2020-19 (3791)

Hakkame, mehed, töötama!
Sisutühja eelnõu arutamisele oleks parim, kui seda teeks võimalikult inimtühi saal.
Tairo Lutter / Postimees / Scanpix

Hakkame, mehed, töötama!

Riigireformi sisu on kantseleikeelde lihvimise tulemusena lootusetult kaduma läinud.

Kambavaim toob sügisel lauljad kooriproovi tagasi
Üle-eestiline neidudekoor Leelo on teinud individuaalseid hääleseadetunde, luukambreid ning häälerühmapõhiseid proove. Kuvatõmmisel on näha Leelo II altide häälerühmaproov 18. IV.
Kuvatõmmis

Kambavaim toob sügisel lauljad kooriproovi tagasi

Zoomi toel ei kao koorilaulu harjumus: saab partiisid harjutada ja individuaalsete nüanssidega tegeleda.

Milline on kultuurikorraldus muutunud maailmas?
Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 tunnuslause on „Ellujäämise kunstid“. „Kultuurikompassil“ visati nalja, et ehk peaks see olema „Kunstide ellujäämine“. Fotol Tartu 2024 esitlusmeeskond 28. IX 2019 koos lõppvooru kandidatuuriraamatutega: Nastja Pertsjonok, Triin Pikk, Erni Kask, Anneli Saro, Urmas Klaas, Berk Vaher, Jakob Päll, Kadri Laube, Kalle Paas ja Mariann Raisma.
Tartu 2024

Milline on kultuurikorraldus muutunud maailmas?

Varsti on rohkem näha hübriidüritusi, mille puhul on küll mindud tagasi tavapärase ürituse juurde, kuid on kaasatud ka digilahendusi.

Rõõmu radu rännates
Marju Lepajõe: „Keda jätaks ükskõikseks Heinrich Friedrich Wilhelm Geseniuse heebrea keele 908-leheküljeline õppevahend?“ Teda küll ei jätnud külmaks.
Margus Ansu Postimees Scanpix

Rõõmu radu rännates

Klassikaline haridus ei lase ka akadeemilise elu hooajalisi haigusi tõsiselt võtta: töötatakse edasi justkui teises ajas, sest elataksegi teises ajas.

Eesti kõrgharidus vajab muudatusi
Eesti kõrghariduses valitseb lai sooline lõhe. 25−64aastastest naistest on kõrghariduse omandanud 45% (OECD keskmine 34%), kuid meestest vaid 28% (OECD keskmine (30%). Pildil tudengid Kunda rannas 1920. aastate II poolel.
Eesti üliõpilaste seltsi „Veljesto“ fotoalbum.

Eesti kõrgharidus vajab muudatusi

Kõrghariduse kvaliteedi allakäik on ilmselge, seda ei ole teadaolevalt eitanud ükski vähemalt paarkümmend aastat ülikoolis töötanud õppejõud.

Isolatsioon ja isolatsionism

Isolatsioon on olnud selle aasta teema. Inimesed isoleerivad end nähtamatust vaenlasest ja üksteisest. „Isolatsioon on hea,“ kinnitavad ametiisikud, „isolatsioon päästab elu“. „Eraldatus tuleb välja kannatada, sest kaalul on palju,“ manitsevad meditsiiniinimesed. Kaasinimese vältimisega näitad, et hoolid: kui tuttav tuleb vastu, siis annad teisele poole teed minnes talle teada, kui väga teda austad.
Õpetatakse, kuidas isoleerumisest tekkinud…

Väärtuspõhised kultuuriüritused on headeks aegadeks

Leedu on uus Eesti! Vilnius on uuenduslik ja lahe! Mõne nädala eest kurdeti: miks ei võiks Tallinna lennujaamas lubada autokino, kui lennuliiklus on nagunii peaaegu olematu? Nüüd saab ometi ka Eestis autoga kultuuriüritusele minna, hõisati, kui saadi kuulda, et see on tänasest, 15. maist lubatud: Eesti rahva muuseumi parklas…

Euroopa tuhande suurima teadus- ja arendustegevusele kulutaja hulka võiks kuuluda neli Eesti ettevõtet ehk Miks neid seal ei ole?

Eesti teadus- ja arendustegevust (T&A) suunavates arengukavades on majandusliku heaolu loomiseks vähemalt selle sajandi algusest peale rõhutatud T&A rahastamise vajalikkust.1 Nüüdseks juba üle-eelmisel aastal sõlmitud teaduslepe riigi rahastuse suurendamiseks 1% SKTst kinnitab, et teema…

Lotmani kultuurisemiootika ja mälu-uuringud

„Kultuur, mälu ja ajalugu: esseid kultuurisemiootikast“ teeb inglise keeles esimest korda kättesaadavaks valiku Lotmani hilisema perioodi töid eesmärgiga asetada need dialoogi mälu-uuringute ja kultuuriajalooga. Kogumiku 14 artiklit on ilmunud ajavahemikus 1979–1995 ning jaotatud kolme teemaplokki: kultuur, mälu ja ajalugu. Eesti lugejaskonnale on suurem osa neist tekstidest tuttav kogumikest „Semiosfäärist“, „Hirm ja segadus“…
Linna ehitamine kui protsess
Herne tänav 45 Tartu Supilinnas. Põlenud ja lammutatud hoone asemele ehitati uus hoone, mille sokkel on 50 sentimeetri võrra kõrgem. Muidugi tõusis siis ka hoone harja kõrgus sama palju. Hoone valmimise järel aga nõuti, et hoone kõrgus peab jääma detailplaneeringuga sätestatud piiresse. Katusekorrus lammutatigi ja hoone tehti madalamaks, mistõttu katusekorrusele normaalkõrgusega eluruume enam kavandada ei saa.
Martti Preem

Linna ehitamine kui protsess

Planeerimisseaduse protseduuride formaalne läbimine ei taga head linnaruumi, tuleb ka selle väljaehitamise eest kindlalt seista.

Kui suure eine sina tellid?
Huvitav asjaolu ilmnes eine meeldivuse osas. Kuigi õllega eine hinnati väga ebatervislikuks, osutus see ometi paljude, eriti meesüliõpilaste, lemmikuks.
3 × Liis Sinitamm

Kui suure eine sina tellid?

Teadlikkus kognitiivsest nihkest ja eelarvamuste mõjust võimaldab ära tunda nihkes olukordi.

Vello Vinna kaotsiminek ajavoolus

1978. aasta La Louvière’i eesti näituse kataloog ilmestab ajajärku, millest ei taheta palju teada, sest see meenutab eesti kunsti sunniviisilist juhtimist õigetele radadele.

Näitus „Vello Vinn. Vastupeegeldused“ Kumus 19. V – 9. VIII. Kuraator Elnara Taidre, kunstnikud Vello Vinn, Kiwa, Mihkel Kleis, Krista Mölder, Brit Pavelson, Lilli-Krõõt Repnau ja Kristina Õllek. Kujundajad…
Kõigi aegade kõige mõjusam dokumentaal?
Kaslastega võistleb suurima publikumagneti staatuse eest pargi omanik, telereitingute tõstmiseks justkui loodud Joseph Allen Maldonado-Passage, tuntud ennekõike oma esinejanime Joe Exotic all.
Kaader filmist

Kõigi aegade kõige mõjusam dokumentaal?

„Tiigrikuningas“ on meelelahutusena kaasahaarav vaatamine, paraku jääb pärast seitset tundi ajukäärude vahele üsna vähe.

Videopostkaart kui maali(näituse) eelaimdus

Eriolukorras vohama löönud videoekskursioonide kõrval, mida kõiki väga tahaks, aga kuidagi ei jõua ära vaadata, on lühike videopostkaardi formaat väga tänuväärne.

Sirja-Liisa Eelma ja Tõnis Jürgensi videopostkaarte saab vaadata maikuu lõpuni aadressil https://vimeo.com/jacquesprevert
Pean tunnistama, et kui sain teada Tallinna Kunstihoone galeriis käesoleva aasta…

Mehe pilkamine Annelinnas

Mõistus on see, mille varal inimene ei ela nagu loom olevikus, vaid haarab pilguga ka minevikku ning tulevikku. Kõik see saab ühele sugupoolele tema nõrgema mõistuse tõttu vähem osaks.

Tartu Uue teatri „Anne lahkub Annelinnast“, autor-lavastaja Ivar Põllu, kunstnik Kristiina Põllu, valguskunstnik Rene Liivamägi. Mängivad Maarja Mitt-Pichen ja Märt…
Helimegapolist vahemaandumiseta pildikülla
Taavi Tulev oma Vaala näituse avamisel. Ta on kommenteerinud ise oma pilte kui hetkes olemise viisi väljaspool mõtte- ja tundekonstruktsioone.
Ruudu Rahumaru

Helimegapolist vahemaandumiseta pildikülla

Taavi Tulevi pildimaailm on ületanud helilise ja visuaalse, tehnoloogia ja looduse ning ka agentsuse ja toormaterjali vastanduse.

Alkeemia kodutöö

Šoti filmifestivalil „Alchemy“ sai tänavu käia vaid internetis ja nii tekkis huvitav võrdlusmoment päris kinodega.

Filmifestival „Alchemy“ Šotimaal Hawickis 1. – 3. V 2020.
„Koduse filmifestivali juures on parim asi see, et saab kõigi filmidega kaasa tantsida.“ Selline on režissöör Amy Cutleri kirjutatud esimene kommentaar, mida loen veebiülekandena üle kogu maailma peetud filmifestivali „Alkeemia“…
Keyserlingi saladus

Keyserlingi saladus

Klaus Modicki romaan ei lähe vastuollu sellega, mis Eduard von Keyserlingi kohta teada, küll aga on see, mis teada pole, andnud indu kujutlusvõimele.

Oli see Mati, mis ta oli, aga Vahing on hull. I osa
2008. aastal esietendus Vanemuise Loone Otsa kirjutatud ajalooline näitemäng „Koidula veri“, kus faktid on ühendatud julge fantaasiaga. Aleksander II – Ott Sepp, Koidula – Ragne Pekarev.
Alan Proosa

Oli see Mati, mis ta oli, aga Vahing on hull. I osa

Eesti kirjanikud eesti näidendites. Kunstiküpseim lavaline tulemus on enamasti saavutatud siis, kui käsitluslaadi juured on sügaval kirjandusloo mullas, ent latv embab fantaasialaotust.

Kas noored puud kasvavad kiiremini?
Kuna metsanduse sektor on ilma raieta jõuline CO2 siduja, võiks Euroopa Liidule metsa kasvatamine olla Eesti uus majandussuund, millele kehtib võimalikult lihtne, kuid vähemalt natukenegi õiglane maksude ja toetuste süsteem.
Piia Ruber

Kas noored puud kasvavad kiiremini?

Senise lageraiete intensiivistumisega jätkates on CO2 kvoodi arve perioodi 2018–2025 eest umbes 950 miljonit eurot, mis Eesti riigil tuleb maksta, kui metsandust väga kiiresti ümber ei korraldata.

Katrin Koov, arhitekt

Katrin Koov, arhitekt

Pandeemia on näidanud, et juba lühikese ajaga võib keskkonna olukord üle maailma paraneda, kui me võtame aja maha ja elame rahulikumas tempos. Imelikul kombel juhtub see ainult siis, kui tunneme end…
Mida teha, et tulevasi pandeemiaid ära hoida?
Maailma esimese loomsetest tüvirakkudest kasvatatud lihast hamburgeri esitlus 2013. aastal. Pihvi valmistasid Maastrichti ülikooli teadlased projekti „Cultured Meat“ raames.
Wikimedia Commons

Mida teha, et tulevasi pandeemiaid ära hoida?

Intensiivne loomakasvatus on üks peamisi üleilmsete pandeemiate riskitegureid, kuid see ei ole toidutootmise ainuvõimalik lahendus.

Mare Vint 15. IX 1942 – 10. V 2020

Lahkunud on Eesti Kunstnike Liidu auliige, särav graafikakunstnik ja isiksus Mare Vint.
Mare Vint (Mänd) lõpetas 1961. aastal Tallinna IX keskkooli ja 1967. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi klaasehistöö erialal. Oma isikupärast kunstnikukäekirja ja esteetilist sõnumit teostas ta aga graafilistes meediumides: tuši- ja pliiatsijoonistustes, litograafias ja siiditrükis. Pärast lühiajalist töötamist kunstiõpetajana Tallinna XLVI keskkoolis…

Muutuv kooliruum

Hea koolimaja on tark ja võimaldab muudatuste tegemist, toetab paindlikult õppijat ja õpetajat ning on ühtlasi õppevahend.

2017. aastal algas koolimajade kavandamise buum. Aastal 2019 korraldati juba kaks korda rohkem uute koolihoonete arhitektuurivõistlusi kui eelmisel kümnendil kokku: ühel aastal toimus 13 võistlust (eelmisel aastal toimus üldse kokku rekordiliselt 34 avalikku arhitektuurivõistlust). Alates 2000. aastast on toimunud…
Luulesalv
Anna Kaare on raamatukoguhoidja ja luuletaja.
Erakogu

Luulesalv

* * *
sulgeme piirid
sulgeme poed
ärid klubid lasteaiad raamatukogud
sulgeme uksed
hoiame distantsi hoiame distantsi hoiame distantsi
sulgeme silmad
sulgeme südamed
loeme uudiseid maniakaalselt loeme numbreid
vähemalt ei olnud minu sõber ema vanaema
sada tuhat surnut
aga gripp tapab ju rohkem
sada tuhat
aga seal…
Tuttava linna tuled  – Põltsamaa kadunud maailmad
Põltsamaa saksa kalmistu
Øyvind Rangøy

Tuttava linna tuled – Põltsamaa kadunud maailmad

Kuidas leida rahu paigas, kus on kõrvuti Liivimaa kuninga loss, saksa kalmistu ja kosmonautide toidu vabrik?

Jannseni jalg
Kärt Hellerma kogumiku „Koidula käsi“ niminovellis jälgib Debora Vaarandi 1946. aastal Lydia Koidula säilmete ümbermatmist Metsakalmistule. Pildil Koidula haud Kroonlinnas 1944. aasta suvel. Paremal istuvad Debora Vaarandi ja Johannes Semper, keskel seisab Jaan Jensen.
Eesti Kirjandusmuuseum

Jannseni jalg

Kogumiku „Koidula käsi“ intrigeerivad lood takerduvad üksikasjalikku seletamisse. Kas autor ei usalda lugejat?

Kommipuu

Kommipuu

Vapper draakonipuu on näinud väga palju, ta teab ja võib rääkida mõndagi.

Sirp