Ei leidu väärikat sel maal
Presidenti otsides purustavad parteijuhid edukalt illusiooni rahvaparteide olemasolust Eestis.
See on elus!
„Kratt“ on selline perefilm, mis ei pane kedagi igavusse surema. Ei mingeid laulvaid printsesse, küll aga üks seestunud sugulane, törts veresauna ja üks viimase aja žanrifilmide kõige rajum eksortsismiseanss.
Pärdi muusikat pole kunagi liiga palju
Ehkki tintinnabuli-stiilis teosed kirjutas Arvo Pärt viiskümmend aastat tagasi, leiavad need kasutust filmides ja lavastustes senini.
Suured puud
Jaan Kaplinski 22. I 1941 – 8. VIII 2021
Õhtu toob tagasi kõik
Kuldset keskteed ja isikliku vastutuse teadvustamist otsiv mõttesuund on Jaan Kaplinskile olnud omane aastakümneid.
Teateid pärisilmast
Haljas või paljas?
Haapsalus raiuti maha suured pärnad ja alles siis, kui üle…
Ernst Enno ja suvised Lõuna-Eesti teed
Lihtsalt mine. Võta vastu see, mis teekonnal anda on. Ära kysi rohkemat väliselt ega nõua muud sisemuselt.
Romantika ja saatuse tumedad prillid
Aidi Valliku dramatiseeringus on „Kasuema“ kompaktne, Andres Dvinjaninovi lavastus terviklikumgi kui varasem „Kadri“.
Pruunid kääbused ja ilmaruumi hiline valgus
Teooriast järeldub, et tähetekke piirkondades tekib nii normaalseid tähti kui ka objekte, mis ei suuda kunagi särada tõsiseltvõetava tähena.
Pealelend – Kadri Lind, „Uit“ linnafestivali korraldaja ja programmi kuraator
Esimest korda on festivalil üldteema – parasiitarhitektuur –, millest on peale põhiprogrammi kunstnike inspiratsiooni saanud pärast üleskutset programmiga lisandunud teoste autorid…
Uus teater – Hullu panema
Vahel tehakse ka institutsionaalsetes teatrimajades trupile ettepanek, et anname teile aja, ruumi ja inimesed ning laseme hullu panna. Trupile ei seata tingimusi ega…
Kitarrimaagia mängurõõm ja maailmavalu
„Kitarrimaagia“ kava mõjus kui René Eespere muusikaline päevaraamat läbi aastakümnete, nn muusikalise maailmavalu kõrval on Eespere käekirjale sama omane ka mänglevus.
Noorte solistide prantsuse sonaadid
Kuulates järjestikku Triinu Piirsalu ja Hans Christian Aaviku mängu, võib öelda, et tehniliselt on mõlemad väga tugevad.
Kuidas saavutada islamiga modus vivendi?
Lühike Euroopa sajand 1914–1989 oli üks verisemaid inimkonna ajaloos. Ükski selle konfliktidest ei põhinenud religioossel fanatismil.
Hambad suust!
Selles mõttes on „Bäng“ tüüpiline saksa teater, et enamik teksti antakse otse publikusse ja lugu jutustatakse teadlikult just neile.
Võim ja sugu. Feministlikus linnas on ruumi hapratele kehadele
Mõistukõneline sõud mõttejõel
Luulekogus „Lahusolek“ näib keskne mure olevat kaotatud usk, purunenud suhe Hoidjaga.
Veel üks mõttetu kunstiarvustus näitusele, mida vaatama ei jõuta
Näitusega „Kunstiturg, elu ja surm“ tõestatakse, et kunst tekstina on kunstimaailma seletamiseks märksa parem meedium kui funktsionääride diskussioonid, mõtteavaldused ja arvustused.
Kerly Ritval, kunstikriitik
Suund itta!
RUA festival tõestab, et tänavakunst on üks võimalus tuua väikelinnadesse uued tuuled ja anda argipäevale särtsu juurde.
Nähtamatud kohalolijad vaatlevad, mis peitub korra taga
Katariin Mudist on fotodel ja videoklippidel jäädvustanud koristaja argipäeva ning andnud sellele juurde mängulisuse ja kunstilise taotluse.
Pea iga inimene ööbib oma elu jooksul mõnes organiseeritud laadi ulualust pakkuvas asutuses, olgu…
„Station Narva“ – festival, mis toimub liiga harva
Narvas sai kuulda nii Briti saarte elektroonilist tantsumuusikat kui ka värsket alternatiivpoppi Soomest, meilt ja Venemaalt.
Otsides head presidenti
Me oleme vabad määratlema, kuidas paneme paika presidendi, kuid just seepärast on väga tähtis, kuidas me ilma väliste ettekirjutusteta suveräänse riigina käitume.
Ülistuslaul naiselikule ilule ja väele
Näitus viib ekskursioonile läbi kohaliku kunstiajaloo, pakkudes nii afektiivsusel põhinevat esteetilist elamust kui ka pisukest mõttetööd.
