2019-41 (3763)
Moraalselt puhas, juriidiliselt korrektne
Mida Eesti üldse ÜRO julgeolekunõukogus teeb, kui ei algata rahvusvaheliste umbsõlmede lahtiharutamist?
Ei ole kohta kanaarilinnule Eesti välispoliitika pimedas kaevanduses. Või mida ta seal teekski. Ta võib ju mürgiste gaaside tõttu surnult maha kukkuda, kuid seda ei tee keegi märkamagi. Eesti välispoliitiline kurss, nagu pidupäeviti riigijuhtidelt kuuleme, on olnud ju aastakümneid…
Ei ole kohta kanaarilinnule Eesti välispoliitika pimedas kaevanduses. Või mida ta seal teekski. Ta võib ju mürgiste gaaside tõttu surnult maha kukkuda, kuid seda ei tee keegi märkamagi. Eesti välispoliitiline kurss, nagu pidupäeviti riigijuhtidelt kuuleme, on olnud ju aastakümneid…
5 minutit
Sofi Oksanen: „Okupatsioon, sõda ja selle tagajärjed on piiriülene kogemus ning äratuntavad lood aitavad üksteisemõistmisele kaasa.“
Toni Härkönen / LIKE
Ida-Euroopa kirjanduse suluseis
Nõukogude Liidu loodud narratiivi jälgi on seniajani näha selles, missuguseid lugusid peetakse tähtsaks, huvitavaks ning üldhariduse hulka kuuluvaks.
Kui kirjastused teevad tulevikuplaane, kaalutakse vältimatult seda, millised ettevõtmised end ära tasuvad. Neis oletustes kajastub arusaam, mida publik võiks huvitavaks pidada, millest võiksid raamatukaupmehed piisavalt innustuda, et teos oma valikusse võtta, ja mis…
Kui kirjastused teevad tulevikuplaane, kaalutakse vältimatult seda, millised ettevõtmised end ära tasuvad. Neis oletustes kajastub arusaam, mida publik võiks huvitavaks pidada, millest võiksid raamatukaupmehed piisavalt innustuda, et teos oma valikusse võtta, ja mis…
10 minutit
Rootsi Akadeemia pitser 1786. aastast.
Wikimedia Commons
Rootsi Akadeemia kriis ja taassünd
Nobeli kirjandusauhinna väljaandmist saatnud skandaalid on räsinud üllaks peetud Kaheksateistkümne kuninglikku väärikust ning toonud kaasa muudatusi auhinna määramisel.
Kätte on jõudnud oktoober ja kirjandusringkondadel oli sel aastal taas põhjust ootusärevuseks, sest välja pidi kuulutatama tervelt kaks Nobeli kirjandusauhinda. Mullune vahelejäänud auhind kurvastas nii kirjanikke kui ka kirjandussõpru kogu maailmas, eelkõige aga…
Kätte on jõudnud oktoober ja kirjandusringkondadel oli sel aastal taas põhjust ootusärevuseks, sest välja pidi kuulutatama tervelt kaks Nobeli kirjandusauhinda. Mullune vahelejäänud auhind kurvastas nii kirjanikke kui ka kirjandussõpru kogu maailmas, eelkõige aga…
11 minutit
Tuuletõkkeplaadi asemel kasutati vanasti roo- või laastukihti, mis vähendab pinnasoojuse kadu ja kaitseb palke otsese päiksekiirguse eest.
Heiki Pärdi
Mida on ehituses taluarhitektuurilt õppida?
Susanne Brorson: „Vanad palkmajad on väga energia-ja materjalitõhusad. Kui kas või mõni aasta neid kasutuses hoida, säästetakse palju energiat ja materjali.“
Susanne Brorson on Berliinis tegutsev arhitekt ja teadur. Ta on lõpetanud Bauhausi ülikooli Weimaris ja õppinud Berliini kunstiülikoolis. Tema praeguse uurimistöö keskmes on Läänemere maade taluarhitektuuri ilmastikukohasus (climate adaptive design) ning…
Susanne Brorson on Berliinis tegutsev arhitekt ja teadur. Ta on lõpetanud Bauhausi ülikooli Weimaris ja õppinud Berliini kunstiülikoolis. Tema praeguse uurimistöö keskmes on Läänemere maade taluarhitektuuri ilmastikukohasus (climate adaptive design) ning…
6 minutit
Han Kang (paremal) on ilmselt rahvusvaheliselt kõige tuntum korea kirjanik. 2016. aastal pälvis ta romaaniga „Taimetoitlane“ Bookeri auhinna. Han Kangi teosed on inglise keelde tõlkinud Deborah Smith (vasakul).
Anthony Devlin / PA Wire / Press Association Images / Scanpix
Korea vaimud ja vaimsus Rootsimaal
Göteborgi raamatulaada aukülaline oli Lõuna-Korea kirjandus, kuhu on viimaks tee leidnud ka selle maa ajalootraumad.
Selleks et saada korralik ülevaade 26. kuni 29. septembrini peetud Göteborgi raamatulaadast, oleks tulnud ennast umbes viis korda kloonida. Väga paljud üritused ja seminarid toimusid paralleelselt ja kasuks oleks tulnud ka rootsi keele oskus, sest kogu…
Selleks et saada korralik ülevaade 26. kuni 29. septembrini peetud Göteborgi raamatulaadast, oleks tulnud ennast umbes viis korda kloonida. Väga paljud üritused ja seminarid toimusid paralleelselt ja kasuks oleks tulnud ka rootsi keele oskus, sest kogu…
6 minutit
Kriis NO99 varemeil
Meie teater olevat kriisis. Hädakisa vallandus „Meie Eesti“ nimelise riiklike alus- ja pereväärtuste bülletääni taustaveergudel. See on arusaadav: kantsli kõrvale on ikka vajatud ka kõrtsu, kus pärast härras- ja kroonujura end eheda lora saatel tuulutada. „Lõpp“, „kriis“ ja „allakäik“ on tublid ülesvuhvitud noomenid, millele tähelepanukokottidest kirjastajad on võinud loota nagu…
2 minutit
Kunstiresidentuur – algus, mitte lõpp
Kunstiresidentuurid on saanud sama kuumaks teemaks, kui on kunstibiennaalid. Kui ühelt biennaali avamiselt teisele sõites võib täita aasta, siis residentuurist residentuuri liikudes võib sama hõlpsasti sisustada kolm-neli aastat. Ole tubli, orienteeru residentuuride mitmekesisuses, nopi endale sobivad välja, omanda taotluste kirjutamise ja veelgi paremini raha küsimise oskus.
Tegelikult pole põhjust residentuuride üle…
Tegelikult pole põhjust residentuuride üle…
3 minutit
Krõmov ja Serjoža
Vene lavastaja Dmitri Krõmov: „Kunstnik ei tohi olla liiga enesekindel. See on loomingulises mõttes hukatuslik.“
Kohtumispaik Moskva Kunstiteater (MXAT). Autovärav Kamergerski põiktänavas avaneb ja Dmitri Krõmov vurab teatrihoovi. Läbin valvelauas passi- ja turvakontrolli nagu lennujaamas ning sealt edasi on minek fuajeesse, kus seinu katavad museaalsed teatrifotod. Sellest Kunstiteatri kuulsuste galeriist tunneb…
Kohtumispaik Moskva Kunstiteater (MXAT). Autovärav Kamergerski põiktänavas avaneb ja Dmitri Krõmov vurab teatrihoovi. Läbin valvelauas passi- ja turvakontrolli nagu lennujaamas ning sealt edasi on minek fuajeesse, kus seinu katavad museaalsed teatrifotod. Sellest Kunstiteatri kuulsuste galeriist tunneb…
6 minutit
Vinski küla endine piiriületuskoht.
FOTO ALDO LUUD / ÕHTULEHT
Teeme ära: mõõgad atradeks!
Maailmas on hakatud pöörama suurt tähelepanu globaalsele ökoloogiale ja saavutatud ka kokkuleppeid, aga globaalne desarmeerimine on vähemalt sama oluline.
8 minutit
Nähtamatu tabamine
Kai Kaljo tuletas Positiivi näitusega meelde ühe peamise foto omaduse panna aeg tarduma ja kehtestada hetke võim.
Kai Kaljo näitus „Nähtamatu“ Positiivi galeriis 16. IX – 4. X.
Positiivi galeriis oli fotokuu raames väljas Kai Kaljo Mazzano Romano külalisateljees valminud fotoseeria, kus kunstnik on jäädvustanud tuule käes lehvivate kardinatega akent. Seeria algab…
Kai Kaljo näitus „Nähtamatu“ Positiivi galeriis 16. IX – 4. X.
Positiivi galeriis oli fotokuu raames väljas Kai Kaljo Mazzano Romano külalisateljees valminud fotoseeria, kus kunstnik on jäädvustanud tuule käes lehvivate kardinatega akent. Seeria algab…
3 minutit
Kuressaare väljaku väikevormide kavandamisel on mõeldud moodulitele ja praktilisusele. Hoolimata napist põhielementide arvust saab lihtsatest kuusnurkmoodulitest luua väga mitmekesiseid jalasirutamis-telefonisirvimis-beebimähkimiskohti, mis pakuvad võimalusi nii vestlemiseks kui ka omaette olemiseks.
Kas südameimplantaat või aspiriin lahtisele luumurrule?
Kulub aastaid, enne kui Kuressaare eksperimentaalsel ühisruumiplatvormil ehk keskväljakul jõutakse toimiva lahenduseni ning olelusvõitluses tasakaaluni.
Kuressaare keskväljak. Autorid Häli-Ann Tooms ja Mari-Liis Männik. Projekteerija Projekt Kuubis, ehitaja Merko Infra. Väljak valmis „EV 100“ ruumiprogrammi „Hea avalik ruum“ projektina. Arhitektuurivõistlus korraldati 2015 aastal. Väljak avati 2019. aasta septembris.
Kuressaare on saanud uue hingamise.…
Kuressaare keskväljak. Autorid Häli-Ann Tooms ja Mari-Liis Männik. Projekteerija Projekt Kuubis, ehitaja Merko Infra. Väljak valmis „EV 100“ ruumiprogrammi „Hea avalik ruum“ projektina. Arhitektuurivõistlus korraldati 2015 aastal. Väljak avati 2019. aasta septembris.
Kuressaare on saanud uue hingamise.…
6 minutit
Nietzsche kaleidoskoop ehk Suure vaatevinkli võimalikkusest filosoofias
Olemata mingilgi moel Nietzsche ekspert, soovin ma järgnevalt ometi esitada ühe spekulatiivse tõlgenduse Nietzsche meetodi kohta. Selle meetodi teadvustamine võimaldab mu meelest valgust heita Nietzsche filosoofiale tervikuna (pakkudes selle lugemiseks teatava võtme) ning vahest vastata ka küsimusele: milles seisneb Nietzsche mõtlemise suurus? Sest „Nietzsche-sündmus“ märgib tõepoolest ainulaadset hetke lääne filosoofias…
10 minutit
Põliskeelte aasta – Keelte väljasuremislaine tõuseb
Põliskeelte väljasuremise põhjus on peaaegu eranditult kolonialism või selle järelmõju ning „kultuurrahvaste“ šovinism.
Maailmas kõneldakse umbes 7000 keelt. 200 suurima kõnelejaskonnaga keelt räägib 89% maailma rahvastikust ning tervelt pool inimkonda saab hakkama vaid 23 keelega. Miljoni kõnelejaga keeli pole palju, rohkem on selliseid, mille kõnelejaskonda mõõdetakse tuhandete, sadade või kümnetega. Umbes…
Maailmas kõneldakse umbes 7000 keelt. 200 suurima kõnelejaskonnaga keelt räägib 89% maailma rahvastikust ning tervelt pool inimkonda saab hakkama vaid 23 keelega. Miljoni kõnelejaga keeli pole palju, rohkem on selliseid, mille kõnelejaskonda mõõdetakse tuhandete, sadade või kümnetega. Umbes…
4 minutit
Fotokuu, fotokuu …
Tallinna fotokuu on aasta-aastalt kasvanud järjest pikemaks ja laiemaks: septembri algul pihta hakanud ja novembris lõppeva festivali, täpsemalt, biennaali kestuse puhul tuleks rääkida mitte enam fotokuust, vaid fotokuude ürituste jadast ning enam kui kahekümnest üritusest – näitustest, filmiprogrammidest, loengutest, kohtumistest. Tegemist pole ka enam ühe suure kuraatoriprojektiga, mille ümber on…
1 minut
Valguse algus ja lõpp
Tõnis Mäest rääkivas dokfilmis „Vaikus valguses“ osutub väljajäetu vähemalt sama kõnekaks kui sissevõetu, näidates, kuidas valgus loob ka varjusid.
Dokumentaalfilm „Tõnis Mägi. Vaikus valguses“ (Luxfilm, Eesti 2019, 70 min), režissöör-stsenarist Priit Pääsuke, operaator Mihkel Soe.
Peategelane mängib klaverit, vaikus. Ei ühtki heli. Huikab lahtisse klaverisse: hääl kostab valjult, klaver kajab vastu. Veel klavereid,…
Dokumentaalfilm „Tõnis Mägi. Vaikus valguses“ (Luxfilm, Eesti 2019, 70 min), režissöör-stsenarist Priit Pääsuke, operaator Mihkel Soe.
Peategelane mängib klaverit, vaikus. Ei ühtki heli. Huikab lahtisse klaverisse: hääl kostab valjult, klaver kajab vastu. Veel klavereid,…
7 minutit
Šestov oleks sobiv lugemine kõigile neile, kellele imponeerib sürrealism, sest sürrealistlikuski loomeaktis on oluline „äkki“, äkiline, meelevaldne muutuvus, vaimu takistamatu väljavool, püsimine püsimatuses ning selle püsimatuse isikupärane manifesteerimine. William Girometti „Võimudünaamika“. Õli, 1975.
Wikimedia Commons
Mõistuse ülemvõimu vastu
Šestovi eksistentsialismi puhul tõuseb esile, kui tugevalt on ta sidunud omavahel isiklikkuse ja muutlikkuse. Tee iseendani liigub ebakindluses, püsimatuses.
Lev Šestov, Hiiobi vaekaussidel. Palverännakud läbi hingede. Vene keelest tõlkinud Ants Paikre, toimetanud Urmas Tõnisson, kreekakeelsed tsitaadid toimetanud Triin Rebane. Toomas Pauli saatesõna. Sarja „Avatud Eesti raamat“ kujundanud Jüri Kaarma, ümbrise kujundanud…
Lev Šestov, Hiiobi vaekaussidel. Palverännakud läbi hingede. Vene keelest tõlkinud Ants Paikre, toimetanud Urmas Tõnisson, kreekakeelsed tsitaadid toimetanud Triin Rebane. Toomas Pauli saatesõna. Sarja „Avatud Eesti raamat“ kujundanud Jüri Kaarma, ümbrise kujundanud…
8 minutit
Jüri Arraku mäenäoline kunst
Jüri Arrak on eelkõige fantaasiakunstnik, kuid avatud reaalsest maailmast tulevale inspiratsioonile.
Jüri Arraku joonistuste näitus „Roheline tuli“ Tallinna Linnagaleriis kuni 20. X.
Jüri Arrak on üks neid ütlevaid kunstnikke, kes tunnevad vajadust vestluse ja elu mõtestamise järele. Kui Arrak luges Ilmar Vene kirjutisi ja need meeldisid talle, alustas ta temaga kirjavahetust, mis…
Jüri Arraku joonistuste näitus „Roheline tuli“ Tallinna Linnagaleriis kuni 20. X.
Jüri Arrak on üks neid ütlevaid kunstnikke, kes tunnevad vajadust vestluse ja elu mõtestamise järele. Kui Arrak luges Ilmar Vene kirjutisi ja need meeldisid talle, alustas ta temaga kirjavahetust, mis…
5 minutit
Sisukad rännud põnevatesse mõtte- ja muusikailmadesse
Viljandi kitarrifestivalil suudetakse tekitada meeldivalt soe õhkkond nii esinejatele kui ka publikule.
Viljandi kitarrifestival 8. – 13. X.
Viljandi kitarrifestival on olnud minu kalendris juba 12 aastat – karge, vihmaseguse, kuid ometi värvilise aastaaja muusikaline vaste. Folgi, Viljandi maskottpeo, muretu ja lustiv meeleolu asendub rahulikuma, väärikama, nõudlikuma muusikaga, mis ei too kaasa…
Viljandi kitarrifestival 8. – 13. X.
Viljandi kitarrifestival on olnud minu kalendris juba 12 aastat – karge, vihmaseguse, kuid ometi värvilise aastaaja muusikaline vaste. Folgi, Viljandi maskottpeo, muretu ja lustiv meeleolu asendub rahulikuma, väärikama, nõudlikuma muusikaga, mis ei too kaasa…
5 minutit
Erkki-Sven Tüüri „Spectrum III“ tuli ettekandele maikuus ISCMi maailma muusika päevadel. Fotol õnnitleb Tüür organist Ulla Krigulit.
Sven Tupits
Erkki-Sven Tüüri muusika neli aspekti
Erkki-Sven Tüüri muusika on avatud: autor vaatab välja- ja ettepoole, ei karda kombineerida uut ja vana, võõrast ja tuttavat.
CD „Erkki-Sven Tüür. Spectrums“ (Eesti Muusika Infokeskus, 2019). Ulla Krigul (orel), Indrek Vau (trompet), Leho Karin (tšello), Lauri Metsvahi (löökpillid). Erkki-Sven Tüüri teosed „Spectrum I–IV“.
Sünnipäevad ja aastapäevad annavad hea võimaluse tagasi vaadata.…
CD „Erkki-Sven Tüür. Spectrums“ (Eesti Muusika Infokeskus, 2019). Ulla Krigul (orel), Indrek Vau (trompet), Leho Karin (tšello), Lauri Metsvahi (löökpillid). Erkki-Sven Tüüri teosed „Spectrum I–IV“.
Sünnipäevad ja aastapäevad annavad hea võimaluse tagasi vaadata.…
4 minutit
Lõikuspidu on suurem, kui telekast paistab
Pärimusmuusika lõikuspidu on palju enamat kui etnokulpide jagamine: üldpildiks piisab küll tele- või netiühendusest, aga tervikliku ülevaate saab ainult Viljandis.
XVII pärimusmuusika lõikuspidu 4. ja 5. X Viljandi pärimusmuusika aidas. Etnokulpide üleandmine.
Lõikuspidude kõrgaeg oli Eestis 1920ndatel ja 1930ndatel, mil neid korraldati kohapealsete põllumeeste kogude eestvedamisel sügiseti peaaegu igas kihelkonnas ja vallas. Traditsioon…
XVII pärimusmuusika lõikuspidu 4. ja 5. X Viljandi pärimusmuusika aidas. Etnokulpide üleandmine.
Lõikuspidude kõrgaeg oli Eestis 1920ndatel ja 1930ndatel, mil neid korraldati kohapealsete põllumeeste kogude eestvedamisel sügiseti peaaegu igas kihelkonnas ja vallas. Traditsioon…
5 minutit
Liisi Ojamaa 26. II 1972 – 8. X 2019
Eesti Kirjanike Liit mälestab oma üht eripalgelisema ja siirama olemisega liiget Liisi Ojamaad (kodanikunimega Katre-Liis Ojamaa), kelle algupärandite hulk jäi napiks, ent selle võrra enam jõudis ta eestindada muudest keeltest ulmet ja lastekirjandust, kokku üle kuuekümne teose.
Liisi Ojamaa avaldas aastatel 1990–2011 kuus luulekogu. Kindluse mõttes tuleb lisada, et Liisi ise…
Liisi Ojamaa avaldas aastatel 1990–2011 kuus luulekogu. Kindluse mõttes tuleb lisada, et Liisi ise…
2 minutit
Oleg Štšigorets 25. V 1973 – 14. X 2019
Tallinna Vene teatrit on tabanud ootamatu kaotus. 14. oktoobril lahkus meie seast näitleja Oleg Štšigorets.
„See on meile kõigile täiesti ootamatu. Kui Oleg kahe aasta eest Tallinna tagasi tuli, olime selle üle väga rõõmsad. Teatri trupiga liitus taas jõuline ja kõrge professionaalse tasemega näitleja. Esialgu õppis ta sisse mängukavas lavastustesse. Seejärel…
„See on meile kõigile täiesti ootamatu. Kui Oleg kahe aasta eest Tallinna tagasi tuli, olime selle üle väga rõõmsad. Teatri trupiga liitus taas jõuline ja kõrge professionaalse tasemega näitleja. Esialgu õppis ta sisse mängukavas lavastustesse. Seejärel…
2 minutit
Edith Karlsoni teosekomplekti teise osana hülgeskeleti kõrval seisev kasvuhoonekilest õmmeldud ülikond mõjub tänavakunstilikult löövana, Banksy stiilis sümbolina, millest paiskub hetkega rikkalik seostetulv.
Paul Kuimet
Hegeliga kõhtu ei täida, aga temata maailma ei päästa
Heidi Balleti kuraatoriprojekt on ideoloogilise maailmaparandusliku narratiiviga uurimusnäitus, mistõttu pole mitmeti tõlgendatav formaat paslik.
Näitus „Kui ütled, et kuulume valgusesse, kuulume äikesesse“ EKKMis kuni 20. X. Kuraator Heidi Ballet, kunstnikud Marika Agu ja Francisco Martínez, Angela Anderson ja Angela Melitopoulos, Jonathas de Andrade, Adam Avikainen, Cian Dayrit, Bram Demunter, Konstantinos Doumpenidis, Silje Figenschou Thoresen, LaToya Ruby Frazier, James T Hong, Edith Karlson, Ana…
Näitus „Kui ütled, et kuulume valgusesse, kuulume äikesesse“ EKKMis kuni 20. X. Kuraator Heidi Ballet, kunstnikud Marika Agu ja Francisco Martínez, Angela Anderson ja Angela Melitopoulos, Jonathas de Andrade, Adam Avikainen, Cian Dayrit, Bram Demunter, Konstantinos Doumpenidis, Silje Figenschou Thoresen, LaToya Ruby Frazier, James T Hong, Edith Karlson, Ana…
6 minutit
Stseene veel kümnest õnnetust perekonnast
Prantsuse nüüdisaja ühe tuntuma näitekirjaniku Joël Pommerat’ „See laps“ Theatrumis mõjub ennekõike noorteteatrina.
Theatrumi „See laps“, autor Joël Pommerat, tõlkija Inge Eller, lavastaja Maria Peterson, kunstnik Lilja Blumenfeld, valguskunstnik Priidu Adlas, videokunstnik Aljona Movko, helikujundaja Tõnis Leemets. Mängivad Rea Lest, Indrek Sammul, Anneli Tuulik, Liina Olmaru, Kristjan Üksküla, Helvin Kaljula, Tarmo…
Theatrumi „See laps“, autor Joël Pommerat, tõlkija Inge Eller, lavastaja Maria Peterson, kunstnik Lilja Blumenfeld, valguskunstnik Priidu Adlas, videokunstnik Aljona Movko, helikujundaja Tõnis Leemets. Mängivad Rea Lest, Indrek Sammul, Anneli Tuulik, Liina Olmaru, Kristjan Üksküla, Helvin Kaljula, Tarmo…
5 minutit
Mladen Kiselovi lavastus „Kes kardab Virginia Woolfi?“ on jõudnud vähem kui kümne aastaga 300. etenduseni. Honey – Kristiina-Hortensia Port, Nick – Argo Aadli, Martha – Epp Eespäev.
Siim Vahur
„Kes kardab Virginia Woolfi?“ jõuab 300. verstapostini
Lavastaja Mladen Kiselovile ei olnud näidend vundament, mille peale oma tahtmist mööda ehitada, vaid maapõue peidetud saladus, mida arheoloogi täpsusega järk-järgult nähtavale tuua.
Tallinna Linnateatris etendub täna, 18. oktoobril 300. korda Mladen Kiselovi lavastus „Kes kardab Virginia Woolfi?“. 23. jaanuaril 2010 esietendunud lavastusega on jõutud vähem kui kümne aastaga sündmuseni, mis…
Tallinna Linnateatris etendub täna, 18. oktoobril 300. korda Mladen Kiselovi lavastus „Kes kardab Virginia Woolfi?“. 23. jaanuaril 2010 esietendunud lavastusega on jõutud vähem kui kümne aastaga sündmuseni, mis…
7 minutit
Kuhu on „Foto Tallinn“ teel?
Siinse kultuurigeograafia eelistamine annaks „Foto Tallinnale“ selgema identiteedi ja eripära, mille pärast võiksid messi vastu huvi tunda ka välismaised fotokunsti huvilised.
Nüüdisfotomess „Foto Tallinn“ Kai keskuses 27. – 29. IX.
2010. aastast toimuv Eesti fotokunstimess on sel aastal saanud uue nimetuse „Foto Tallinn“ ja uue asukoha vastavatud Kai kunstikeskuses. Kui algusaastatel oli…
Nüüdisfotomess „Foto Tallinn“ Kai keskuses 27. – 29. IX.
2010. aastast toimuv Eesti fotokunstimess on sel aastal saanud uue nimetuse „Foto Tallinn“ ja uue asukoha vastavatud Kai kunstikeskuses. Kui algusaastatel oli…
3 minutit
Cary Grant väetisekülvilennuki vastu Hitchcocki ühes paremini äratuntavas stseenis filmist „Loode kaudu põhja“ (“North by Northwest“, 1959).
Kaader filmist
Vastuoluline meister viiel kümnendil ja viie kümnendi järel
Alfred Hitchcocki filmidest võib üha uusi detaile ja tähenduskihte avastada ka pool sajandit hiljem
Alfred Hitchcocki retrospektiiv. 24 – 30. X 2019, kinodes Sõprus ja Elektriteater.
Alfred Hitchcocki (1899 – 1980) vari talle järgneva filmiajaloo kohal on peadpööritavalt pikk. Põnevuse meistriks tituleeritud lavastaja tuiskas läbi kümnendite, pannes üha proovile tsensorite kannatust, leiutades…
Alfred Hitchcocki retrospektiiv. 24 – 30. X 2019, kinodes Sõprus ja Elektriteater.
Alfred Hitchcocki (1899 – 1980) vari talle järgneva filmiajaloo kohal on peadpööritavalt pikk. Põnevuse meistriks tituleeritud lavastaja tuiskas läbi kümnendite, pannes üha proovile tsensorite kannatust, leiutades…
7 minutit
Filosoofiapärimuste mitmekesisuse poole
Kui ülikoolide filosoofiaosakonnad ei mitmekesistu, siis tuleb need aususe huvides ümber nimetada lääne filosoofia osakondadeks.
Raamatu seemneks oli Bryan Van Nordeni ja Jay Garfieldi artikkel „Kui filosoofia ei mitmekesistu, siis nimetagem teda tema õige nimega“, mis avaldati New York Timesis 11. mail 2016.1 Olles näidanud, kui vähe õpetatakse USA ülikoolides teisi…
Raamatu seemneks oli Bryan Van Nordeni ja Jay Garfieldi artikkel „Kui filosoofia ei mitmekesistu, siis nimetagem teda tema õige nimega“, mis avaldati New York Timesis 11. mail 2016.1 Olles näidanud, kui vähe õpetatakse USA ülikoolides teisi…
3 minutit
Bryan W. Van Norden: „Filosoofia on uurida küsimusi, mida peame inimelule oluliseks, aga mille lahendamise viiside suhtes pole me ühel meelel.“
Margus Ott
Filosoofia mitmekesisuse eest seisja
Bryan W. Van Norden: „Selmet eristada lääne filosoofiat mittelääne tarkusest, tuleks tunnistada vormide mitmekesisust, mida filosoofia on pärimustest omandanud.“
Bryan W. Van Norden on õpetlane, filosoof, kirjanik ja hiina keelest tõlkija, kes on kümne raamatu autor (viimati ilmus talt klassikalise hiina keele õpik algajaile1). Van Norden on keskendunud filosoofia mitmekesistamisele, tuues…
Bryan W. Van Norden on õpetlane, filosoof, kirjanik ja hiina keelest tõlkija, kes on kümne raamatu autor (viimati ilmus talt klassikalise hiina keele õpik algajaile1). Van Norden on keskendunud filosoofia mitmekesistamisele, tuues…
6 minutit
Aet Varik, „Rootsi Akadeemia kriis ja taassünd“
Krista Kaer, „Korea vaimud ja vaimsus Rootsimaal“
Jüri Lipping, „Nietzsche kaleidoskoop ehk Suure vaatevinkli võimalikkusest filosoofias“
Intervjuu arhitekt Susanne Brorsoniga
Intervjuu lavastaja Dmitri Krõmoviga
Keele-elu: Indrek Park, „Keelte väljasuremislaine tõuseb“
XVII pärimusmuusika lõikuspidu
Priit Pääsukese dokumentaalfilm „Tõnis Mägi. Vaikus valguses“
