Mida Eesti üldse ÜRO julgeolekunõukogus teeb, kui ei algata rahvusvaheliste umbsõlmede lahtiharutamist?
Ei ole kohta kanaarilinnule Eesti välispoliitika pimedas kaevanduses. Või mida ta seal teekski. Ta võib ju mürgiste gaaside tõttu surnult maha kukkuda, kuid seda ei tee keegi märkamagi. Eesti välispoliitiline kurss, nagu pidupäeviti riigijuhtidelt kuuleme, on olnud ju aastakümneid vankumatu ja…
Nõukogude Liidu loodud narratiivi jälgi on seniajani näha selles, missuguseid lugusid peetakse tähtsaks, huvitavaks ning üldhariduse hulka kuuluvaks.
Kui kirjastused teevad tulevikuplaane, kaalutakse vältimatult seda, millised ettevõtmised end ära tasuvad.…
Nobeli kirjandusauhinna väljaandmist saatnud skandaalid on räsinud üllaks peetud Kaheksateistkümne kuninglikku väärikust ning toonud kaasa muudatusi auhinna määramisel.
Kätte on jõudnud oktoober ja kirjandusringkondadel oli sel aastal taas põhjust…
Susanne Brorson: „Vanad palkmajad on väga energia-ja materjalitõhusad. Kui kas või mõni aasta neid kasutuses hoida, säästetakse palju energiat ja materjali.“
Susanne Brorson on Berliinis tegutsev arhitekt ja teadur.…
Han Kang (paremal) on ilmselt rahvusvaheliselt kõige tuntum korea kirjanik. 2016. aastal pälvis ta romaaniga „Taimetoitlane“ Bookeri auhinna. Han Kangi teosed on inglise keelde tõlkinud Deborah Smith (vasakul).
Anthony Devlin / PA Wire / Press Association Images / Scanpix
Göteborgi raamatulaada aukülaline oli Lõuna-Korea kirjandus, kuhu on viimaks tee leidnud ka selle maa ajalootraumad.
Selleks et saada korralik ülevaade 26. kuni 29. septembrini peetud Göteborgi raamatulaadast, oleks tulnud ennast…
Meie teater olevat kriisis. Hädakisa vallandus „Meie Eesti“ nimelise riiklike alus- ja pereväärtuste bülletääni taustaveergudel. See on arusaadav: kantsli kõrvale on ikka vajatud ka kõrtsu, kus pärast härras- ja kroonujura end eheda lora saatel tuulutada. „Lõpp“, „kriis“ ja „allakäik“ on tublid ülesvuhvitud noomenid, millele tähelepanukokottidest kirjastajad on võinud loota nagu öised sõbrad hiljuti hingusele läinud Sossi klubile…
Kunstiresidentuurid on saanud sama kuumaks teemaks, kui on kunstibiennaalid. Kui ühelt biennaali avamiselt teisele sõites võib täita aasta, siis residentuurist residentuuri liikudes võib sama hõlpsasti sisustada kolm-neli aastat. Ole tubli, orienteeru residentuuride mitmekesisuses, nopi endale sobivad välja, omanda taotluste kirjutamise ja veelgi paremini raha küsimise oskus.
Tegelikult pole põhjust residentuuride üle ironiseerida. Selge…
Vene lavastaja Dmitri Krõmov: „Kunstnik ei tohi olla liiga enesekindel. See on loomingulises mõttes hukatuslik.“
Kohtumispaik Moskva Kunstiteater (MXAT). Autovärav Kamergerski põiktänavas avaneb ja Dmitri Krõmov vurab teatrihoovi. Läbin valvelauas passi- ja turvakontrolli nagu lennujaamas ning sealt edasi on minek fuajeesse, kus seinu katavad museaalsed teatrifotod. Sellest Kunstiteatri kuulsuste galeriist tunneb Krõmov isiklikult umbes viiendikku. Tal on komme…
Maailmas on hakatud pöörama suurt tähelepanu globaalsele ökoloogiale ja saavutatud ka kokkuleppeid, aga globaalne desarmeerimine on vähemalt sama oluline.
Kai Kaljo tuletas Positiivi näitusega meelde ühe peamise foto omaduse panna aeg tarduma ja kehtestada hetke võim.
Kai Kaljo näitus „Nähtamatu“ Positiivi galeriis 16. IX – 4. X.
Positiivi galeriis oli fotokuu raames väljas Kai Kaljo Mazzano Romano külalisateljees valminud fotoseeria, kus kunstnik on jäädvustanud tuule käes lehvivate kardinatega akent. Seeria algab justkui valgelt lehelt: valge taevaga ülevalgustatud aknavaade…
Kuressaare väljaku väikevormide kavandamisel on mõeldud moodulitele ja praktilisusele. Hoolimata napist põhielementide arvust saab lihtsatest kuusnurkmoodulitest luua väga mitmekesiseid jalasirutamis-telefonisirvimis-beebimähkimiskohti, mis pakuvad võimalusi nii vestlemiseks kui ka omaette olemiseks.
Kulub aastaid, enne kui Kuressaare eksperimentaalsel ühisruumiplatvormil ehk keskväljakul jõutakse toimiva lahenduseni ning olelusvõitluses tasakaaluni.
Kuressaare keskväljak. Autorid Häli-Ann Tooms ja Mari-Liis Männik. Projekteerija Projekt…
Olemata mingilgi moel Nietzsche ekspert, soovin ma järgnevalt ometi esitada ühe spekulatiivse tõlgenduse Nietzsche meetodi kohta. Selle meetodi teadvustamine võimaldab mu meelest valgust heita Nietzsche filosoofiale tervikuna (pakkudes selle lugemiseks teatava võtme) ning vahest vastata ka küsimusele: milles seisneb Nietzsche mõtlemise suurus? Sest „Nietzsche-sündmus“ märgib tõepoolest…
Põliskeelte väljasuremise põhjus on peaaegu eranditult kolonialism või selle järelmõju ning „kultuurrahvaste“ šovinism.
Maailmas kõneldakse umbes 7000 keelt. 200 suurima kõnelejaskonnaga keelt räägib 89% maailma rahvastikust ning tervelt pool inimkonda saab hakkama vaid 23 keelega. Miljoni kõnelejaga keeli pole palju, rohkem on selliseid, mille kõnelejaskonda mõõdetakse tuhandete, sadade või kümnetega.…
Tallinna fotokuu on aasta-aastalt kasvanud järjest pikemaks ja laiemaks: septembri algul pihta hakanud ja novembris lõppeva festivali, täpsemalt, biennaali kestuse puhul tuleks rääkida mitte enam fotokuust, vaid fotokuude ürituste jadast ning enam kui kahekümnest üritusest – näitustest, filmiprogrammidest, loengutest, kohtumistest. Tegemist pole ka enam ühe suure kuraatoriprojektiga, mille ümber on koondunud väiksemad näitused, vaid lausa kolmega:…
Tõnis Mäest rääkivas dokfilmis „Vaikus valguses“ osutub väljajäetu vähemalt sama kõnekaks kui sissevõetu, näidates, kuidas valgus loob ka varjusid.
Dokumentaalfilm „Tõnis Mägi. Vaikus valguses“ (Luxfilm, Eesti 2019, 70 min), režissöör-stsenarist Priit Pääsuke, operaator Mihkel Soe.
Peategelane mängib klaverit, vaikus. Ei ühtki heli. Huikab lahtisse klaverisse: hääl kostab valjult, klaver kajab vastu. Veel klavereid, veel huikeid. Esimesed sõnad kõlavad mõni…
Šestov oleks sobiv lugemine kõigile neile, kellele imponeerib sürrealism, sest sürrealistlikuski loomeaktis on oluline „äkki“, äkiline, meelevaldne muutuvus, vaimu takistamatu väljavool, püsimine püsimatuses ning selle püsimatuse isikupärane manifesteerimine. William Girometti „Võimudünaamika“. Õli, 1975.
Šestovi eksistentsialismi puhul tõuseb esile, kui tugevalt on ta sidunud omavahel isiklikkuse ja muutlikkuse. Tee iseendani liigub ebakindluses, püsimatuses.
Lev Šestov, Hiiobi vaekaussidel. Palverännakud läbi hingede. Vene keelest tõlkinud Ants Paikre,…
Jüri Arrak on eelkõige fantaasiakunstnik, kuid avatud reaalsest maailmast tulevale inspiratsioonile.
Jüri Arraku joonistuste näitus „Roheline tuli“ Tallinna Linnagaleriis kuni 20. X.
Jüri Arrak on üks neid ütlevaid kunstnikke, kes tunnevad vajadust vestluse ja elu mõtestamise järele. Kui Arrak luges Ilmar Vene kirjutisi ja need meeldisid talle, alustas ta temaga kirjavahetust, mis on praeguseks avaldatud kolmes…
Viljandi kitarrifestivalil suudetakse tekitada meeldivalt soe õhkkond nii esinejatele kui ka publikule.
Viljandi kitarrifestival 8. – 13. X.
Viljandi kitarrifestival on olnud minu kalendris juba 12 aastat – karge, vihmaseguse, kuid ometi värvilise aastaaja muusikaline vaste. Folgi, Viljandi maskottpeo, muretu ja lustiv meeleolu asendub rahulikuma, väärikama, nõudlikuma muusikaga, mis ei too…
Erkki-Sven Tüüri muusika on avatud: autor vaatab välja- ja ettepoole, ei karda kombineerida uut ja vana, võõrast ja tuttavat.
CD „Erkki-Sven Tüür. Spectrums“ (Eesti Muusika Infokeskus, 2019). Ulla Krigul…
Pärimusmuusika lõikuspidu on palju enamat kui etnokulpide jagamine: üldpildiks piisab küll tele- või netiühendusest, aga tervikliku ülevaate saab ainult Viljandis.
XVII pärimusmuusika lõikuspidu 4. ja 5. X Viljandi pärimusmuusika aidas. Etnokulpide üleandmine.
Lõikuspidude kõrgaeg oli Eestis 1920ndatel ja 1930ndatel, mil neid korraldati kohapealsete põllumeeste kogude eestvedamisel sügiseti peaaegu igas kihelkonnas ja vallas. Traditsioon sündis 1924.…
Eesti Kirjanike Liit mälestab oma üht eripalgelisema ja siirama olemisega liiget Liisi Ojamaad (kodanikunimega Katre-Liis Ojamaa), kelle algupärandite hulk jäi napiks, ent selle võrra enam jõudis ta eestindada muudest keeltest ulmet ja lastekirjandust, kokku üle kuuekümne teose.
Liisi Ojamaa avaldas aastatel 1990–2011 kuus luulekogu. Kindluse mõttes tuleb lisada, et Liisi ise oligi oma luule:…
Tallinna Vene teatrit on tabanud ootamatu kaotus. 14. oktoobril lahkus meie seast näitleja Oleg Štšigorets.
„See on meile kõigile täiesti ootamatu. Kui Oleg kahe aasta eest Tallinna tagasi tuli, olime selle üle väga rõõmsad. Teatri trupiga liitus taas jõuline ja kõrge professionaalse tasemega näitleja. Esialgu õppis ta sisse mängukavas lavastustesse. Seejärel tulid säravad…
2 minutit
Edith Karlsoni teosekomplekti teise osana hülgeskeleti kõrval seisev kasvuhoonekilest õmmeldud ülikond mõjub tänavakunstilikult löövana, Banksy stiilis sümbolina, millest paiskub hetkega rikkalik seostetulv.
Prantsuse nüüdisaja ühe tuntuma näitekirjaniku Joël Pommerat’ „See laps“ Theatrumis mõjub ennekõike noorteteatrina.
Theatrumi „See laps“, autor Joël Pommerat, tõlkija Inge Eller, lavastaja Maria Peterson, kunstnik Lilja Blumenfeld, valguskunstnik Priidu Adlas, videokunstnik Aljona Movko, helikujundaja Tõnis Leemets. Mängivad Rea Lest, Indrek Sammul, Anneli Tuulik, Liina Olmaru, Kristjan Üksküla, Helvin Kaljula, Tarmo Song, Risto…
Mladen Kiselovi lavastus „Kes kardab Virginia Woolfi?“ on jõudnud vähem kui kümne aastaga 300. etenduseni. Honey – Kristiina-Hortensia Port, Nick – Argo Aadli, Martha – Epp Eespäev.
Lavastaja Mladen Kiselovile ei olnud näidend vundament, mille peale oma tahtmist mööda ehitada, vaid maapõue peidetud saladus, mida arheoloogi täpsusega järk-järgult nähtavale tuua.
Tallinna Linnateatris…
Siinse kultuurigeograafia eelistamine annaks „Foto Tallinnale“ selgema identiteedi ja eripära, mille pärast võiksid messi vastu huvi tunda ka välismaised fotokunsti huvilised.
Nüüdisfotomess „Foto Tallinn“ Kai keskuses 27. – 29. IX.
2010. aastast toimuv Eesti fotokunstimess on sel aastal saanud uue nimetuse „Foto Tallinn“ ja uue asukoha vastavatud Kai kunstikeskuses. Kui algusaastatel oli fotokunstnike ühenduse ellu kutsutud…
Alfred Hitchcocki filmidest võib üha uusi detaile ja tähenduskihte avastada ka pool sajandit hiljem
Alfred Hitchcocki retrospektiiv. 24 – 30. X 2019, kinodes Sõprus…
Kui ülikoolide filosoofiaosakonnad ei mitmekesistu, siis tuleb need aususe huvides ümber nimetada lääne filosoofia osakondadeks.
Raamatu seemneks oli Bryan Van Nordeni ja Jay Garfieldi artikkel „Kui filosoofia ei mitmekesistu, siis nimetagem teda tema õige nimega“, mis avaldati New York Timesis 11. mail 2016.1 Olles näidanud, kui vähe õpetatakse USA ülikoolides teisi filosoofiapärimusi peale…
Bryan W. Van Norden: „Selmet eristada lääne filosoofiat mittelääne tarkusest, tuleks tunnistada vormide mitmekesisust, mida filosoofia on pärimustest omandanud.“
Bryan W. Van Norden on õpetlane, filosoof, kirjanik ja hiina…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.