$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

2019-21 (3743)

Tõejärgne riik, tõejärgne juht

Tõejärgne riik, tõejärgne juht

Valitsus püstitab endale kangelaslikuks ületamiseks aina kõrgemaid takistusi.

Kaarel Tarand
5 minutit
Looming sünnib kindlustundest
Erinevalt Tartu kutsehariduskeskusest oli kultuuriministeeriumis Tõnis Lukase ametisse astumise hetkeks pada juba (rahast) tühi.
Kirstjan Teedema/Postimees/Scanpix

Looming sünnib kindlustundest

Kultuuriminister Tõnis Lukas: „Leian ennast juba kolmandat korda olukorrast, kus valitsusse tulles peab alustama kokkuhoiumeetmetega.“

Kaarel Tarand
9 minutit
Loodushoid antropotseenis
Antropotseenis on inimmõju selle komplekssuse tõttu keeruline ohjeldada, pigem saab edasiminek tekkida kultuuri ja ühiskonna sisemise teisenemise tulemusena, mis senisest enam hõlmaks teisi liike ja arvestaks nende eluvajadustega.
Piia Ruber
,

Loodushoid antropotseenis

Antropotseenis tulebki õppida kohanema muutuva keskkonnaga, õppida üheskoos teiste liikidega, kes samuti kohanevad ja kujundavad ümber oma elu.

Timo Maran, Nelly Mäekivi, Riin Magnus
8 minutit
Populism
Andres Koort. Murmur, Murmur 11, Murmur 33. Segatehnika, 2017.

Populism

Populismi johtub praegusest kommunikatsiooniolukorrast enesest. See on strukturaalne.

Margus Ott
6 minutit

Tants põhiseaduskohtu ümber

USA ülemkohtu 1803. aasta lahend, et lihtseaduse ja põhiseaduse vastuolu korral tuleb kohaldada põhiseadust on omandanud krestomaatilise maine.

Aeg-ajalt lahvatab avalikkuses vaidlus, mis erutab ilmselt vaid väikest osa ühiskonnast, kuid pakub see-eest ohtralt diskussioonimõnu vähestele asjasse pühendatutele. Vaidlus käib selle ümber, kas Eestis tuleks põhiseaduslikkuse järele­valve riigikohtust eraldada, luua…
Priit Pikamäe
6 minutit

Püüdmatu protsent

Valitsuse kevadpäevad kaunis Vihula mõisas said veedetud ning kui ka Euroopa parlamendi valimiste tulemused olid ära oodatud, hakkaski tasapisi tilkuma uudiseid, missuguste otsustega kujundatakse riigieelarve strateegiat aastateks 2020–2023. Uudisteportaalid paigutasid nädala alul peamiste uudistena kõrvuti kaks pealkirja: „Valitsus ei plaani teaduse rahastamise tõstmist ühe protsendini SKTst“ ning „Alkoholiaktsiis langeb 1.…
Lea Larin
2 minutit
,

Metseenide heldus

Midagi rõõmustavat! Esmaspäeval, 27. mail esitleti esimesi tõlkeprogrammi „Hieronymus“ toetusel ilmunud raamatuid: Hermann Brochi romaanitriloogiat „Kuutõbised“ (saksa keelest tõlkinud Mati Sirkel) ja Louis-Ferdinand Céline’i romaani „Surm järelmaksuga“ (prantsuse keelest tõlkinud Heli Allik).
„Hieronymuse“ programmi asutasid Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kirjanike Liit mullu kolme Eesti ettevõtja abiga. Programmi aastaeelarve on 90 000…
Pille-Riin Larm
2 minutit

Hüperreaalsuse (ja töömahu) naasmine

Katrin Piile ja Heikki Leisi väljapanek mõjuvad keskpäraste ja mittemidagiütlevate näituste seas just töömahu ja kompromissitult tõsise suhtumise tõttu kunstniku ametisse.

Heikki Leisi näitus „Review“ ehk „Ülevaade“ Tartu Kunstimajas kuni 9. VI ja Katrin Piile näitus „Abstraktne hüperreaalsus“ Vana-Võromaa Kultuurikojas kuni 24. VI.
Katrin Piile…
Sandra Jõgeva
4 minutit

Gustav Klucis, revolutsiooni söödud laps

Klucise nooruspäevade konstruktivistlikest töödest õhkub entusiasmi ja avastamisrõõmu, ent mida aeg edasi, seda enam on tunda resignatsiooni.

Näitus „Gustav Klucis. Vene 1920. – 1930. aastate avangard“ Kumus kuni 25. VIII. Kuraator Iveta Derkusova (Läti Rahvuslik Kunstimuuseum), kujundaja Terje Kallast-Luure ja graafiline kujundaja Mari Kaljuste. Näitus on valminud koostöös…
Ivar Sakk
5 minutit

Kuidas püüda kinni ideaalne immigrant?

Elame rändeajastul, mil mobiilsuskapital – rändamisega tekkinud silmaring, enesekindlus ja kontaktid – on osa inimkapitalist.

Kui üldse on olemas selline inim­kategooria nagu unistuste sisserändaja, siis peaks ta olema noor, haritud, hea tervisega töövõimeline inimene, kelle lõimumisvõime on hea. Sellele loetelule vastab vahest kõige paremini välisüliõpilane. Võtame näiteks magistrandi. Kogu senise…
Marion Pajumets
5 minutit
Valusalt päevakohane
Eesti temperament teeb puertoriikolaste kehastamise keeruliseks, aga eesti versioonis ei ole sel tähtsust, sest ülemängimisest ja aktsendi jäljendamisest ongi parem targu hoiduda. Fotol Tamar Nugis (Bernardo) ja Piret Krumm (Anita).
Veljo Poom

Valusalt päevakohane

Niisugust langemist vägivalda, mis ühtaegu jahmatab ja tekitab kaastunnet, ei oska enamik teatrikülastajaid muusikalis oodata isegi siis, kui teatakse loo shakespeare’ilikult traagilist allhoovust.

Aare Tool
6 minutit
Vaimuakrobaatide kirjavahetus poolsada aastat hiljem
Nii Raivo E. Tamm mister Shaw’na kui ka Helena Merzin-Tamm Stella Campbellina on sarmikad näitlejad, kes vahendavad kirjavahetust isikupärase artistisäraga.
Siim Vahur

Vaimuakrobaatide kirjavahetus poolsada aastat hiljem

Ingo Normeti intelligentne ja maitsekas lavastus „Armas luiskaja“ ei püüa publikut võrdlemise ja nostalgia alati kahtlastesse püünispaeltesse, vaid jääb suveräänseks.

Pille-Riin Purje
4 minutit
Postkoloniaalne, postsotsialistlik, postindustriaalne Narva
Instagrami piltidelt paistab linna kollektiivne nägu. Olgugi et Narvas elatakse enamjaolt nõukogudeaegsetes paneelelamutes, leiavad narvakad ja külalised ilu nii raekojas, kirikus kui ka promenaadis. Narva raekoda eri vaatenurkadest.
Elena Hess-Rheingans / MetaNar

Postkoloniaalne, postsotsialistlik, postindustriaalne Narva

Eesti piirilinn, mida on nimetatud järgmiseks Krimmiks, triivib muutuste ja pingete müriaadis, lootes linnaruumi (taas) ellu äratada.

Elena Hess-Rheingans
7 minutit
Peotäis litreid
Keeruline on mitte itsitama hakata, kui Elton John (Taron Egerton) võõrutusravi­haigla ustest läbi tuhiseb, riietatuna porgandi­karva, ärakäivate sarvedega kuradiks.

Peotäis litreid

„Rocketmanis“ on rohkelt Elton Johni muusika paremikku, aga vähe omanäolist.

Marta Balaga
5 minutit
Luulesalv
bty

Luulesalv

Maris Pedaja on 23aastane tartlanna, kes pälvis 9. mail „TarSlämmi“ finaalis esikoha. II kohale tuli Joosep Vesselov ja III kohale Kaisa Kuslapuu.
„TarSlämm“ on Tartu luuleprõmmusari, kus esinejad kannavad kolme minuti jooksul ette oma loomingut. Seda hindavad punktidega publik ja Tarkade Klubi. „TarSlämmi“ võidukas trio astub sügisel üles Eesti luuleprõmmu meistrivõistlustel.…
Maris Pedaja
2 minutit

Kodujuustu tehakse surnukõõmast!

George Saundersi romaani „Lincoln kaalukojas“ keskmes on USA presidendi ja tema poja leinasuhe.

Kõigepealt võiks natuke vaielda: kindlasti ei ole mainekaid auhindu võitnud (sh 2017. aasta Bookeri auhind) Ameerika autori Georg Saundersi teos „eelkõige ajalooline romaan“, nagu väidetakse tagakaane-tutvustuses. Ütleksin isegi, et ajalugu ei ole selle raamatu puhul üldse oluline,…
Paavo Matsin
5 minutit
Kui mõõk on sõnast tugevam
Tiit Aleksejev on keskaegse ristirüütli üksipulgi lahti harutanud, õppinud tundma nii tema olmet, relvastust kui ka hingeelu.
Dmitri Kotjuh / www.kotjuh.com

Kui mõõk on sõnast tugevam

Ristisõdijate oskusi, julgust ja võitlusvaimu imetleti XI sajandi Süürias kartusega. Muid rüütliomadusi neil kohalike silmis paraku nappis.

Peeter Raudsik
4 minutit
Mis lõuendil, see laval
Roman Nyman (1881–1951) dekoratsioonikavand A. H. Tammsaare näidendi „Juudit“ lavastusele. Guašš, papp, 1926. Eesti Kunstimuuseum
Pressifoto

Mis lõuendil, see laval

Kerttu Männiste kureeritud näitus annab kahe maailmasõja vahelise aja maali- ja teatrikunsti seostest õpetliku ja emotsionaalse ülevaate.

Tõnu Virve
5 minutit

Kunstiharidus – Teismeliste kunst kui pahandus

Maikuus toimus Haapsalus kolmandat korda avalikus ruumis õpilaste nüüdis­kunsti näitus, kolmandat aastat kaasnes sellega segadus ja mõistmatus: kahel esimesel korral kästi mõni töö või töö osa näituselt eemaldada, sel aastal ilmus Lääne Elus vildakas kriitika (10. V).
„Teismelised edastamas sõnumit kaasaegse kunsti vahenditega avalikus ruumis“, tundub olevat ideaalne skandaali retsept. Ehkki…
Anneli Porri
3 minutit

Muusikaettevõtjad vahendavad praktilisi oskusi

Virgo Sillamaa: „Muusikaettevõtluse spetsialistidest peavad saama valdkonna edasiviijad, kes leiutavad, katsetavad, majandavad riske ja leiavad võimalusi, mida seni pole leitud.“

Georg Otsa nimelises Tallinna muusika­koolis avatakse koostöös Music Estoniaga uus muusikaettevõtluse spetsialisti õppekava, kus hakatakse andma tänapäeva muusikatööstuse kiire arenguga kooskõlas praktilist haridust. Uue õppekava vajalikkusest ja sisust…
Maria Mölder
9 minutit

Füüsika eestikeelsest terminivarast riiklikul oskuskeelekuul

Esimene eestikeelne füüsikaõpik on Põlva pastori Johann Georg Schwartzi „Koli-ramat. Kuues jaggo. Wisika, ehk öppetus lodud asjade issewisidest ja wäggedest“ (Tartus H. Laakmanni kirjade ja kulluga trükkitud, 1855, 106 lk). Katkend sellest on taasavaldatud ajakirjas Akadeemia (2005, nr 7, lk 1441–1459). Seal on lugeda, et raskusjõud on tõmbamisse wäggi, adhesioon on kinnipiddamisse…
Piret Kuusk, Kaido Reivelt
4 minutit

Pärand ja inimõigused

Diskrimineerimis- ja läbipaistvusalastes aruteludes aitavad inimõigused leida hinnangukriteeriume, jõustades tavaliselt kõrvale jäetud hääli.

1. – 6. maini korraldas rahvusvaheline muinsuskaitse eksperdiorganisatsioon ICOMOS Tallinnas ja Lahemaal rahvusvahelise koolituse „Pärand ja inimõigused“, mis hõlmas nii loenguid, seminare kui ka kohtumisi kohaliku elanikkonna esindajatega.
Inimõiguste puhul lähtutakse iga…
Riin Alatalu
8 minutit

Kellele on vaja lõpukirjandit?

Noortel tuleb osata luua kirjanditaolist teksti iga päev, see on võib-olla kõige olulisem oskus elus üldse.

Kirjutan seda teksti mitte vastulausena, vaid kaas- või edasimõttena Helin Puksandi artiklile „Ilukirjandustekstid eesti keele riigieksamil“ (Sirp 17. V 2019). Muidu huvitavas ning loogilises tekstis leidub lause, millega ma oma igapäevatööst tõukuvalt…
Kaur Riismaa
3 minutit

Muusikateaduses võetakse elulisem suund

Uues muusikateaduse ja muusikakorralduse õppekavas pööratakse erilist tähelepanu muusikast rääkimisele ja muusikast kirjutamisele.

Eesti muusika- ja teatriakadeemia muusikateaduse bakalaureuse õppekava on uuendatud ja järgmisest õppeaastast kannab see nimetust „muusikateadus ja muusikakorraldus“. Õppekava eesmärk on pakkuda muusikahuvilistele noortele võimalust leida eneseteostus professionaalses muusikamaailmas muusikateadlase, muusika populariseerija või muusikakorraldajana.…
Maria Mölder
7 minutit

Eufooria saatus on lein

Alles hiljem, kui istutakse juba süstla otsas, näitab sõltuvus oma tõelist palet ja ilma uue doosita vallandub maapealne põrgu.

Musta Kasti „5 граммов“ („5 grammi“), autorid Kätlin Padesaar ja Silver Kaljula, tõlkija Maia Soorm, lavastaja Silver Kaljula, valguskujundaja Sander Aleks Paavo, muusikalised kujundajad Aleksandr Žilenko…
Tambet Kaugema
3 minutit

Suure lina peegeldused

Cannes’i filmifestival pakkus rohkelt elamusi ja ideid, aga filmikunsti kulgu jäädavalt muutvat sähvatust ei tundunud siiski näha olevat.

Tänavu räägiti Cannes’is palju ilmast, justkui oleks läbivalt sajusel ilmal midagi ühist pakutavate filmide ja nende sisuga. Kimbatuses rivieralased kasutasid vabandavat tooni ja tundsid end toimuvas kuidagi süüdi…
Tristan Priimägi
8 minutit
Mis kasu on tänapäeva juristil ladina keelest ja Rooma õigusest?
Kõik Eesti riigi rajanud juristid oskasid ladina keelt ja tundsid suhteliselt hästi Rooma õigust, tänapäeval soovitatakse juriidilistes tekstides ladina keelt vältida, kuna see vähendab arusaadavust. Juristid Jüri Vilms (paremalt) ja Konstantin Päts ning arst Konstantin Konik Nikolai Kolmakovi maalil „24. veebruar 1918“.
Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix

Mis kasu on tänapäeva juristil ladina keelest ja Rooma õigusest?

Hulga tööaastate järel, kui praktilise meelega juristil on käsitööst villand, hakkab ta mõtlema, mis asi see õigus on, mille abil ta elatist teenib.

Hannes Vallikivi
4 minutit

Hallid härrad siin ja praegu või igavikus?

Tuleb tunnustada Nukuteatrit, kes pole lavastuse „Momo“ õnnestumise nimel vahenditesse panustamisega kokku hoidnud. On näha, et lavastaja pole pidanud töötama põlve otsas.

Nukuteatri „Momo“, autor Michael Ende, tõlkija Helgi Loik, dramatiseerija Priit Põldma, lavastaja Mait Joorits, kunstnik Kristel Maamägi, helilooja ja -kujundaja Aleksandr Žedeljov, videokunstnik Taavi „Miisu“…
Madis Kolk
5 minutit
Ivar Sakk
Ivar Sakk

Ivar Sakk

IVAR SAKK, kujundusgraafik ja disainiajaloolane, Eesti kunstiakadeemia professor
Maailm meie ümber muutub üha visuaalsemaks. Mitu korda lihtsam on millestki või kellestki telefoniga foto klõpsata ja sõbrale edasi saata või ühismeediasse üles riputada kui sama asja suuliselt selgitada. Kümme korda raskem on pildil toimunut kirjas väljendada. Kirjutamine on eriti komplitseeritud – otsi õigeid…
2 minutit

Aitäh eimillegi eest

Nukuteatri „Momo“, autor Michael Ende, tõlkija Helgi Loik, dramatiseerija Priit Põldma, lavastaja Mait Joorits, kunstnik Kristel Maamägi, helilooja ja -kujundaja Aleksandr Žedeljov, videokunstnik Taavi „Miisu“ Varm, valguskunstnik Rene Liivamägi, liikumisjuht Brite Vilgo. Mängivad Doris Tislar, Mihkel Vendel, Andres Roosileht, Leino Rei, Lee Trei, Tiina Tõnis, Getter Meresmaa, Karl Sakrits ja…
Sander Rebane
2 minutit

Intervjuu kultuuriminister Tõnis Lukasega

Timo Maran, Nelly Mäekivi, Riin Magnus, „Loodushoid antropotseenis“

Priit Pikamäe, „Tants põhiseaduskohtu ümber“

Tristan Priimägi, „Suure lina peegeldused“

Keele-elu. Füüsika eestikeelsest terminivarast riiklikul oskuskeelekuul

George Saundersi romaan „Lincoln kaalukojas“

Nnäituse: „Gustav Klucis. Vene 1920. – 1930. aastate avangard“

Musta Kasti „5 граммов“ („5 grammi“)

Hesi Siimets-Grossi ja Merike Ristikivi „Fontes iuris Romani. Rooma õiguse allikate kogumik“

Sirp