Marianne Mikko osanud lahutada olulise ebaolulisest ja läheneda igale teemale süsteemselt ja loogiliselt.
Kunstnik joonistab ateljeevaikuses oma mõtted kuuldavaks
Uno Roosvaldi näitus on austusavaldus kõigile kaaslastele, kellega koos ta on loominguteel kõndinud. See on ka haruldane võimalus mõista sügavamalt maailma, kus looja töötab.
Ühise keele otsinguil
Lavale on toodud kolme inimese isikliku muutumise kogemus: laia teemapüstituse tõttu leidub põimingus nii säravat sünteesi kui ka tervikuga nõrgemini haakuvaid kilde.
Klassikaraadio on pannud Eesti muusika õnnelikku olukorda
Tõnu Kaljuste koostatud kava oli eri aegade silmapaistvate eesti heliloojate kõrvutus, kus loodi häid ja ootamatuidki seoseid.
Nutikas veepudel IV. Maailmalõpp koju kätte
me saame niivõrd targaks
et automaatpesumasin
asendab meile naist
Lembit Krull, „Maailmalõpp koju kätte“
Nagu eelmise artikli lõpetuseks tõdesime, on meie igapäevapildis väga domineeriv tehnoloogiaeetos oma mastaapseimates rakendustes siiski vaid pinnapealne roosa kreemikiht sügavamate ja…
Ove Büttner 21. II 1959 – 3. XI 2021
Ove Büttner sündis 21. veebruaril 1959. aastal Tallinnas. Aastatel 1983–1989 õppis ta kunstiakadeemias (tollal Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut) tahvelmaali.
Kursusekaaslaste seas tekitas Ove Büttner jahmatust…
Igas põrguminekus on tulek paradiisiDantet maalides.
Mika Vesalahti ja ka Lilian Mosolainen kasutavad mütoloogiast, religioonist ja kunstiklassikast tuttavaid kujundeid. Vesalahti tehniliselt kopeerides, Mosolainen virtuooslikult interpreteerides.
Kes on liikluses kuningas?
Sellest, kuidas XX sajandil meedias liikluskultuuri kajastati, võib välja lugeda, et murekohad ei kao.
Eestlaste kultuurielu Peterburis
Igasuguse kahtluseta võib öelda, et professionaalse eesti muusikakultuuri juured asuvad Peterburi konservatooriumis.
Venemaa valitsejad ei ole imperiaalsest riigikuvandist kunagi loobunud
Kuldmehikesega supermeeste kallale
Oscari-võitja Chloé Zhao Marveli-film teeb popkornifilmina surmapattu – „Igavesed“ on lihtsalt tapvalt igav.
Sajani sajaga mängeldes
Jüri Arrak töötab igavikus, mis on täis universaalsust. Seal, kuhu mahub argipäev, nõnda et suurte sõnade suitsuvine hajudes selgub, et see vist ongi kõik.
Kirjakultuuri ajalugu – ja veel palju enamat
„Balti kirjakultuuri ajaloo“ uuenduslikus avaköites käsitletakse Eesti ja Läti ajalugu üheskoos ning vaadeldakse mitmekeelse kirjakultuuri kaudu siinmail elanud kogukondi.
No More Ämber
Almanahh „No More Amber“ on ilmselt Balti kirjandusvälja üks silmapaistvamalt disainitud ja turundatud saavutusi.
Venemaa mineviku mõistatuslikud alged
Kas kõik Venemaal toimunu on tingitud Venemaast enesest, ainulaadne ja unikaalne?
„Nõmmeroosike. Goethe luule eesti keeles“
Jaan Ross, „Eestlaste kultuurielu Peterburis“
Ahto Lobjakas, „Venemaa valitsejad ei ole imperiaalsest riigikuvandist kunagi loobunud“
näitus: Mihkel Kleisi „Tähendusväline vaade“
dokumentaalfilmid: „Sparksi vennad“, „107 ema“ ja „Stanislavski. Elujanu“
Piret Karro, „Võim ja sugu. Võimu kuritarvitamine ei tule üllatusena“
