Anneli Ott: „Regionaalsuse aspekt peab olema iga poliitilise otsuse juures.“
Kultuurilehe peatoimetaja intervjuu kultuuriministriga
Usk, mida saab panna sõnadesse
Lauri Sommer: „Kui inimkond tahab alles jääda ja väärikalt elada, peab ta loobuma enesekesksusest ja looma elava sideme oma keskkonnaga. Piltlikult öeldes: õppima ära loomade, lindude ja putukate keele.“
Islamo-gauchisme ja intellektuaalide koloniaalpohmell Prantsusmaal
Prantsuse eliit ei soovi tunnistada, kui keskne on kolonialism olnud Prantsusmaa lähiajaloos.
Keeletoimetaja muutuste ristteel
Ehkki keeletoimetajat rõõmustavad kiiremad muutused keelekorralduses, on tähtis leida tasakaal korrastatuse ja vabaduse vahel.
Kuidas mõtestada Tartu vaimu?
Tartu on sajandeid olnud kultuuride ja keelte ristumiskoht. Mitmekesisus on viljakuse võti, sest ühetaolisusest kuigi tihti midagi hääd ja uut ei sünni.
Äärelinna tööstusalast noobliks elurajooniks
Põhja-Tallinn seisab täieliku keskklassistamise lävel. Endistesse vabrikutesse ja sadama-aladele kavandatakse peeni kogukonnakeskusi, ärikvartaleid ja elamualasid.
Ilus raamat
Lauri Sommer sulandab tuntud ja tunnetatud maailma „Lõputu soovides“ poeetiliselt unes nähtu ja kujutelduga.
Repliik – „Janu on kõikidel üks“ väärinuks esiletõstmist
Kas ahvid häälitsevad valesti?
Ja siis leitakse, et igaüks ei oskagi oma keelt õigesti kasutada. Et mõni rikub seda vigase käänamise või võõrapärase lauseehitusega. Keel tuleb päästa…
Ihuline kiri ihuta postkastis
Von Krahli teatri „Aed“ on võtnud teemaks vastuolud, kuid lavastuses endas ei ole ühtki vastuolu – need on juba ette tühistatud.
Olulised asjad. Akadeemiline õunakook
Muuseuminäitus ärgitab kogumisindu
Külli Värnik: „Mikkeli muuseumi näitus on hästi meie moodi: väljapanek on kujundatud aastaringina, millest jääb kodune tunne. Kuid sellegipoolest oleme nii mõnegi oma kogu teose nagu uuesti avastanud.“
Kutse meeleparanduse aeda
Uue hingamise leidnud Von Krahli teatri trupp mängib täiskäigul: iga tegelase lood ja motiivid põimuvad kaootilises kaleidoskoobimustris.
Maarja Haamer 17. IX 1938 – 9. III 2021
Maarja Haamerit on iseloomustatud kui…
Eksp pole surnud
Tühi korter andis noortele institutsioonivälise vabaduse ja võimaluse oma ideid katsetada. See oli mittekunstnike mitteteoste mittenäitus mittegaleriis.
Liberty: vabadus laguneda
Tallinnas Haaberstis asuva terviklikult säilinud suvemõisa saatus on endist viisi lahtine, kuid nii kaua kuni riik mõtleb, hoone hävib.
Kultuurivaldkonnas on tähtis publikut tunda
Tuleks tuua rohkem näiteid, miks on publiku-uuring kasulik, ning anda täpsemaid juhiseid ja nõuandeid, kellele uuringu tulemusi näidata.
Antagonistlik rebend. Kaks filosoofiat.
Jüri Lipping järgib kriminaaluurija meetodit, mille tuumaks on „kuriteopaigast hargneva tekstikoe sümptomaatiline lugemine – kaudsed vihjed, tühised asjaolud, vaikused ja väljajätud“.
Tardunud helide maailmas
Heino Pedusaar: „Arvasin siis ja arvan praegugi, et mehaaniline salvestis säilib kauemini kui magnetiline.“
Tulevik on määramatu, aga kuidas seda ikkagi ette näha?
Digitaalne taevas, matrix, made in China ja infotoopia on vaid võimalikud variandid.
Arvo Nuudi ruumiline maailm
Nukufilmi operaator ja produtsent Arvo Nuut saanuks 13. aprillil 80aastaseks ja täitunud oleks 60 aastat pühendumisest eesti animafilmikunstile.
Uus teater – Näitleja
Võeh! See pole muusika!
Kuigi kuueosalise õhtu iga pilt oli väga erinäoline, ühendas neid sisu poolest leppimine ebamugavustundega ja ainult näiline soov midagi teisiti teha.
Krooniga või koroonata ehk Pärgviirus akadeemikute hambus
Kultuuriavalikkuse pöördumine Eesti Vabariigi riigikogu poole
Ülikoolilinn ja laulupeo häll Tartu saab peatselt Euroopa kultuuripealinnaks, kuid iseseisvuse taastamise järel pole südalinna ehitatud ühtki uut väärikat kultuurihoonet. Tartu kultuurikeskusega ühendataks parimal moel tungiv vajadus ja harukordne võimalus.
Plaanitava kultuurikeskuse asukoht on suurepärane: see…
Mängu ilu nimel võib bluffida ka trumpidega
„Bridžikäe“ tegelaste banaalsus on viidud maksimumini ja selle väljendamiseks piisab üheksast minutist.
Monika Topman 26. I 1937 – 2. III 2021
Oivi-Monika Topmann sündis 26. jaanuaril 1937. aastal Tallinnas muusikute perekonnas. Vanem vend Jaak oli vioolamängija, isa Udu tšellist, vanaisa August Topman aga Peterburi Konservatooriumi diplomiga helilooja, Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutajaliige ning muusikateooria, oreli-, kooli- ja kirikumuusika…
Mõnus massiekspluatatsioon, kallis kauge institutsioon
Filmis „Keegi, kes hoolib“ näidatakse ähvardavas institutsionaalses vägivallas peituvat kurjust, milleks ükski inimene kunagi võimeline ei ole.
Kunstikogu ei ole ainult hinnasiltidega esemete kogum
Aleksandra Murre: „Muuseum ei tohi olla kunstiteoste väärtuse kunstlik paisutaja. Me ei tee koostööd kogudega, kus teoseid ostetakse ja müüakse nagu aktsiaid.“
Kirke Karja, džässpianist ja -helilooja
Muusika kirjutamine on pikk protsess, kui arvestan selle hulka…
Küll need prantslannad oskavad riielda …
„Õed“ on mingis mõttes teraapiline lavastus, otsekui loodusfilm sellest, mis juhtub, kui grammikenegi vimma lasta enda hinge marineerima.
Kaks tähtpäeva Eesti-Norra suhtluses
Eesti kultuuri jõudmine Norrasse on olnud Turid Farbregdi suguste pühendunute teene.
Gustav Suitsu luule meie ees
Eestikeelse rahvusülikooli rajamine Tartus ei olnud Gustav Suitsule unenägu. Unenäoline polnud vabariigi sündki. Unenägu ilmnes omariikluse teatraalsuses seespool ränka ringi.
Kuldrenetid ja lesepuu
Ave Taaveti jutud näpistavad, kuid see on heasoovlik, äratav näpistus. Kas tegu on kirjandusliku elamusega? Kindlasti.
