2021-32 (3854)

See on elus!
Asjaolude õnnetu kokkulangemise tõttu saab kratt vanaemast (Mari Lill).
Kaader filmist

See on elus!

„Kratt“ on selline perefilm, mis ei pane kedagi igavusse surema. Ei mingeid laulvaid printsesse, küll aga üks seestunud sugulane, törts veresauna ja üks viimase aja žanrifilmide kõige rajum eksortsismiseanss.

Õhtu toob tagasi kõik

Õhtu toob tagasi kõik

Kuldset keskteed ja isikliku vastutuse teadvustamist otsiv mõttesuund on Jaan Kaplinskile olnud omane aastakümneid.

Teateid pärisilmast

Esmaspäeval tehti avalikuks ÜRO valitsustevahelise kliimapaneeli (IPCC) kuuenda aruandetsükli esimene osa – kliimamuutuse loodusteaduslikke aluseid käsitlev raport. Kliimapaneeli raportid koondavad olemasoleva teadusinfo, mistõttu teaduskirjanduse jälgijale neist aruannetest midagi ootamatut tulla ei saa, kuid üldsusele ja poliitikutele paistab iga uus aruanne ikka ja jälle üllatusi toovat. Üllatav, et kliimamuutus on endiselt…

Haljas või paljas?

Eesti väikelinnu näib olevat tabanud mingi viirus. Ei, ma ei räägi siin koroonast, vaid pea sama nakkavast tõvest, mis tekitab arusaamatut vimma tänavapuude vastu ja viib linnaruumi uuendamisel nende maharaiumiseni. Hiljuti sai postuumselt üle riigi kuulsaks Haapsalu Posti tänava pärnapuude allee. Nüüd lüüakse hingekella Viljandis Uue tänava puudele.
Haapsalus raiuti maha…
Ernst Enno ja suvised Lõuna-Eesti teed
Lõuna-Eesti maastik
Piia Ruber

Ernst Enno ja suvised Lõuna-Eesti teed

Lihtsalt mine. Võta vastu see, mis teekonnal anda on. Ära kysi rohkemat väliselt ega nõua muud sisemuselt.

Pruunid kääbused ja ilmaruumi hiline valgus
Pilveribadega kaetud pruun kääbus 2MASSJ22282889-431026 sarnaneb Jupiteriga, kuid on tunduvalt massiivsem. Kunstniku ettekujutus.
NASA/JPL-Caltech

Pruunid kääbused ja ilmaruumi hiline valgus

Teooriast järeldub, et tähetekke piirkondades tekib nii normaalseid tähti kui ka objekte, mis ei suuda kunagi särada tõsiseltvõetava tähena.

Pealelend – Kadri Lind, „Uit“ linnafestivali korraldaja ja programmi kuraator

Kohaspetsiifilist kunsti ja linnaruumi tutvustav festival „Uit“ toimub Tartus 18. – 21. augustini. Mida selleaastasest programmist esile tõsta? Millise Tartuga loodate tuttavaks saada?
Esimest korda on festivalil üldteema – parasiitarhitektuur –, millest on peale põhiprogrammi kunstnike inspiratsiooni saanud pärast üleskutset programmiga lisandunud teoste autorid ja arhitektuurikooli lapsed.
Kuraatorid Marie Kliiman ja Kadri…

Uus teater – Hullu panema

Vana teater on emotsionaalne ja meloodiline. Proovid on ratsionaalsed ja eesmärgipärased, aga laval puudu­tatakse vaataja hingekeeli ja pannakse hullu. Uus teater paneb proovides hullu, on emotsionaalne ja meloodiline, ent laval ratsionaalne ja eesmärgipärane.
Vahel tehakse ka institutsionaal­setes teatrimajades trupile ettepanek, et anname teile aja, ruumi ja inimesed ning laseme hullu panna.…

Kitarrimaagia mängurõõm ja maailmavalu

„Kitarrimaagia“ kava mõjus kui René Eespere muusikaline päevaraamat läbi aastakümnete, nn muusikalise maailmavalu kõrval on Eespere käekirjale sama omane ka mänglevus.

René Eespere autorikontsert „Kitarrimaagia“ 3. VIII teaduste akadeemia saalis. Heli Ernits (inglissarv), Arete Kerge (sopran), Katariina Maria Kits (viiul), Vahur Kubja (kitarr), Kirill…
Noorte solistide prantsuse sonaadid
Karolina Žukova, Hans Christian Aavik ja Triinu Piirsalu.
Tuuli Metsoja

Noorte solistide prantsuse sonaadid

Kuulates järjestikku Triinu Piirsalu ja Hans Christian Aaviku mängu, võib öelda, et tehniliselt on mõlemad väga tugevad.

Kuidas saavutada islamiga modus vivendi?

Lühike Euroopa sajand 1914–1989 oli üks verisemaid inimkonna ajaloos. Ükski selle konfliktidest ei põhinenud religioossel fanatismil.

Michel Houellebecqi 2015. aastal ilmunud düstoopilise „Alistumise“ üks kandvaid teemasid on Prantsusmaa 2022. aasta presidendivalimised. Selles võtavad mõõtu Islamiliidu liider Mohammed Ben Abbes ja Rahvusrinde Marine Le Pen. Abbes võidab valimised ning hakkab…
Hambad suust!
Ralf Bäng (Henrik Kalmet) pole veel sündinud, vaid jälgib eemalt, kuidas isa (Martin Mill) emal (Maarja Mitt-Pichen) kõhu suureks pumpab.
Siim Vahur

Hambad suust!

Selles mõttes on „Bäng“ tüüpiline saksa teater, et enamik teksti antakse otse publikusse ja lugu jutustatakse teadlikult just neile.

Võim ja sugu. Feministlikus linnas on ruumi hapratele kehadele
Mark Raidpere. Tallinn 2002. Värvifoto, 2002. Eesti Kunstimuuseum
EKM

Võim ja sugu. Feministlikus linnas on ruumi hapratele kehadele

Tallinnas on tavaline, et kõnniteid pikivad lambipostid, liiklusmärgid või puud. Kui seal lapsevankriga jalutada või ratastoolis sõita, peab liikleja pidevalt lahendama küsimust, kuidas üldse edasi liikuda – kas põigata autoteele? Ka teetööd on üldjuhul korraldatud nii, et jalakäija peab seiklema üle tolmuse kiviklibu ja igal sammul nuputama, kuidas tema teekond…
Mõistukõneline sõud mõttejõel
Mathura põimib vaimse rännaku geograafilisega ning annab argisele üleloomuliku tähtsuse ja tähenduse.
Piia Ruber

Mõistukõneline sõud mõttejõel

Luulekogus „Lahusolek“ näib keskne mure olevat kaotatud usk, purunenud suhe Hoidjaga.

Veel üks mõttetu kunstiarvustus näitusele, mida vaatama ei jõuta
Alexei Gordini maalid Kogo galeriis grupinäitusel.
Marje Eelma

Veel üks mõttetu kunstiarvustus näitusele, mida vaatama ei jõuta

Näitusega „Kunstiturg, elu ja surm“ tõestatakse, et kunst tekstina on kunstimaailma seletamiseks märksa parem meedium kui funktsionääride diskussioonid, mõtteavaldused ja arvustused.

Kerly Ritval, kunstikriitik 
Kerly Ritval
Aron Urb

Kerly Ritval, kunstikriitik 

Viimasel ajal räägitakse palju meditsiinilisest vabadusest ja vabadusest oma keha üle otsustada, samuti vabadusest arvamust avaldada ja vabadusest saada kuulatud. Praegu suunab riik vaktsineerimist ühtedelt vabaduse võtmise ja teistele vabaduse andmisega. Vaktsineerimine on seotud otsusega olla vaba, mittevaktsineerimine annab aga vabaduse tunda end survestatult. 
Kogu selles tohuvabohus on palju sõnu, aga vähe kuulajaid. Lihtne on seletada seisukohti inimesele, kes on sinuga ühel meelel,…
Suund itta!
Maria Sambuko seinamaal Voka alevis on asula uus maamärk, mis ei jää kellelgi märkamata.
Dmitri Pentinen

Suund itta!

RUA festival tõestab, et tänavakunst on üks võimalus tuua väikelinnadesse uued tuuled ja anda argipäevale särtsu juurde.

Nähtamatud kohalolijad vaatlevad, mis peitub korra taga

Katariin Mudist on fotodel ja videoklippidel jäädvustanud koristaja argipäeva ning andnud sellele juurde mängulisuse ja kunstilise taotluse.

Katariin Mudisti isikunäitus „Nähtamatud kohalolijad“ EKA galeriis 8. VII – 12. VIII, kuraator Maria Helen Känd.
Pea iga inimene ööbib oma elu jooksul mõnes organiseeritud laadi ulualust pakkuvas asutuses, olgu selleks…

Otsides head presidenti

Me oleme vabad määratlema, kuidas paneme paika presidendi, kuid just seepärast on väga tähtis, kuidas me ilma väliste ettekirjutusteta suveräänse riigina käitume.

Presidendi valimine ei taha kohe üldse edeneda. Erinevalt eelmisest korrast, kui oli mitu väärikat ametlikku kandidaati, näeme vähem kui kuu enne…
Sirp