Maailmalõpus on peied
Vabandusteta plahvatuslik loomingulisus paiskub Paide teatri trupi kaudu üle heinamaa ning viib suviselt mugava publiku kummalisse ajanihkes peielauda, kus kõik on mitte ainult võimalik, vaid ühekorraga olemas.
Enne kolimist
tee inventuur oma kinnis- ja vallasvaras
Voodi, laud, toolid, vaibad, potitaimed ja
unistused, mis rüsisid su sahtlitesse
Raamatuvirnad põrandal ja keldris, käsikirjad
su voodi all
Herbaariumitaimed ja kummitused pööningul
Pane kirja kõik, mida oled näinud, kuulnud, tundnud ja arvad mäletavat
Võta arvele oma unistused, hirmud ja see, mida lootsid
Loe kokku pisarad, mis veeresid üle põskede
Märgi üles, kelle…
Sõber kõuts
Istun terrassitrepil…
Hea kunst ei jäta rahule
Märt-Matis Lill: „Süvakultuur ei taotle seda, et inimesed saaksid mõnusalt aega veeta. Kunsti peamine eesmärk on inimest raputada, panna midagi teistmoodi nägema.“
Mister Ots – pisaratega Saaremaalt
Marina Skalkina ja Dmitri Bertman on valinud turvalise tee: Georg Otsa lugu jutustavad kõrvaltvaatajad, pakkumata midagi põrutavalt uut.
Eesti ja tema parlament Maapäevast kahekojalise Riigikoguni
Jaak Valge ei ole varjanud oma antipaatiat Eesti sotsialistide ja ka Pätsi suhtes. Riigikoguraamatus hoomab seda ainult tähelepanelikum lugeja.
Eesti armastus
„Armastuse narrid“ on kokku lükitud lugudest, mida esitatakse üksi, kahe- või kolmekesi lauludega vaheldumisi.
Mõttes võiks Pärnu Suveteatri kolmest lavastustest lausa armastuse triloogia kokku panna. „Klarissa kirjad“ (2016) – kuidas ajalugu armastust…
Komi animismi allikas
Komi looduseusus käibib nii vanaaegne kui ka tsiviliseeritud animism.
Luulesalv
„Suvi on suur nagu silmapiirini ulatuv penoplastiväli. Suvi on surm. Kellel ei õnnestu suvel surra, peab lootma sügisele, talvele või kevadele. Või…
Süsinikjalajälg ja tiheda linna suur jalanumber
Tihedal linnal on palju puudusi, millest ei räägita. Neist olulisim on, et tihe ja kivine elukeskkond ei ole tervislik.
Raputatud, mitte segatud tõelisus
Jaak Kilmi: „Inimluure on palistatud rikutud saatuste, nurjunud perekondade ja läbikukkunud eludega. Popkultuuris seksikaks tehtud spioonielu on tegelikult egotripp.“
Dokid mäe ja mere vahelt
Islandi uus dokumentaalfilmide festival Icedocs pakkus oma ava-aastal laia valikut sotsiaalse sõnumiga dokfilme unikaalses maalilises keskkonnas.
Väikelinna saetemp
Võru keskväljaku käre masinavärk on täpselt nii jabur ja kohatu, et vaatamiselamus on garanteeritud.
Kõva kratitöö
Hilary Birdi sulest on ilmunud uus ingliskeelne eesti kirjanduslugu „Sissejuhatus eesti kirjandusse“.
Dokkidega paremasse homsesse
Ingibjörg Halldórsdóttir: „Üldiselt ma ei arva, et ma pean mõjutama inimeste mõtlemist, ma pean neile lihtsalt näitama teistsugust vaatenurka.“
Kjellini lühike, kuid viljakas aeg Tartus
Et pärast Helge Kjellini lahkumist taheti kunstiajaloo õppetool Tartu ülikoolis üldse kaotada, peegeldab suhtumist kunstiajalukku kui võõrasse (balti)saksa teadusse.
Eesti muld ja eesti süda – aednik Tuglas
Mis oleks, kui näeksime Tuglase suurt kujundit aialoomes, mille eesmärk oli siduda selle maaga väljakistud juurte asemel loendamatu hulk uusi juuri ja risoome.
Liina Pihlak 26. IV 1937 – 21. VII 2019
Kirjanike Kersti Merilaasi ja August Sanga tütrena sündinud Liina Pihlaku lapsepõlv möödus Pärnus, kus ta lõpetas 1956. aastal Pärnu 2. keskkooli. Edasi viis elutee ta…
Museoloogiline eksperiment
Suhteliselt lühikese muuseumitöö kogemusega kuraatoritel on olnud vastutustunnet tähistada kuulsa kooli juubelit, ja julgust teha seda eelkäijatest teistmoodi.
Toomas Hiio
ajaloolane
Juba kaua olen pidanud ajaloo-alaseid tekste sisuliselt toimetama või retsenseerima. Kui väga silma riivab, olen teinud märkusi ka keelekasutuse kohta, aga ettevaatlikult, sest ei ole ma ei keeleteadlane ega -toimetaja. Väljaspool…
Jaak Rähesoo 30. IX 1941 – 23. VII 2019
Ta õppis aastatel 1960–1966 Tartu ülikoolis inglise filoloogiat, uuris seejärel aspirantuuris William Faulkneri loomingut ning õpetas ülikoolis aasta jagu väliskirjandust, ent valis siis ametitöö asemel vabakutselisuse. Tartu ülikooli pöördus ta 1995. aastal tagasi vabade kunstide kutsutud professorina.…
Pärnade linn
Geneetiline analüüs tõendas 1600ndatest kuni tänapäevani Euroopa riikides laialdaselt istutatud pärnade piiratud algallikat.
Claes-Johan Rudolf Andersson 30. V 1937 – 24. VII 2019
Malbuse pahupool
Meil ei ole diskuteerimiskultuuri, küll aga kalduvus väiklasele jagelemisele, mida Jaan Kaplinski ise on korraks nimetanud isegi võidusülitamiseks.
Folgisõprade sõpruse lood
Viljandi pärimusmuusika festivalil jäid sel aastal kõlama mõtted sõprusest ja hoolimisest.
Kes küll kaitseks looma eest?
Loomaõiguste arengutempo on ebapiisav ning ükski inimese üksikotsus ei vii püsivate lahendusteni.
Naised, kelle aeg pole veel käes
Kuigi näidend on leidlik ja mõjuv ning lavastus hoogne ja terviklik, minnakse „Lootuskiirt pimeduses“ küllap suurel määral vaatama ikka näitlejate pärast.
