2020-31 (3803)

Harri Tiido ja saladuste kamber

Eesti diplomaatia argipäevast teab avalikkus liiga vähe. Aeg on suu puhtaks rääkida!

Kui USA suursaadik Eestis James D. Melville kahe aasta eest oma ametist enne tähtaega ja aplombiga lahkus, jäi see ametikoht pikaks ajaks tühjaks ja seda hoolimata Eesti väidetavast süvasuhtest USAga. Melville eelistas meelsamini pensioneeruda kui…
Vabastatud puiestee: Tartult kae eemaldamine
Autovabaduse puiesteest sai Tartus kauaoodatud kergenduse ja lohutuse pakkuja, julgustades, et elu läheb edasi ja inimesed ihkavad endiselt lähedust. Piia Ruber

Vabastatud puiestee: Tartult kae eemaldamine

Paljudele tartlastele ja Tartu külalistele kujunes Autovabaduse puiestee mitte ainult mõnusaks ajaviiteks, vaid pani ehk kogu linnaruumile teise ja värskema pilguga vaatama.

Autovabaduse puiesteelt Tartu tulevikku

Autovabaduse puiesteelt Tartu tulevikku

Tänava sulgemise arutelu kõrval on vähem tähelepanu pälvinud küsimus, millist tulevikku ja linnaruumi me tahame.

Hoia, mida armastad – 110 aastat Eesti looduskaitset

Järgmisel nädalal tähistatakse Eestis 110 aasta möödumist esimese looduskaitseala loomisest: 14. augustil 1910 sõlmitud lepinguga tagati Vilsandi külje all paiknevatel Vaika saartel merelindudele turvalised tingimused. Sellest ajast saadik on kaitsealade arv ja pindala nii Eestis kui ka mujal maailmas aina suurenenud, Eestis on erisuguse kaitsestaatusega 19,4% maismaast ja 27,2% merealadest.*…

Nuttev ja naerev mask

Ameerika kollases uudisvoos teeb kõige imetabasemate väärtegudega ilma Florida mees ehk Florida Man, kelle rohkeid seiklusi kajastatakse talle eraldi pühendatud Twitteri konto @_FloridaMan alt. „Florida mees vahistati rünnaku eest surmava relvaga pärast krokodilli sisse viskamist kiirtoiduketi Wendy’s autoteenindusaknast“ või „Florida mees maalis Tampa Bay krabide peale Hillary Clintoni vastaseid sõnumeid“…

Kultuuriselts, Kuusalu ja Veljo Tormise unistus

Helilooja Veljo Tormis ütles enda kohta ikka, et tema on Kolga ranna mees. Teda kütkestasid Kuusalu ja siinsed kultuurikihid. Temagi oli üks meist, sündinud Kuusalu kihelkonnas Aru külas Kõrveaia talus.
Ja ta ise on andnud elu omanimelisele Veljo Tormise kultuuriseltsile, mis loodi 1997. aasta lõpul – mitte tema enda pärast,…
Harmooniline õnnelik inimene
Karin oli vaadanud „Farssi pastoraadis“ kümneid kordi. Ta tahtis vaadata muutumatut teatrit. Clive Winton – Aivar Tommingas.
Vanemuine

Harmooniline õnnelik inimene

Kuna keskmine SKP oli viimastel aastakümnetel tõusnud ning ajakirjanduses läbiviidud rahvaküsitlused näitasid inimeste rahulolu tõusu oma elukvaliteediga, oli riiki saabunud aeg tegeleda headusega.

Berk Vaher, kirjanik ja kriitik

Metsavahe maanteeserv: õllepurk, džinnipurk, kiirtoidupakend, sigaretikarp. Mitte lausa üksteises kinni; mitte nii tihkelt kui mullu rannafestivali järel, aga ometi, taas kord. Autoaknast visatud. Ossid? Ent edasi mahlapakk, limpsipudel, jäätisepaber … Uus põlvkond vanemate reipal kaasaelamisel või minnalaskmisel.
Mujal olevat märksa hullem. Arengumaades, aga ka heaoluriikides. Meil on vähe rahvast, hõre asustus,…
Pidu elutoas
Tõnis Arjus ütleb, et Autovabaduse puiestee on olnud linnavalitsuse osakondade koostööprojekt: „See tõestas, et ka omavalitsuse sees on võimalik mulle või nn silotorne lõhkuda ja ühe asja nimel koos tööd teha.“
Ragnar Kekkonen

Pidu elutoas

Tõnis Arjus: „Autovabaduse puiestee oli müüdimurdmise projekt. See näitas, et eestlane on sotsiaalne loom nagu kõik teisedki, ka linnakultuur on meis sees.“

Lisandus kunstiajalukku – Eesti graafikute ema Vive Tolli

Teisipäeval, 28. juulil toimus Kaarli kirikus ühe väljapaistvama graafiku Vive Tolli (1928–2020) leinatalitus. Vive Tolli oli lahkunud juba 8. aprillil, kuid eriolukorra tõttu lükati ärasaatmine kunstniku sünniaastapäevale.
Vive Tolli kunstil on eriline tähendus mitte ainult eesti kunsti- ja kultuuripildis, vaid tema loomingu põhjal on meie kunsti kõrgelt hinnatud ka väljaspool Eestit.…

Veljo Tormise muusika ja mõte elab

Helilooja Veljo Tormise 90. sünniaastapäeval pannakse nurgakivi tema virtuaalsele keskusele. Kümne aasta pärast, kui ette lööb 100, võiks „hoone“ ja selle sisustus olla enam-vähem valmis.

Virtuaalne Tormis? Miks ka mitte. Või just nimelt virtuaalne – natuke näiline ja tinglikult reaalne, samal ajal tegelikult päris. Selline…
See raamat räägib elektrist

See raamat räägib elektrist

Teksti tiheduse tõttu on „Electraumur“ paiguti pääaegu läbitungimatu, lakkamatu motiivide kuhjamine hakkab mõjuma vaat et parodeerivalt.

Müüdid naiskunstnike ümber

Naiskunstnike ajalooline positsioon võrdluses meeskunstnikega on kunstikirjutistes ikka ja jälle käsitlemist leidnud ja see ajendab vaatlema üldpilti.

Kui süveneda aastatel 1919–1943 Pallase kunstikooli lõpetanud naiskunstnike tegevusse, kerkib esile mitu küsimust. Kas nende positsioon oli juba ettemääratult nõrgem kui meeskunstnike oma? Kas peab paika väide, et ühiskonna survel…
Kaanetekst

Kaanetekst

Õppur murrab välja Platoni koopast, elevant tülitseb abikaasaga!

Pildid räägivad Tormisest, möödunud aeg kerkib ja elustub
Veljo Tormis oma töötoas Kullamäel 1999. aastal.
Tõnu Tormis

Pildid räägivad Tormisest, möödunud aeg kerkib ja elustub

Esimesi plõkse tegin vanemate Smenaga juba 1950ndate lõpus, enamasti suvepuhkuste ajal Käsmus. Juhuslikke pildistamisi tuli ette 1960ndate suvedel Peedul, Otepääl ja Pühajärvel, aga juba ka Tallinnas. Kuna fotoaparaat oli tookord veel n-ö perekondlik, siis on tagantjärele raske kindlaks teha, kes mingi kaadri puhul just see nupulevajutaja oli. Osa tolleaegseid negatiive…

Lühifilmide uus kodu

Eesti lühifilme tasuta vaatamiseks pakkuv veebisait Estonian Shorts on praegu veel pealiskaudne, aga see on suure potentsiaaliga lühifilmide tutvustaja siin ja välismaal.

Filmisait Estonian Shorts (www.estonianshorts.com) on pressiteate sõnul ellu kutsutud eesmärgiga „kasvatada vaataja teadlikkust lühifilmidest ning tutvustada publikule värskeid hääli meie filmimaastikul“.1 Kas ollakse üldse valmis…

Teetähised Tormise(s) ajas

Tormis 40
Tormise muusikas leiame harva konkreetseid sotsiaalseid seoseid, ometi mõistame üha paremini selle sotsiaalset mõjukust ja ühiskondlik-kasvatavat vastukõla; selle eetilist alust inimese ja looduse, inimese ja inimese ning inimese ja ilusa vahekordade nägemisel ja süveneval kujutamisel (juba varem, kui seda hakati ohtrasti sõnas ja kirjas tegema). See on nagu mingi…

Elu veereb nagu ratas

Ajateatri „Tema taevaliku Õnneküla potitehase“ lõpplahenduse võib kokku võtta nii: tee tööd ja näe vaeva, lõpuks saad ikka kinga.

Ajateatri „Tema taevaliku Õnneküla potitehas“, autorid Peet Vallak ja Lauris Gundars, lavastaja Peep Maasik, kunstnik Karmo Mende, muusikaline kujundaja Hendrik Kaljujärv, valguskujundaja Teet Orupõld,…

Tülpimus naiste saladuslikkusest

Kuraatorid Indrek Grigor ja Šelda Puķīte on toonud avalikkuse ette tundmatute naisfotograafide loomingu, kuid eksponeeritud pildid ja saatev voldik konteksti ei ava.

Näitus „Hõbetüdrukud. Fotograafia retušeeritud ajalugu“ Tartu Kunstimuuseumis kuni 29. IX
Tartu kunstimuuseum on võtnud viimasel paaril aastal eesmärgiks teha nn naiskunsti ülevaatenäituseid. Ülemöödunud aasta lõpus avati Kadri Asmeri…

Tervitused*

Muusik Olev Muska (2020. a juunis Austraalias):
„Veljo 62. sünnipäeval seisin temaga Kolga lahe kaldal, ta omas kodus Kaberneemel. Vestlus oli hundikangrutest, esivanemate sammaldunud sängidest, külakiigest, lubjakivist ja liustikest, mitte aga muusikast. Aga Tormise muusikaline looming pärineb just sellest kõigest. Minu jaoks seisnes tema meisterlikkus just selles, kuidas ta oma rahva­laulutöötluste…
Üleujutatud linnaosa, milles asuvad köögiviljanimedega tänavad
Linnaosa kui supikauss. Veeta ei ole supist mõtet rääkida. Meloni tänav Tartu Supilinnas varakevadel.
Wikimedia Commons

Üleujutatud linnaosa, milles asuvad köögiviljanimedega tänavad

Kui Supilinna nimi ongi läinud laiemasse käibesse sulaajal ja lähtub irooniliselt mõeldud supellinna tiitlist, siis aeg on teinud oma töö. Sellest, mis võis olla pilkenimi, on saanud tähtis osis Tartu identiteedis.

Õndsaks eristunud venelased

Venemaa strateegia tähendab, et ta maadleb Paul Keresega ja maletab Kristjan Palusaluga. Venelased mängivad kahtlast mängu, kuid järjest paremini.

Kui Nürnbergis lähiminevikust kokkuvõtteid tehti, siis üks surmamõistetuist, ajalehe toimetaja Julius Streicher peatunud hetkeks oma maise teekonna lõpul ameeriklaste rühma ees ja käratanud, et kord poovad bolševikud…
Ühendatud killud
Soome kunstniku Sami van Ingeni film „Leek“ (2018) on nagu dekadentlik epiloog, põlev raamatukogu, mis mehaanilise reprodutseerimise ajastul rõhutab veel kord kunstiteose ambivalentset olemust.
Kaader videost

Ühendatud killud

„Hõbetüdrukute“ näitus koosneb kildudest, kuid siingi on tähtis tõsiasi, et ajalugu nagu fototki on alati kellegi pilk kadreerinud.

Kõik on imeline
„Ehk ei ole Jumalat olemas?“ pärib psühhiaater. „See oleks kohutav,“ ahastab preester. „Millesse siis uskuda?“
Kaader filmist

Kõik on imeline

Roy Anderssoni nimi ei pruugi laiemale avalikkusele midagi öelda, ent „Lõputusest“ kinnitab asjasse pühendunuile juba ammu teada tõika – tegemist on ühe olulisema elava filmiloojaga.

Helmut Rosenvald 22. II 1929 – 29. VII 2020

Meie hulgast on 92. eluaastal lahkunud helilooja ja viiuldaja Helmut Rosenvald. Muusikaõpinguid alustas ta 13aastasena Tallinna konservatooriumis, lõpetades 1947 Rudolf Palmi viiuliklassi. Sellest piisas, et kompositsioonitudengina saada ja jääda 29 aastaks (1961–1989) ERSO viiulirühma mängijaks. Loomingut õppis ta Tallinna muusikakoolis temast aasta noorema Veljo Tormise juures, TRK lõpetas heliloojana 1963…
Sirp