2021-40 (3862)
Pausiaja poliitikategu
Riigikogu asub kaaluma kavandatava kultuuripoliitika ambitsioonikust.Kui ikka asub.
Arengukava lõpusirgel
Taaniel Raudsepp: „Eesmärk on luua Euroopa parim vabakutseliste süsteem. Looming tuleb loojatelt, järelikult peab tagama loojate heaolu.“
Kui valitsus kevadsuvel arengukava „Kultuur 2030“ riigikogule arutamiseks…
Teavikutest ja teavitusest
„Kultuuri arengukava 2021–2030“ eelnõus püstitatud ideaalide saavutamist takistab muu hulgas asjaolu, et kellelgi ei ole ilmuvast trükisõnast ja selle kvaliteedist ülevaadet.
Meie ühine visioon
Ükski visioonidokument ega arengukava ei too kaasa soovitud muudatusi. Areng sõltub kõigi valdkonda kuuluvate inimeste tegevusest ja koostööst.
Võib-olla maailm ongi üks aed
„Pingeväljade aednikus“ nagu ka Mehis Heinsaare loomingus on kõik seotud müsteeriumiga, mida võib nimetada ka eluks, aga mille peamine tunnus on tõsiasi, et oluline osa sellest jääb alati kättesaamatuks.
Tulevik ei ole oleviku pikendus
Muusika liigutab ja paneb liikuma
Peale tavapärase enese- ja üksteisekiituse, koostöö- ja…
Mihklikuu audiospaa
Septembrikuu muusikaelu oli rikkalik: kontserdilavadele jagus tippkoore ja -orkestreid, soliste ja dirigente, uudisteoseid ning meeldivaid üllatusi.
Post-sõnastik LVII – Keskmiselaubaline kirjandus
Pühapaikadest looduse pühaduseni
Looduslik mitmekesisus ja ainulaadsus on Eesti võimaliku visiitkaardina jäänud väärilise tähelepanuta.
Kalli-Maia Holland 28. III 1939 – 26. IX 2021
Kalli-Maia Holland oli hariduselt elektrivõrkude ja -süsteemide insener, aga kuna…
Mis Venemaast saab?
Dokumentaalooperi „Russia: Today“ ettekannet Narvas võib pidada sotsiaalseks eksperimendiks.
Karmen Maat, Tartu ülikooli eesti kirjanduse magistrant
Ikka veel mõistatuslik Konrad Mägi
Pilvi Kalhama: „Konrad Mägi oli olemuselt autsaider, tõeline avangardist. Tema puhul võluvad just ebatüüpilised võtted ja elemendid.“
Sõjaveteran kinolinal
„Kaardimängur“ on järjekordne peatükk Ameerika sõjaveteranide traumasid kujutavate linalugude reas.
Kultuuri põhi ja seadus:
mitmekülgne ja kõrgel tasemel professionaalne rahvusvaheliselt rikastatud kaasaegsete vahenditega valdkondlikult regionaalne konkurentsivõime
A nagu arhitektuur
Heini Paas 6. X 1918 – 28. IX 2021
Heini Rosilda Paas sündis 6. oktoobril 1918. aastal Mõniste vallas Tämbelse talus. Ta õppis Mõniste algkoolis ja Valga ühisgümnaasiumis. 1938. aastal astus ta Tartu ülikooli filosoofiateaduskonda, kus valis peaaineteks kunstiajaloo ja inglise keele.…
Teatriaasta raamatukaante embuses
Kogumikus „Teatrielu 2020“ konstateeritakse, et mullu kolm kuud kestnud koroonapaus ei toonud teatrielus kaasa pööret, vaid oli pigem väike kõrvalekalle harjumuspäraselt rajalt.
„Neetud õnnetuse terviseks!“
Imbi Neeme jälgib romaanis „Kokkupõrked“ kahe õe suhte dünaamikat ja vastupidavust.
Peeter Aas 14. VII 1950 – 28. IX 2021
Virumaalt pärit Peeter Aas omandas agronoomiaalase kõrghariduse Eesti Põllumajanduse Akadeemias (EPA, praegu Eesti Maaülikool). Suurem osa tema eluteest oli aga seotud humanitaariaga. EPA päevil tegi Peeter kaastööd kõrgkooli ajalehele ja avaldas lühiproosat almanahhis. 1987. aastal…
Nutikas veepudel I
Tunneme ängistust, et midagi väga suurt on väga valesti ja et keegi peaks midagi tegema, aga puudub tunnetuslik ja intellektuaalne võime probleemiga tegeleda ja oma käitumist kohandada.
Uus menüü
TMW on äärmiselt hea võimalus tutvuda muusikaga, mis igapäevasesse muusikamenüüsse ei kuulu, ning iseennastki tundma õppida.
TMW programmiga tutvudes hakkas silma tohutu stiilikirjusus – klassikalisest muusikast death metal’i ja pungini – ning samal ajal kontserdirohkus. Mulle tuttavaid nimesid esinejate…
Vaimuhaigete kaitsepühak Dymphna
Kuigi Niguliste muuseumi näituse eesmärk on tutvustada põnevat altariretaablit, annab see suurepärase võimaluse vaadelda renessansiajastu ühiskonda.
Naine maal, külmal ja kaugel
„Ivanna elu“ pakub karmi ja elulise sissevaate noore neenetsi keerulisse ellu ja inimsuhetesse.
Juhan Liiv ja tühi väli …
Kalev Kudu poleks Kalev Kudu, kui ta ei oleks neid kahte – Juhan Liivi ja zen-budismi – lavastuses „Ma tahaksin olla kui lill“ kokku viinud.
Pariisi igavene puudutus
Vardi näituselt puuduvad küll Eesti Kunstimuuseumi tööd, kuid ka Tartu Kunstimuuseumi kogu, Enn Kunila ja veel mõne erakogu põhjal saab tema loomingust igati hea läbilõike.
Flaami kuldajastu naiskunstnikele mõeldes
Naiskunstnike tööde kohalolu Kadrioru kunstimuuseumi Flandria kuldse ajastu näitusel peegeldab autentselt flaami tollast kunstielu, hariduslikke ja ühiskondlikke olusid.
Fanny de Siversit mälestades
URMAS BERECZKI
Rohelisema arhitektuuri poole
XVII Veneetsia arhitektuuribiennaal kinnitab, et parim maja on ehitamata jäänud maja, kuid tutvustab ka keskkonnasõbralikke ehitusmaterjale.
Inimvaatlused – Tõukerattal Lissabonis
Elu võimalikkusest kolhoosimajas
Sookuru kortermaja vabaõhumuuseumis tuletab meelde, et nõukogude korra ja siinse kultuuri sümbioosis kujunenud Eesti argielu on ülihuvitav nähtus.
Imbi Neeme romaan „Kokkupõrked“
Tanel Mällo, „Nutikas veepudel I“
Janek Kraavi, „Post-sõnastik LVII. Keskmiselaubaline kirjandus“
näitus: „Memlingist Rubensini. Flandria kuldne ajastu“
XVII Veneetsia arhitektuuribiennaal
Anu Kannike, „Elu võimalikkusest kolhoosimajas“
dokumentaalooper „Russia: Today“
Äli-Ann Klooren, „Mihklikuu audiospaa“
Tallinn Music Week’i muusikaprogramm
