Riigireformi sisu on kantseleikeelde lihvimise tulemusena lootusetult kaduma läinud.
Zoomi toel ei kao koorilaulu harjumus: saab partiisid harjutada ja individuaalsete nüanssidega tegeleda.
Varsti on rohkem näha hübriidüritusi, mille puhul on küll mindud tagasi tavapärase ürituse juurde, kuid on kaasatud ka digilahendusi.
Klassikaline haridus ei lase ka akadeemilise elu hooajalisi haigusi tõsiselt võtta: töötatakse edasi justkui teises ajas, sest elataksegi teises ajas.
Kõrghariduse kvaliteedi allakäik on ilmselge, seda ei ole teadaolevalt eitanud ükski vähemalt paarkümmend aastat ülikoolis töötanud õppejõud.
Planeerimisseaduse protseduuride formaalne läbimine ei taga head linnaruumi, tuleb ka selle väljaehitamise eest kindlalt seista.
Teadlikkus kognitiivsest nihkest ja eelarvamuste mõjust võimaldab ära tunda nihkes olukordi.
1978. aasta La Louvière’i eesti näituse kataloog ilmestab ajajärku, millest ei taheta palju teada, sest see meenutab eesti kunsti sunniviisilist juhtimist õigetele radadele.
„Tiigrikuningas“ on meelelahutusena kaasahaarav vaatamine, paraku jääb pärast seitset tundi ajukäärude vahele üsna vähe.
Eriolukorras vohama löönud videoekskursioonide kõrval, mida kõiki väga tahaks, aga kuidagi ei jõua ära vaadata, on lühike videopostkaardi formaat väga tänuväärne.
Mõistus on see, mille varal inimene ei ela nagu loom olevikus, vaid haarab pilguga ka minevikku ning tulevikku. Kõik see saab ühele sugupoolele tema nõrgema mõistuse tõttu vähem osaks.
Taavi Tulevi pildimaailm on ületanud helilise ja visuaalse, tehnoloogia ja looduse ning ka agentsuse ja toormaterjali vastanduse.
Šoti filmifestivalil „Alchemy“ sai tänavu käia vaid internetis ja nii tekkis huvitav võrdlusmoment päris kinodega.
Klaus Modicki romaan ei lähe vastuollu sellega, mis Eduard von Keyserlingi kohta teada, küll aga on see, mis teada pole, andnud indu kujutlusvõimele.
Eesti kirjanikud eesti näidendites. Kunstiküpseim lavaline tulemus on enamasti saavutatud siis, kui käsitluslaadi juured on sügaval kirjandusloo mullas, ent latv embab fantaasialaotust.
Senise lageraiete intensiivistumisega jätkates on CO2 kvoodi arve perioodi 2018–2025 eest umbes 950 miljonit eurot, mis Eesti riigil tuleb maksta, kui metsandust väga kiiresti ümber ei korraldata.
Intensiivne loomakasvatus on üks peamisi üleilmsete pandeemiate riskitegureid, kuid see ei ole toidutootmise ainuvõimalik lahendus.
Hea koolimaja on tark ja võimaldab muudatuste tegemist, toetab paindlikult õppijat ja õpetajat ning on ühtlasi õppevahend.
Kuidas leida rahu paigas, kus on kõrvuti Liivimaa kuninga loss, saksa kalmistu ja kosmonautide toidu vabrik?
Kogumiku „Koidula käsi“ intrigeerivad lood takerduvad üksikasjalikku seletamisse. Kas autor ei usalda lugejat?
Katrin Koov, „Muutuv kooliruum“
Oli see Mati, mis ta oli, aga Vahing on hull. I osa
Tartu Uue teatri „Anne lahkub Annelinnast“
näitus „Vello Vinn. Vastupeegeldused“
KIWA, „Helimegapolist vahemaandumiseta pildikülla“
Elnara Taidre, „Videopostkaart kui maali(näituse) eelaimdus“
Andrei Liimets, „Kõigi aegade kõige mõjusam dokumentaal?“
Šotimaa filmifestival „Alchemy“
Teet Randma, „Kas noored puud kasvavad kiiremini?“
Kristina Mering, Włodzimierz Gogłoza, „Mida teha, et tulevasi pandeemiaid ära hoida?“