Kliimapoliitiline pööre maailma panganduses jätab Eesti gaasi- ja põlevkiviunistused kuivale.
Vehmanduse võit tähendaks kõige tõenäolisemalt nii ühiskonna kui ka keskkonna kollapsit. Vasturohi sellele oleks see, et rohkem ja põhjalikumalt uurida teisi inimesi, olendeid ja nende läbikäimisi.
Üks inimeseks olemise keskseid jooni on mälu ja enesetunnetuse tihe seos. Mida pikemaks venib ajalugu, seda rohkem on tarvis mäletada.
Nii Eesti, rahvusvaheline kui ka Taani ajakirjandus vaatasid Danske Banki kommunikatsioonitrikkidest mööda sama kindlalt nagu peakontor Eesti harus toimunust.
Nobeli pälvinud vaesuse uurijad: „Kui ei ole kindel, et jõuate suuri oskusi nõudvale tööjõuturule, siis on hea hariduse omandamine aja raiskamine. Vaestes riikides on inimesed sellest sageli intuitiivselt aru saanud.“
Vaba Lava „Lõhe“ põhineb Eesti ja Vene näitlejate sel suvel Narvas ja Ivangorodis tehtud intervjuudel.
Norra sari „Ajapõgenikud“ näitab, mis juhtuks Norra ühiskonnaga siis, kui põgenikud oleksid pärit kaugete maade asemel kaugest minevikust.
Aija Sakova kirjad Käbi Lareteile kõnelevad julgusest olla autor – see on tahe kinnistada tavapärast arusaama kunstist kui „iseenese siseilma väljendusest“.
Tänavusel PÖFFil on filme, mida ise kindlasti tahaks näha, võib-olla vähem, aga neid on ikkagi piisavalt selleks, et mitte ainult pimesi ja vedamisele lootes kinno minna.
Udo Kasemets oli väsimatu avangardmuusika eest võitleja: ta tegi seda suure järjekindlusega ja kutsus noori muusikuid uue muusikalise mõtlemise nimel barrikaadidele tõusma.
Elena Ferrante Napoli-romaanide põnev sõpruselugu ei kulge ei (noor)meeste ega naiste sõpruse tavapärase malli järgi.
Inimese ja masina jõukatsumine on jõudnud põnevasse faasi ning progejad ja inimtõlkijad on kas rõõmsalt elevil või murelikult ärevil.
Milline võiks olla Tallinna uus tüüpmaja – puidust kortermaja, mis sobiks nii kesk- kui ka äärelinna?
Rävala galerii arhitektuurivõistlus andis tulemuseks korraliku ja kiretu, kuid kahtlemata viielise lahenduse.
Kui kõik avalikku raha kasutavad muusikainstitutsioonid võtaksid publiku järelkasvu kasvatamist ja oma niši populariseerimist tõsiselt, saaksime väga rikka muusikaelu ka lastele.
Ainult hingelt ja ka kehalt noor koor võib endale lubada sellist sünnipäevakava, nagu tol õhtul sõpradele pakuti.
Ibsenit väänamata, autoritruu teksti ja tegevustiku toel, on lavastaja Ingomar Vihmar põiminud ühte nukruse ja helguse, mis jääb kauaks kummitama.
XX sajandi alguses idüllilise Tuusula järve äärde koondunud loomeinimesed kaitsesid oma liberaalseid ideaale, uuendades loomevallas soome kultuuri.
Kuidas olla kodus maailmas, kuhu iga päev lisandub tuhandeid uusi ressursirõõmsaid tegijaid, kes on oma perest, klannist ja paikkonnast välja libisemas?
Muuseum on nagu kaitstud pind, kus valikud on juba tehtud, külastaja ülesanne on valikuid hinnata, seedida ja järele proovida, aga see pole kaos või geriljasõda, vaid institutsioon.
Lavastuse nimitegelane on väike märkamatu inimene, kes satub raha teele ning ei taipa enne pidurit vajutada, kui tal on raha hästi palju ja lähedasi väga vähe.
Soome kuldaja kunstnike Venny Soldan-Brofeldti ja Eero Järnefelti Adamson-Ericu muuseumi näituse valik ja esitusviis on sedavõrd teistsugune, et seda käiakse vaatamas ka Soomest.
Krossi tegelased ei ilmu ajaloolavale, nad kasvavad sinna.
Richard Harvey: „Ma ei taha teha suurt Hollywoodi filmi. Süda tilgub verd, kui teed midagi, millesse usud, ja siis visatakse see lihtsalt filmist välja, sest kontrollpublik eelistas temp track’i.“
Sada miljonit maksnud sõjafilmi „Midway“ puhul on poliitilise konteksti muutumine huvitavam kui sisu.
Rinnavähikultuur, sh roosa lindi kultuur, on ilmestatud peamiselt rõõmustavate näidetega ja samasugusele positiivsusele kutsutakse üles kõiki, kes diagnoosi saanud.
Margus Ott, „Vehm I. Keskkonnavaenulikkus“
Tarmo Soomere, „Muutuvate interpretatsioonide mälu“
Alari Purju, „Pingutuse mõttekus sõltub sellest, kui palju haridust on teistel“
Mati Heidmets, „Juured ja kodutunne lagedal gloobusel“
Mele Pesti, „Nähtamatu tõlkija muutuv roll“
Tallinna Linnateatri „Gorge Mastromase rituaalne tapmine“
Näitus „Külaskäik. Eero Järnefelt ja Venny Soldan-Brofeldt“