2020-03 (3775)

Kust kiiver pigistab?

Eesti põlevkivitööstuse hingel on tuhanded enneaegsed surmad ja sündimata lapsed.

Kui mõnes mälumängus vahelduseks lauljate ja seltskonnatähtede nimedele küsitaks ka Eesti ajaloo kuulsate kaevandustööliste nimesid, peaks kindlasti punkte saama kultuurilukku sügava jälje jätnud kirjameeste Jaan Krossi, Enn Sarve, Raimond Kaugveri jpt teadmise eest. Kaevurid-eesrindlased nad mõistagi ei…
Tartu rahu ja ajaloo õppetunnid
Eesti delegatsiooni liikmed Jaan Poska, kindral Jaan Soots ja kolonel Victor Mutt Tartu rahu sõlmimisel. Taga väikese laua ääres allkirjastab lepingut Ants Piip.
Armin Lomp / Vikipeedia

Tartu rahu ja ajaloo õppetunnid

Ei jäta just enesekindlat muljet niisugune Eesti, kes vajab – ja üha rõhutab, et vajab – kinnitust, et Venemaa ikka loobub, ka tänapäeval ja tulevikus loobub, oma suveräänõigustest Eesti üle.

Väestav arhitektuur
Kuu arhitektid: Juhan Rohtla, Koit Ojaliiv ja Joel Kopli.
Renee Altrov

Väestav arhitektuur

Juhan Rohtla: „Keskkonnasäästlik eluviis sõltub inimesest: kui mugavustes järele antaks, oleks suur samm parema maailma suunas juba tehtud.“

Teaduse rahastamisest ehk Miks me raiskame 14 tööaasta jagu teadlaste aega?

Teadlastel on igal aastal kaks tähtsündmust – märts, mil tuleb esitada personaalse uurimistoetuse taotlus ning oktoober-november, mil selguvad rahastuse saanud projektid. Palju on räägitud edukuse määrast. Võrreldakse valdkondi ning nenditakse, et aasta-aastalt läheb konkurents järjest tihedamaks, aga ei ole selgitatud, kuidas näeb välja grandi taotlemise protsess ja otsuse analüüsimine grandi…

Raamatuturul me oleme vennad ja õed

Hiljuti sai Äripäeva esiküljel näha uudist: „Kirjastajad läksid poodidega kisklema“. Tohoh. Ei ole juba mõnda aega ühestki kirjarahva löömingust kuulnud, ontlikest kirjastajatest ei oleks seda ammugi arvanud. Kas ikka veri ka väljas?
Muidugi on tegu majanduslehe poeetilise liialdusega. Jutt käib sellest, et Eesti kirjastuste liit on pöördunud oktoobri keskel konkurentsiameti poole…

Globaalse Titanicu pardal

Vana aasta lõppes ja uus algas traditsioonilise paugutamisega. Või kui traditsiooniline see siinkandis ikka on. Mina oma lapsepõlvest seda igal juhul ei mäleta. Sõjaväeosas, mille lähedal ma elasin, lasti täpselt aastavahetusel ainult paar raketti – viuuu! – ja täpike taevas helendamas. Nüüd aga alustab mõni tulevärgiga juba novembris, mõni pole…

Haridus pärast tööstust

Ruumikasutaja tähtsustamine on nüüdisaegse tööruumi eeldus. Moodne institutsioon tuleb kaasa, järgneb õppija või töötaja vajadustele ja eelistustele. EKA uus maja on just selline.

Eesti kunstiakadeemia uus maja. Arhitektuurivõistluse meeskond: Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla, Eik Hermann. Arhitektuur: Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla,…
Linnakirjanikul on ees töine aasta

Linnakirjanikul on ees töine aasta

Carolina Pihelgas: „Tartus on tõepoolest võimalik igasugu ideid teostada, kui on vähegi tahtmist ja jaksu. Näen probleeme pigem riiklikul tasandil, muu hulgas teaduse, eriti humanitaaria alarahastamine.“

Piirid seavad inimesed endale ise

Tanel Ruben: „Minu kohus on olla lihtsalt kursis, kuidas üht või teist liiki muusikat esitatakse või mida sellelt oodatakse.“

Trummar ja džässmuusika õppejõud Tanel Ruben tähistab esimest juubelit EMTA suures saalis 26. jaanuaril kontserdiga. Vestlesime internetis, sest nädala algupoolel tutvustas ta Šveitsis klubikontsertidega trio Morgenthaler-Röllin-Ruben sügisel välja antud…
Harimatu on laip isegi troonil

Harimatu on laip isegi troonil

Inimesed ei ole ilusad ja head. Raketid langevad mõlemal pool rindejoont, kuid mõlemal poolel on neid, kes on otsustanud sõjamöllus päästa kultuuririismeid ja teadmisi.

Alice’i retk teadlike maitsevääratuste maale
Lavastuses „Alice Imedemaal“ on värvikaid lavapilte ja huvitavaid tegelasi: Märtsijänes – Heidi Kopti, Kübarsepp – Sergei Upkin.
Rünno Lahesoo

Alice’i retk teadlike maitsevääratuste maale

Eesti Rahvusballeti „Alice Imedemaal“ on tänapäevane extravaganza, milles kasutatakse meie ajastule omaseid võtteid ja rütme. See on nüüdisaegne multimeedialavastus mõningase tantsuga.

Uutmoodi teadusraamat pühendusega akadeemik Jüri Engelbrechti tööle
17. jaanuaril esitleti teaduste akadeemias akadeemik Jüri Engelbrechti 80. sünnipäevale pühendatud kogumikku „Applied Wave Mathematics II: Selected Topics in Solids, Fluids, and Mathematical Methods and Complexity“. Toimetajad ja koostajad on Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ja TTÜ küberneetika instituudi vanemteadur Arkadi Berezovski. Pildil Tallinna tehnikaülikooli küberneetika instituudi vanemteadur Marko Vendelin, akad Jüri Engelbrecht ja akadeemia president Tarmo Soomere.
Taavi Minnik

Uutmoodi teadusraamat pühendusega akadeemik Jüri Engelbrechti tööle

Sirpi ja tema lugejaid võib õnnitleda. Ei ole sugugi tavaline, et ühes suures teaduskirjastuses välja antud ingliskeelse teadusraamatu eessõnaks saab artikkel, mida usinad Eesti lehelugejad juba tunnevad.
Kui Tarmo Soomere artikli „Katse liigitada sädelemist“ (Sirp 24. VII 2014) tõlget Springeri kirjastusele näitas, mõtles ta ise, et vahest peab kirjastaja seda tõsise…
Põgenemine irreaalsusse
„Maria paradiisi” päästab Malini osatäitja Saga Sarkola, kes teeb sellest vaadatava teose igal hetkel, mil tegelaskuju stseeni siseneb.
Kaader filmist

Põgenemine irreaalsusse

Soome-Eesti ühistöö „Maria paradiis“ pakub sissevaadet ususekti, aga selle vaimse juhi ja tema jüngrite tegevuse mõte jääb segaseks.

Libatõed ja verivorstid

Janika Kronberg paistab idealistlikult uskuvat, et kirjanikule lubatud jälgede segamine ja vassimine pole poliitikule seisusekohane.

Kirjandusteadusliku publitsistika poolest tuntud Janika Kronbergi jutukogu „Seitse“ sisaldab ka ilukirjanduslikke tekste.
Võib etteruttavalt öelda, et Kronbergi teose aktuaalsus – ja ehk intrigeerivam külg – seisneb autori oskuses näidata kunstiliste valikutega, et poliitika ja ajakirjandus on praegusel…

Luulesalv – Päeva siledast nahast

I
Sõit koju – mitte liiga pikk, mitte liiga lühike maa.
Aknad on jääs, vaevu ulatub nägema tühjasid tänavaid.
Teeperved sädelevad nagu mõne hullu vanamehe silmad,
mis teavad liigagi täpselt, kust me tuleme. On öö ja on
väsimus, aga su näolt helgivad korraks vastu tänavalaternad
ja tundub, et kogu hämarus võiks hajuda täienisti. Hommikul,
kui ilmuvad esimesed…

Pealelend – Marika Agu, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse kuraator-projektijuht

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse (KKEK) veebisait on saanud uue kujunduse. Millistest põhimõtetest lähtusite selle väljatöötamisel? Kas teil oli ka andmebaasi digitaalsel ülesehitamisel eeskujusid?
KKEKi uus veebisait valmis koostöös WWW Stuudio ja disainibürooga AKU. Seal kajastatakse jooksvaid üritusi (tagasi­ulatuvalt 1992. aastani), kaasaegse kunsti ajakirja ja Veneetsia biennaali Eesti paviljoni. Nendes sisuplokkides esitatakse…
Head ruumi peab ikka jagama
Hoone kindel pluss on terrassid, mida tudengid usinasti hea ilma ja võimaluse korral õppetööks ja niisama nautimiseks kasutavad.
Eesti Kunstiakadeemia

Head ruumi peab ikka jagama

Pärast aastatepikkust sõdimist oma kodu nimel on kunstiakadeemial see nüüd lõpuks olemas ja see on hoolimata hoone pisivigadest ainus, mis loeb.

Pealelend – Hillar Sein, kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler

Kultuuriministeerium kinnitas eraõiguslike väiketeatrite 2020. aasta tegevustoetuse, mida on tänavu kõigi peale kokku 2 561 849 eurot. 2019. aastaga võrreldes on erateatrite tegevustoetus kasvanud ligi miljoni euro võrra.
Erateatritest saavad sel aastal kõige rohkem tegevustoetust Von Krahli teater (455 000 eurot), VAT-teater (449 390 eurot) ja Theatrum (328 630 eurot). Kõige rohkem kasvas Teise Tantsu (Kanuti…
Pilk Berliinist  – Tõmbejõud
Tugeva tõmbejõuga magnet Berliin.
Jonas Tebbe / unsplash.com

Pilk Berliinist – Tõmbejõud

Miks tasub mõneks ajaks metropoli kolida ja mis seal esialgu ehmatab?

Kuniks kunstis on misjonäre, pole häda midagi
Bofa da Cara. Minu Aafrika meel, 2010. Kunstniku omand.
Erakogu

Kuniks kunstis on misjonäre, pole häda midagi

Corina L. Apostol: „Küsimusse, millist ühiskonda me soovime, on peidetud ka küsimus, millist kunsti me tahame: kas avatud või suletud, kosmopoliitilist või rahvuslikku, progressiivset või traditsioonilist?“

Kliimale tuleb kasuks

Nagu ajaloost teada, ei lähe inimliigi käekäik maakerale ega kliimale üleüldse korda. Inimene on vastanud samaga, kuid ükskõiksus on tema üllatuseks osutunud enesehävituslikuks. Miljardite aastate skaalal on tööstusühiskonna tekkimisest tänapäevani aset leidnud muutused erakordselt suured ja seda ei saa eirata, kui inimkonnal on vähegi soovi jätkata oma harjumuspärast ehk enneolematult…

Suurkorporatsioonide kauboid Aafrika avarustel

Guinea-prantsuse näitekirjanik Hakim Bah: „Mul on ropult vedanud, sest olen saanud täisealisena pühenduda vaid kirjutamisele.“

Novembri teisel poolel korraldati Lääne-Aafrikas Guinea pealinnas Conakrys viiendat korda teatrifestival „Sõnade universum“ („Univers des mots“). Teiste seas külastas seda Guinea näite- ja proosakirjanik ning luuletaja Hakim Bah, kelle näidendeid on mängitud…

Trotsides kannatusi

„1917“ on tehniliselt mõjuv sõjavaatemäng, kuid filmi sisuhõreduse taustal mõjub tehniline külg ülespumbatud müügiartiklina.

Mängufilm „1917“ (Suurbritannia-USA, 119 min), režissöör Sam Mendes, stsenaristid Sam Mendes ja Krysty Wilson-Cairns, operaator Roger Deakins, produtsendid Sam Mendes, Pippa Harris, Brian Oliver jt, helilooja Thomas Newman. Osades Dean-Charles…
Postuumse populaarsuse pentsikus
Maša Ivašintsova. Stalin, Leningrad, 1978.

Postuumse populaarsuse pentsikus

Oma suure fotokogu korrastamine, negatiivide dateerimine ja nummerdamine, võis olla Maša Ivašintsovale mälestuste ümbertöötamise vahend.

Sirp