Kust kiiver pigistab?
Eesti põlevkivitööstuse hingel on tuhanded enneaegsed surmad ja sündimata lapsed.
Tartu rahu ja ajaloo õppetunnid
Ei jäta just enesekindlat muljet niisugune Eesti, kes vajab – ja üha rõhutab, et vajab – kinnitust, et Venemaa ikka loobub, ka tänapäeval ja tulevikus loobub, oma suveräänõigustest Eesti üle.
Väestav arhitektuur
Juhan Rohtla: „Keskkonnasäästlik eluviis sõltub inimesest: kui mugavustes järele antaks, oleks suur samm parema maailma suunas juba tehtud.“
Teaduse rahastamisest ehk Miks me raiskame 14 tööaasta jagu teadlaste aega?
Kui Geenius on surnud ehk Kust tuleb informatsioon?
Enne poliitiliselt laetud rahvusvahelistumise loosungeid peaks tulema rahvusliku muusikakultuuri sisuline väärtustamine.
Raamatuturul me oleme vennad ja õed
Muidugi on tegu majanduslehe poeetilise liialdusega. Jutt käib sellest, et Eesti kirjastuste liit on pöördunud oktoobri keskel konkurentsiameti poole „taotlusega, milles kirjeldati…
Globaalse Titanicu pardal
Sel korral…
Haridus pärast tööstust
Ruumikasutaja tähtsustamine on nüüdisaegse tööruumi eeldus. Moodne institutsioon tuleb kaasa, järgneb õppija või töötaja vajadustele ja eelistustele. EKA uus maja on just selline.
Suurkorporatsioonide kauboid Aafrika avarustel
Guinea-prantsuse näitekirjanik Hakim Bah: „Mul on ropult vedanud, sest olen saanud täisealisena pühenduda vaid kirjutamisele.“
Linnakirjanikul on ees töine aasta
Carolina Pihelgas: „Tartus on tõepoolest võimalik igasugu ideid teostada, kui on vähegi tahtmist ja jaksu. Näen probleeme pigem riiklikul tasandil, muu hulgas teaduse, eriti humanitaaria alarahastamine.“
Trotsides kannatusi
„1917“ on tehniliselt mõjuv sõjavaatemäng, kuid filmi sisuhõreduse taustal mõjub tehniline külg ülespumbatud müügiartiklina.
Piirid seavad inimesed endale ise
Tanel Ruben: „Minu kohus on olla lihtsalt kursis, kuidas üht või teist liiki muusikat esitatakse või mida sellelt oodatakse.“
Postuumse populaarsuse pentsikus
Oma suure fotokogu korrastamine, negatiivide dateerimine ja nummerdamine, võis olla Maša Ivašintsovale mälestuste ümbertöötamise vahend.
Harimatu on laip isegi troonil
Inimesed ei ole ilusad ja head. Raketid langevad mõlemal pool rindejoont, kuid mõlemal poolel on neid, kes on otsustanud sõjamöllus päästa kultuuririismeid ja teadmisi.
Alice’i retk teadlike maitsevääratuste maale
Eesti Rahvusballeti „Alice Imedemaal“ on tänapäevane extravaganza, milles kasutatakse meie ajastule omaseid võtteid ja rütme. See on nüüdisaegne multimeedialavastus mõningase tantsuga.
Uutmoodi teadusraamat pühendusega akadeemik Jüri Engelbrechti tööle
Kuidas teha koostööd, kui partner on palju suurem?
Teaduspõhise majanduse käekäik sõltub sellest, kas väikeettevõtted ja teadusasutused õpivad koostööd tegema.
Põgenemine irreaalsusse
Soome-Eesti ühistöö „Maria paradiis“ pakub sissevaadet ususekti, aga selle vaimse juhi ja tema jüngrite tegevuse mõte jääb segaseks.
Libatõed ja verivorstid
Janika Kronberg paistab idealistlikult uskuvat, et kirjanikule lubatud jälgede segamine ja vassimine pole poliitikule seisusekohane.
Võib etteruttavalt öelda, et Kronbergi teose aktuaalsus – ja ehk intrigeerivam külg – seisneb autori oskuses näidata kunstiliste valikutega, et poliitika ja ajakirjandus on praegusel alternatiivtõdede ajastul snitti võtnud kirjanduslikest mängudest.…
Luulesalv – Päeva siledast nahast
Sõit koju – mitte liiga pikk, mitte liiga lühike maa.
Aknad on jääs, vaevu ulatub nägema tühjasid tänavaid.
Teeperved sädelevad nagu mõne hullu vanamehe silmad,
mis teavad liigagi täpselt, kust me tuleme. On öö ja on
väsimus, aga su näolt helgivad korraks vastu tänavalaternad
ja tundub, et kogu hämarus võiks hajuda täienisti. Hommikul,
kui ilmuvad esimesed kojamehed, leitakse elutud
tähed…
Pealelend – Marika Agu, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse kuraator-projektijuht
KKEKi uus veebisait valmis koostöös WWW Stuudio ja disainibürooga AKU. Seal kajastatakse jooksvaid üritusi (tagasiulatuvalt 1992. aastani), kaasaegse kunsti ajakirja ja Veneetsia…
Lugedes sirgete ja kaarte kaarti
Ungari krimikirjanduse nurgakivi „Budapest noir“ ei paku ainult põnevust, vaid ka ruumipoeetilise elamuse.
Eesti ravimtaimedest
I osa. Sild üle vaevavete ehk Kuidas murda etnomeditsiini koodi
Head ruumi peab ikka jagama
Pärast aastatepikkust sõdimist oma kodu nimel on kunstiakadeemial see nüüd lõpuks olemas ja see on hoolimata hoone pisivigadest ainus, mis loeb.
Pealelend – Hillar Sein, kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler
Erateatritest saavad sel aastal kõige rohkem tegevustoetust Von Krahli teater (455 000 eurot), VAT-teater (449 390 eurot) ja Theatrum (328 630 eurot). Kõige rohkem…
Pilk Berliinist – Tõmbejõud
Miks tasub mõneks ajaks metropoli kolida ja mis seal esialgu ehmatab?
Kuniks kunstis on misjonäre, pole häda midagi
Corina L. Apostol: „Küsimusse, millist ühiskonda me soovime, on peidetud ka küsimus, millist kunsti me tahame: kas avatud või suletud, kosmopoliitilist või rahvuslikku, progressiivset või traditsioonilist?“
Kliimale tuleb kasuks
Zellweger täidab Garlandi kingad, „Judy“ mitte
„Judy“ tegijad ei ole piirdunud poolikute tõdedega, vaid marssinud kindlal sammul ajalugu ümber kirjutama.
