2020-15 (3787)
Võim kolis minu rahakotti
Kes valvab valitsust, kui parlament läbi kukub?
Siiski mitte täiesti harilik biblionaut
Berit Kaschan on kirjanduse praktilises väärtuses veendunud: inimene mõtestab oma elu lugude abil ja sõlmib iseendaga rahu just keele kaudu.
ELM – mõõdetud sammuga stabiilsel rajal
Ajakiri Estonian Literary Magazine tähistab tänavu 25 ilmumisaastat. Mida on eesti kirjandusest huvitatule viimaste aastakäikude numbrites pakutud?
Viirushaigus ei ole ainult disainiväljakutse
Kui üllitatud digilahendused ka reaalseid probleeme ei kõrvalda, saame taas heisata kõrgele e-riigi lipu: oleme õelusega võidelnud, sealjuures kellegi tervist otseselt ohtu seadmata.
Lähis-Ida analüüs peaks muutuma
Hille Hanso: „Sõjapropaganda toimib nii, et vaenlasest tehakse mingi inimlike omadusteta tähtsusetu olend, „terrorist“, kelle hulgast kümme või sada „neutraliseeriti,“ „tehti kahjutuks“.“
Keskkonnakriisi küpsetamine
Detailide aeg
Tuttava linna tuled – Metsik lääs anno 1998
Hommik on ärkamiseks, hommik on märkamiseks
Berit Kaschani luulekogus pälvivad tähelepanu ja austuse nii algav päev kui ka vaht cappuccino-tassis.
Üks tont käib ringi mööda ekraane
Kellerteatri suunitluse kohaselt on „Canterville’i kummitusega“ taotletud põnevust ja õudu, kuid doseeritud neid siiski vastavalt sihtpubliku vastuvõtlikkusele ja -pidavusele.
Kohalolu virtuaalteatris
Loomingulisel platvormil e-lektron õnnestus oma esimese katsefestivaliga luua digitaalne teatriarhitektuur, mida arendatakse järjest edasi.
Poliitika muudetud mängureeglid
Millised reeglistikud kehtivad uute demokraatiavormide puhul? Miks on demokraatia põhimõtted muutumas?
Mis see on, mida nimetatakse muusikateooriaks?
Muusikateooria õpik annab küll muusika mõtestamiseks hädavajalikud vahendid, nende rakendamise tõhusus sõltub aga õppijast endast.
Lihvimata kalliskivid ja ühiskonda lihvivad mõjuväljad
„Lihvimata kalliskivide“ peategelane Howard etendab küll kõva tegijat, kuid on tegelikult vaid väike laevuke – laine ähvardab iga hetk armutult üle ta pea rullida.
Eesti ravimtaimedest III
Püha pärn ja kuri koroonaviirus ehk Kuidas lõhmus meile raskel ajal korda läheb
Kunstnikufilmist ja filmikunstist
Kunstnikufilmi valdkond on erakordselt võluv, maagiline, hinge toitev maailm, millesse tasub uskuda ja mille arendamise nimel pingutada.
Millal mõiste esile kerkis, on kadumaläinud tarkus ja paradoksaalsel kombel jääb sellele küsimusele vastuse võlgu ka enamik neist, kes…
Kuidas ma festivalil käisin
Enamik e-lektroni festivali aktsioone ei olnud vaid vormimängud, eksperimendid ehitati üles lähtuvalt meediumist. Kõik see sillutab teed uutele käsitlustele.
Katrin Roots 4. IV 1970 – 4. IV 2020
Katrin Roots sündis 4. IV 1970 Tartus. Ta lõpetas Tartu Kunstikooli 1994. aastal nahakunsti erialal ja Tartu Ülikooli maalikunsti erialal 2000. aastal. Tartu Kunstikoolis õppis ta teistki korda, 2018. aastal lõpetas ta dekoraator-stilistina. Katrin Roots osales mitmel ühisnäitusel ja tal…
Igav paradiis on põrgu
Mihkel Kaevatsi luulekogus „Võpatus“ oodatakse kapitalismi lõppu, kuid ühiskonnakriitika jääb teoses kahjuks autori suure Mina varju.
Juhi töö on ikka looming
Taaniel Raudsepp: „Tallinna Kunstihoone vajab ennekõike juhti, kes suudab navigeerida siinses avalikus elus keelebarjääri vastu põrkamata.“
Tallinna Kunstihoone elus…
Ususõnad eesti usukeeles
Ususõnastiku tegijad on valinud tee, mida mööda on juba aastakümneid käinud EKN – oikumeenilise tee märgistada ühtsust konfessioonide erisustes.
Andrus Peegel 10. III 1955 – 13. IV 2020
Andrus Peegel lõpetas Tartu kunstikooli 1975. aastal, ta jätkas õpinguid aastatel 1978–1982 Tartu ülikoolis ajaloo-osakonnas ning täiendas ennast teistes toimetustes ja töötubades. Ta oli Tartu Kunstnike Liidu…
Päev on hakanud täitsa ilusaks pöörama
„Piruka magus põhi“ paelub nii sisuliselt, lavastuskujundite läbimõeldud süsteemi kui ka kõigi osaliste mängurõõmsa pühendumise tõttu.
Üldhariduskooli muusikaõpetus tänapäeval ja tulevikus
Muutuste aeg eesti koolimuusika arenguloos algas Heino Kaljuste initsiatiivil ning selle vältel saavutatu on mõjutanud suuresti meie muusikaõpetust ja ka koorikultuuri.
Suurtest kuulutajatest ainus, kes paistab silma erakordse julmusega
Peet Lepik paistab silma lausa poliitkorrektsuse eiramisega ja ütleb ausalt välja: „prohvet Muhamedi loodud islamiriigi mõte oli kõigi teiste ründamine“.
Mardi Valgemäe 10. XI 1935 – 15. III 2020
Mardi Valgemäe sündis Viljandis, kus algas ka tema koolitee. 1944. aastal viis põgenemisteekond ta vanemate käekõrval Saksamaale, kus tema isa Parfeni Valgemäe, elukutselt muusikaõpetaja, oli aktiivselt tegev laulukoorides. Kui pere asus 1949. aastal ümber Ameerikasse, elasid…
Ühiskondlikud valuvaigistid
Ka sina, Tartu?!
Linnaplaneerimine on pikk protsess. Tartus näitavad Anne kanali äärsed uued majad, et eelmise kümnendi põhimõtete järgi kavandatut ei peaks siiski valmis ehitama.
In memoriam Erkki Truve
Eesti loodusteadlased on kaotanud väljapaistva kolleegi, organisaatori, õppejõu ja teadlase – 7. aprillil lahkus meie hulgast hinnatud ja armastatud taimegeneetika professor, äsja 55aastaseks saanud Erkki Truve. Oma tegusa elu jooksul jõudis ta väga palju ära teha. Pärast Tartu ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna lõpetamist cum…
In memoriam Enn Tõugu
30. märtsil 2020 lahkus igavikku Eesti arvutiteaduse alusepanija, Eesti teaduste akadeemia akadeemik ja Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor Enn Tõugu.
Enn Tõugu sündis Tallinnas 20. mail 1935 tuntud juristi peresse ning elas pika ja mitmekesise elu, mida iseloomustab tema elulooraamatu pealkiri: „Elu nagu etendus: Siberi…
Vive Tolli 28. VII 1928 – 8. IV 2020
Vive Tolli (Pajusoo) sündis 28. juulil 1928. aastal Tallinnas. Tema emapoolne suguvõsa (Kuusik) oli pärit Muhu saarelt ja saarte eluga jäi kunstnik seotuks ka oma loomingus. Koolitee algas Tallinnas Süda tänava kvartali Allika algkoolis. 1947. aastal lõpetas ta…
„Siiski mitte täiesti harilik biblionaut“, intervjuu Berit Kaschaniga
Mari Peegel, „Estonian Literary Magazine – mõõdetud sammuga stabiilsel rajal“
Maria Muuk, „Viirushaigus ei ole ainult disainiväljakutse“
Keele-elu. Ingmar Kurg, „Ususõnad eesti usukeeles“
Intervjuu kultuuriministeeriumi kunstide asekantsleri Taaniel Raudsepaga
Peet Lepiku „Universaalid ja islam“
Loomingulise platvormi e-lektron Kõheda Vastasmõju festival online’is
