Iga väike tegu loeb
Kõik Eesti elu parandavad mõtted on kuskil juba kirja pandud, need tuleb vaid üles leida.
Tõusude ja mõõnade tee – Eesti Ajakirjanike Liit 100
Sündinud üksikute unistusest ja missioonitundest, on liidust aegade jooksul läbi käinud enam kui kolm tuhat liiget, üle on elatud riigikordi ja väärtusskaalasid, püüeldud erinevate eesmärkide poole.
„XIX sajandi vastus XXI sajandi küsimusele“
Rahvusluse mitmekihiline minevik ja keeruline olevik. Intervjuu võrdleva kultuuriteadlase Joep Leersseniga
Süvariiklik vihakõne talupojamõistusliku komberuumi aadressil
Eesti haritlaskond peaks järjekindlalt tegelema ebamääraseks jäävate sõnade sisustamise raske tööga, et vältida tulevikus ajaloolaste kimbatust.
Isejuhtivad sõidukid tulevad. Kas oleme selleks valmis?
Küsimus, kas isejuhtivad sõidukid tulevad, on ammu asendunud küsimusega millal?, aga on veel palju tehnilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, mis tuleb enne lahendada.
Laulud Hiina artistide suul
Nagu Nõukogude Liidus, ei teatud ka kommunistliku partei valitsuse all Hiinas veel hiljuti midagi autorikaitsest.…
Ettevaatust, uksed sulguvad!
Kui pühakuju vaikib
Lavastuste „Pidu tuli“ ja „Hakkame, mehed, minema“ kohta võib öelda, et teatris oleks vaja vähem illustratsioone ja rohkem dünaamiliseks kirjutatud suurkujusid.
Maailmalõpp koju kätte ja kogu maailm koju
Sarnaselt „Kumu öödega“ võiks ka „Kumu reiv“ millalgi korduda ning pakkuda uusi põnevamaid formaate, teemapüstitusi ja esinejaid.
Kultuuritehas on linna arengu suunamudija
Loomelinnakud on katselabor, kus lahendusi testida, et neid mujal paljundada. Vahendite nappus inspireerib loovalt lahendusi leidma.
Transatlantyk seilas Eestisse
Transatlantyku määramisel peetakse silmas pikaajalist tõlketegevust. Hendrik Lindepuu on kolme aastakümne jooksul tõlkinud eesti keelde enam kui 50 poola raamatut, samuti 70 näidendit. Tema vahendusel on eesti keelde jõudnud Witold Gombrowiczi, Zbigniew Herberti, Czesław Miłoszi, Sławomir Mrożeki, Zofia…
Eero Talvistu 4. III 1976 – 22. V 2019
Eero oli kõike muud kui tavaline. Jah, ta on lahkunud, aga on jäänud. Suure südamega inimeste elud on nagu suured filmid, maalid või raamatud: autorit enam ei ole ja ometi on – selgelt ja jäävalt.
Ja nii…
Romaanivõistluse võitjad pärjatud
Võistlusele laekus 58 algupärast ja seni avaldamata käsikirja. Žürii ette jõudsid käsikirjad autori nimeta. Žürii koosseisus Vahur Afanasjev, Tiit Aleksejev, Holger Kaints, Maire Laurik, Aare Pilv, Kerttu Rakke ja Ene Paaver otsustas esile tõsta järgmised teosed.
I auhind: Paavo Matsini „Kongo tango“
II auhind: Joel Jansi „Tribestria“
III auhind:…
Ebakindluse entsüklopeedia
„Müra“ on natuke kurvapoolne müramine, aga siin Eestis ongi melanhoolia meie toit ja õhk ja armastus.
Elujanu taastamise lühikursus
Pedro Almodóvar teeb elusügisel kannapöörde ja elab elujõuliste naiste asemel kaasa mehele, kes ei kohane iseendagagi, rääkimata kõigest muust.
Ütlemata…
Streikimisega lõpeb individualistlik rügamine enesesäilitamiseks
Ülikool ei saa olla eeskujulik tööandja, kui ignoreeritakse jätkuvalt töötajate toimetulekuraskusi ja ebakindlust.
Arhitektuurikoolide lõpuvile
Lõputööde galerii peegeldab nii ühiskonna trende kui ka arhitektuuri moevoole. Koolide õppekavad ja seega järelkasv on küll eri nägu, kuid paljud teemad korduvad.
Baltisakslust (kaasa)haarata püüdes
Vastandumine ei tee olematuks fakti, et ükskõik kui umbmääraselt defineeritud saksa faktor on Baltimaade ajaloos põhjapaneva tähtsusega.
Tänavamekk – Oaas keset plekki ja vingugaasi
Põhja puiesteel ja seda ümbritsevas keskkonnas koheldakse kõiki liikujaid peaaegu võrdselt ja see olukord on hoidmist väärt.
Sõltumatu kunst on avantüüri vorm
Vitaly Komar: „Olen tõdenud, et võimud ja valitsused erinevad üksteisest ärrituvuse ja tundlikkuse astme poolest.“
Rahvusooper peab kiiremini tegutsema
Arvo Volmer: „Saalide täituvus näitab ühiskonna suhet töösse, mida teeme. Meie asi on pakkuda inimestele meelelahutust, olgu see pisarad või naer.“
Romantiline rännak inimhinge sügavusse
Tõnu Kõrvitsa fenomen näitab, et tema muusikal on meie ajas oma kindel koht – inimesed vajavad ja armastavad seda.
Riigihoidja kui nukk
Kunagise lihtsameelsete presidendi saatus on olnud saada koolitatud rahva pilkeobjektiks.
Mood kui kultuuri narrimüts
Näituse dominant on rõivad. Nende jõulist kohalolu kommenteerivad seintel küll vaba kunsti teravmeelsed vasted, kuid mood näitusel on värskem kui kunst.
Targa linna tippkeskus Finest Twins
Piiriülesed linnad võtavad kasutusele uusi tehnoloogiaid ja teevad andmepõhiseid otsuseid.
Kus ma olen, kui ma ei ole siin?
Kuhu kõik pagevad, miks muutub kohalolek – nii elus kui ka teatris – järjest raskemaks?
Helle Tiikmaa
Eesti Ajakirjanike Liidu esimees
Enne avaldamist, postitamist või väljasaatmist tuleks kirjutatu üle lugeda ja läbi mõelda. Ja mõelda tuleks nii keelele, väljendusviisile kui ka sisule ja seeläbi meie ühiskonnale. Kunagi ei tohi olla…
X märgib hauda
„Tume fööniks“ lõpetab X-meeste filmisarja ja annab võimaluse vaadelda selle alusel koomiksifilmi arengulugu.
Kui pargipingil saab istuda, siis muu polegi tähtis?
Nii kaua kuni riigihankega tohib tellida autorist mööda minnes samaväärset mööblit ja võidab kõige odavam, jätkub Eestis väliruumi mööbli juhuslikkus ja kopeerimine.
Katseklaasis perekonnareliikvia
Larissa Sansour: „Oma töödes ei mõtle ma ainult sellest, kuidas mina maailma näen, vaid kuidas maailm näeb mind, palestiinlannat.“
Möödunud nädalalõpp möödus Eestis Taani tähe all.…
