$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

2020-44 (3816)

Väärtused või lugupidamine?

Meie elu oleks mõnusam, kui igaühe väärtused oleksid peidus koduseinte vahel.

Vikerkaare värskes teemanumbris (10-11) on põhjaliku vaatluse alla võetud viimase kümnendi (teistkümnendad) muutused ühiskonna- ja kunstielus. Vapustuste stardipauk anti õigupoolest juba aastal 2008: kuidas ka ei tahaks raha tähtsust inimese ja riigi toimetulekus pisendada, jättis lodevpangandusest…
Kaarel Tarand
5 minutit
Protest poliitika vastu
Arrogantne liberaal, kes ei eksi mitte kunagi ja teeb alati kõik õigesti, on loonud poliitiliste alternatiivideta maailma. Populistide esiletõus on tururahva põrumise ja pankroti sümptomiks.
Alar Truu/Õhtuleht/Scanpix

Protest poliitika vastu

Rajatakse meediakanaleid, mis kajastavad fakte nii nagu tarvis; võltsakadeemiaid, mille eesmärgiks on kaitsta oma maailmanägemust.

Janar Mihkelsaar
8 minutit

Trumpiga või Trumpita?

Trump sulges peatüki, mille oli avanud Woodrow Wilson, kuulutades Ameerika demokraatia liberaalse inimkonna sügavaimate tunnete väljenduseks ja headuse jõuks.

USA presidendivalimised on dramaatiline vaatemäng. Need kestavad poolteist aastat ja siis veel pisut peale, alates eelvalimistest kuni protsessimisteni lõpptulemuse üle. Seekordse valimiskampaania kogukulu küünib arvatavalt 11 miljardi…
Märt Väljataga
5 minutit

„Teadus“ ning „teadus- ja arendustegevus“ pole üks ja seesama

Indrek Tammeaid: „Erakondadel ja vastutavatel rakendusasutustel on innovatsiooni valdkonnas laual ilusad dokumendid, aga pilk suhteliselt tuhm.”

Pealkirjas väidetu toob kaasa ebakõla kogu innovatsiooni- ja kõrgtehnoloogilise arendusprotsessi ühiskondlikku käsitlusse. Probleem on kaugelt sügavam kui pelgalt semantiline, terminoloogiline ebakõla.
2020. aasta septembris jõudis valitsev koalitsioon ajaloolise tähiseni, mil riigikokku otsustati saata riigieelarve seaduseelnõu,…
Margus Maidla
12 minutit
Täiskuubluus
Pühaliku meeleolu lõi Voces Tallinn Risto Joosti juhatusel, kandes ette Rahmaninovi „Koguöise jumalateenistuse“.
Mari Tammesalu

Täiskuubluus

Maailmas valitseva olukorra taustal tundus siin toimunu – arvukad kontserdid, festivalid ja konkursid – nii müstiline kui ka ilus, sekka mõni valusamgi hetk.

Äli-Ann Klooren
5 minutit
,

Kirjanikud on justkui igal pool ja ei ole ka

Kuula homme õige raadiot.
Laupäeval kell 10.05 läheb Klassikaraadios eetrisse uue sarja „Gogol“ teine saade. Sarjas leiab teemasid ja žanre seinast seina. Näiteks käsitletakse homme Made Luiga ja Tauno Vahteri osalusel praegust lühiproosabuumi. Kajar Pruul kõneleb kümnendi parimad teosed välja sõelunud vikergallupist ning oma luulet loeb Sveta Grigorjeva. Saadet teevad Kaisa…
Pille-Riin Larm
2 minutit

Kirik kristlikuks!

Sellest hoolimata, et mul on spirituaalsusega omad sotid, pakuvad kristluse alussambad isegi mulle tuge. Printsiibid nagu „armasta teist nagu iseennast“, „kedagi ei jäeta maha“, „toeta alati nõrgemaid“, „„mina“ tuleb viimasena“ on igati töökorras, ükskõik kui keeruline neid ka elus rakendada poleks. Vajalik on ka andekspalumise ja -andmise teema. Meeldib kasinuse…
Andres Maimik
2 minutit

Eesti Kirjanike Liit kuulutab välja konkursi KIRJANIKUPALGALE

Kultuuriministeeriumi poolt eraldatavatest vahenditest makstava kirjanikupalga eesmärk on võimaldada kutselistele kirjanikele ja ilukirjanduse tõlkijatele pühendumist loomingulisele tegevusele.
2021. aastaks määratakse viis kirjanikupalka, mis pikenevad ka 2022. ja 2023. aastale, ning millega kaasnevad haigus- ja pensionikindlustus.
Kirjanikupalgale võivad kandideerida
erialaselt aktiivsed loomingulises tippvormis kirjanikud ja ilukirjanduse tõlkijad, kes soovivad järgneva kolme aasta jooksul pühenduda…
1 minut

Pealelend – Gregor Taul, kunstiteadlane

Kaasaegse kunsti eriala maali õppesuunal monumentaalmaali nii, nagu seda tehti kaks-kolmkümmend aastat tagasi, enam ei õpetata. Näituse kataloogis ütleb aga maaliosakonna õppejõud Kristi Kongi, et ta on veendunud, et monumentaalmaal tuleb tagasi. Milline on monumentaalmaali praegune seis ja kas selle valdkonna paremad ajad on veel ees?
Aasta alguses tegin oma doktoritööga…
Reet Varblane
2 minutit

KUNSTNIKUPALGA KONKURSS 2021

Kunstnikupalga eesmärk on võimaldada professionaalsete kunstnike pühendumist loomingulisele tegevusele ja panustada seeläbi Eesti kultuuri arengusse.
Kokku määratakse 2021. aastaks viis kolme aasta pikkust kunstnikupalka.
Palga erinevuseks loome­stipendiumitest on lisaks pikaajalisusele ka kaasnevad sotsiaalsed garantiid ja sellest tulenev suurem stabiilsus.
Konkursi tähtaeg on 16. XI 2020
Nõuded kunstnikupalgale kandideerimiseks
•  Kunstnikupalgale võivad kandideerida erialaselt aktiivsed…
1 minut
Luulesalv
Katrin Essensoni ja Liina Keevalliku luuleautomaat
Hullunud Tartu

Luulesalv

Hull ja vaikne

3 minutit
Meru ja koletis
Meru. Kallis, kas sa prügi välja viisid? Õli, akrüül, taaskasutatud kohvioakott, 2020.
Stanislav Stepaško

Meru ja koletis

Kiskja Meru sees osutab, kuhu värvilarakas tulema peab, sekund hiljem on külmalt kalkuleerival kunstnik Merul valmis lahendus, kuidas see lõuendile täpselt paigutada.

Raoul Kurvitz
5 minutit

Kurjus on tegelikult värviline

Füüsiline julmus pole teatris juba seepärast võimalik, et ka tegelane, kellel äsja on kõik hambad välja pekstud, kõneleb tagumisse ritta kostval häälel edasi.

Tallinna Linnateatri „Nad tulid keskööl“, autor Mark Hayhurst, tõlkija Triin Sinissaar, lavastaja Diana Leesalu, kunstnik Jaagup Roomet, valguskunstnik Rene Liivamägi,…
Kaur Riismaa
9 minutit
Naine kuulub iseendale
Maria Kapajeva. Või teine (Or other). Installatsioon, 2020.
Keiu Maasik / Tallinna Kunstihoone

Naine kuulub iseendale

Maria Kapajeva näitus on hästi kompneeritud, visuaalselt vaheldusrikas ja provokatiivne nagu vana hea raamat. Õnneks on selles parajalt eneseküllasust.

Reet Varblane
3 minutit

Nähtamatu monumentaalmaal on saanud nähtavamaks

„Nähtamatu monumentaalmaali“ näitusega tõestati, et ka nõukogudeaegsete üliõpilastööde seas ei olnud propagandapilte. Mälestustes tõuseb esile sädeinimene Dolores Hoffmann.

Näitus „Nähtamatu monumentaal­maal“ kunstiakadeemia galeriis on viimast päeva avatud 6. XI kella 12-18, sissepääs Kotzebue tänavalt. Kuraator ja kataloogi koostaja on Reeli Kõiv,…
Heie Marie Treier
4 minutit

Kodukäijad Vilde majas

Eurooplast Eduard Vildet laval õieti ei näegi, pigem on tegu välismaalt tulnud kodukäijaga omaenese majas.

Eesti Draamateatri „Millest tekivad triibud?“, autor, lavastaja ja kunstnik Urmas Vadi, kostüümikunstnik Triinu Pungits, valguskunstnik Priidu Adlas. Mängivad Inga Salurand, Indrek Sammul ja Kristo Viiding. Esietendus 17. IX Eduard Vilde muuseumis.
See lavastus…
Arno Oja
4 minutit
Ajalik ja ajatu ahnus
„Pesas“ pulbitsevad pinnale Rory (Jude Law) ja Allisoni (Carrie Coon) vahel kogunenud mahavaikitud pinged: mehe sisemine empaatiavõimetu saavutustahe, naise allasurutud unistused ja karjäär.
Kaader filmist

Ajalik ja ajatu ahnus

„Pesa“ on intelligentne ja tasakaalukas vaatamine tänu liigsete rõhkude puudumisele, vaatajat usaldatakse ise hinnanguid andma või vastupidi, neist loobuma.

Andrei Liimets
4 minutit

Padise klooster on ajaloo uurimiseks valmis

Mart Keskküla: „Mul on hea meel, et sain olla osa unistuse täitumisest. Padise varemete vahel saab nüüd jalutada, aga kloostri uurimine alles algab.“

Arhitekt Mart Keskküla on üle 30 aasta Eesti mälestistega tegelenud. Ta ütleb, et tema tööpõld jaguneb laias laastus kolmeks. Keskküla käe alt on läbi…
Merle Karro-Karlberg
8 minutit
,

Uni, unenäod ja suhtlus surnutega udmurdi kultuuris

Arvatakse, et unenäod võimaldavad elavatel suhelda surnud esivanematega.

Udmurdi kultuuris on tänapäevani tähtsal kohal uni (iz’on, kölon, um) ja unenäod (vöt, ujvöt). Rahva arusaamade järgi ei allu unenäod selle maailma aja ja ruumi seadustele: koht ja ruum võivad järsult muutuda, aeg voolavat kiiremini või pole seda üldse. Seletamatutel…
Nikolai Anisimov, Eva Toulouze
4 minutit

Digikultuuriaasta pisikesed säravad pärlid

Ühe minuti filmides on kujutatud pigem digikultuuri kui pandeemiat: kahes kolmandikus filmides näeb virtuaalmaailma peegeldust ja kolmandas isolatsiooniaja oma.

Lühifilmid „Tähistaevas“, „Leping“, „Kuidas muru kasvab“, „Rattas“, „Pesupäev“, „Aadam“, „Õppevideo“, „Punane raamat“, „Disko“, „Taevas, tule appi“, „Ninja kaksikud teisest dimensioonist“, „Kevad“, „Mälestuspäev“, „Ikoonid ekraanil“ ja „Surmatants“ Jupiteri netiplatvormil jupiter.err.ee.
Kõigi projektide,…
Aleksander Metsamärt
5 minutit

Tuulest ja muusikast viidud

Kas mitte ei kipu just armsaks saanud mälestused olema mesised? Ja kas mitte ei kipu need meid pidevalt kiusama kutsega neisse uppuda?

Ardo Ran Varrese autorikontsert 29. X Tartu Jaani kirikus heli ja valguse festivalil „Hingede öömuusika“. Tartu Uue Muusika Ansambel laiendatud koosseisus: Iris Oja (metsosopran), Kadri-Ann Sumera (klaver), Kristin…
Gregor Kulla
5 minutit

Inimhääl ja laulvad silmad

Urve Tautsi tütar Ave teadis juba lapsena, et isegi kui ema on päeval kodus nii haige, et ei saa rääkida, läheb ta õhtul lavale ja „kõik tuleb välja nagu puhas kuld“.

Urve Tauts on särav ja karismaatiline naine. Viiskümmend aastat kestnud lauljakarjääri jooksul jõudis…
Vahur Laiapea
4 minutit

Väikese loo kaudu suure narratiivini

Maria Kapajeva on püüdnud nii näituse kui ka raamatuga taastada Narva elus tähtsat rolli mänginud Kreenholmi tekstiilivabriku töötajate isikliku arhiivi, et hoida ära mälu kaotus.

Maria Kapajeva kunstipraktikate keskmes on postsotsialistliku naise olukorra uurimine, ühendades isikliku mõõtme situatsiooni põhjalikuma vaatluse ja üldistustega. Siinse teksti…
Elnara Taidre
4 minutit

Pealelend – Kaidi Põldoja, Tallinna linnaplaneerimise ameti üldplaneeringute sektori arhitekt-linna­planeerija

Tallinn osaleb Kesk-Läänemere Interreg programmi projektis „B.Green: Roheline kiirtee – innovaatiline rohetaristu planeerimine“. Tuleval kolmel aastal tegeletakse selle raames Putukaväilaga. Mis on Putukaväil ja mida plaanitakse teha?
Putukaväil on tolmeldajate koridor, etapiti väljaehitatav elurikas lineaarpark, mis mõeldud ka jalg- ja tõukerattaga sõitjatele ning jalakäijatele. Putukaväila projekti idee on kantud soovist murda…
2 minutit

Miks ei saa osta lendavat autot?

Kas hirm kasutada rohkem energiat on viinud energiamahukates valdkondades innovatsiooni kängumiseni?

See on raamat, mille näiteks Peeter Koppel võiks meelepäraseks tunnistada. Arvutiteadlase ja futuristi J. Storrs Halli 2018. aastal ilmunud teos „Kus on minu lendav auto?“ on hakanud kuidagi pool­ootamatult 2020. aasta sügisel levima Ameerika libertaarsete kalduvustega mõtlejate seas.…
Allan Aksiim
4 minutit
Märka ja hooli – ka linnaparkide rohelusest
Kole ja liigivaene on ainult pügatud muru. Kui lasta sel kasvada on ka muru ilus ja mitmekesine.
Evelin Lumi
,

Märka ja hooli – ka linnaparkide rohelusest

Liigirikkal murul on kivisillutise ees rohkelt eeliseid, sealhulgas kliimapoliitilisi, millest kasu saab mitu tulevast sugupõlve.

Kadi Tuul
4 minutit
Talupojatarkuse jälgedel II
Helmut Valtmani illustratsioon Anna Kohveri 1939. aasta raamatust „Ülo vanemavõitlus“.

Talupojatarkuse jälgedel II

Ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormad tuleb … talupojatarkust tunnistada?

Ülo Niinemets
10 minutit
Eduard Vilde kodustamine
Indrek Sammuli mängitav Eduard Vilde on intelligentne, edev, elujanune, nagu kirjanik olema peab.
Kadri Hallik

Eduard Vilde kodustamine

Inga Saluranna ja Kristo Viidingu teha on lavastuses 16 tegelast, kes kõik oma Eduardi otsivad. Vilde on see-eest üks ja ainus – Indrek Sammul.

Maris Johannes
5 minutit
„Oo, et säde meist kiljuks, mu hing!“
Üks kogumiku „Pilt ja sõna“ kunstiplokis leiduvaid töid: Ilmar Malin, Räägi minuga. Õli, segatehnika lõuendil, 1991.
Erakogu

„Oo, et säde meist kiljuks, mu hing!“

Kogumik „Pilt ja sõna“ koondab 54 kirjaniku ja 16 kunstniku teoseid kolmest festivaliaastast.

Leonora Palu
7 minutit

Pealelend – Kai Kaljo, kunstnik

Mida ette võtta, et monumentaalmaali osataks hinnata, et seda ei hävitataks kergekäeliselt?
Eestis on püütud nõukogude aega nagu olematuks teha, kõik tolleaegsed majad ümber ehitada või lammutada ja nendega koos ka monumentaalkunsti teosed. Kui alguses oli niisugune mõtte­viis ehk arusaadav, siis praegu mõjub see lihtsalt harimatusena. Õõvastav on kuulda, kui näiteks…
Reet Varblane
2 minutit
Kohtupidamine looduse üle vilja ei kanna
Padur ehk marš on paduranna kõrgem soolalembeste taimedega mudane osa, kuhu meretõus ulatub harva. Pildil Bride Brooki padur USAs.
Alex756 / Wikimedia Commons
,

Kohtupidamine looduse üle vilja ei kanna

Romaanis „Kus laulavad langustid“ ületatakse mahlakate looduskirjeldustega sentimentaalsuse ja krimikirjanduse karid.

Triin Lees
4 minutit
Kui tossutäkk raudruunaks kohitseti
Johannes Semperi luuletuse „Veduri enesetapp“ ilmumine mõjus omal ajal nii vägevalt, et Otto Krusten kujutas autorit šaržil vedurina – ilmselt ainus selline juhtum eesti kunstis (Sädemed 38/1926).

Kui tossutäkk raudruunaks kohitseti

Eesti maastikule jõudmise järel kolisid rongid ja raudtee kiiresti ka eesti kirjandusse, nii armastamiseks kui ka pahandamiseks ja pilkamiseks.

Veiko Märka
10 minutit

Janar Mihkelsaar, „Protest poliitika vastu“  

Veiko Märka, „Kui tossutäkk raudruunaks kohitseti“ 

Kadi Tuul, „Märka ja hooli – ka linnaparkide rohelusest“ 

Intervjuu innovatsiooniedendaja Indrek Tammeaiaga

Intervjuu arhitekt Mart Keskkülaga

Delia Owensi „Kus laulavad langustid“

Ardo Ran Varrese autorikontsert 

Näitused: „Nähtamatu monumentaalmaal“

Tallinna Linnateatri „Nad tulid keskööl“

Digikultuuriaasta lühifilmid

Sirp