Valimiste eelõhtul on nii mõnigi maailmapoliitika arengustsenaarium üldse esindamata.
Poolas on vallandunud antisemitismi laine, mis on suunatud ka juudi ajaloo ja kultuuri ning holokaustiga tegelevate institutsioonide vastu.
Oodati esimest naispeaministrit, oodati teistsugust valitsust, kõige vähem oodati valitsusse EKREt.
Igaüks peaks saama ellu kaasa teadmise, millised on Eesti looduse võtmeelupaigad, kuidas neid ära tunda ka siis, kui nad on õige pisikeseks jäänud ning kuidas tagada nende säilimine.
Küsimuses, kas rahvusülikool või rahvusvaheline ülikool, ei ole valikukohta, vastuseks on rahvusvaheline rahvusülikool.
Elu on kannatus – selles asjas näivad Buddha ja Piret Bristol olevat ühel meelel.
Autosõltuvuse kasvatamise asemel peaks linna planeerima säästvamalt, keskendudes kiirele ja mugavale ühistranspordile ning atraktiivsele jalgsi või rattaga liikumise keskkonnale.
Kureeritud tekstiilinäitusi tuleb meil harva ette, sest aastanäitusele valitakse tööd žüriiga, väiksemad väljapanekud tehakse omal jõul.
Keelpillikvarteti eeldused on väga hea haridusega pillimängijad ja süvenemisvõimelised kuulajad, kelle puhul naudingu saamine (või ilmajäämine) sõltub võimest meeli koondada, mitte lahutada.
Väärtuslik linnamaastik seisneb kogu linnaruumi erinevate kihistuste tähtsustamises, mitte niivõrd monumentide rohkuses, kuigi viimased on olulised ajaloo- ja identiteediväärtuse kandjad.
Väljapanekule on iseloomulik kriitiline kuraatoripositsioon ja vaataja kriitiliselt mõtlema ärgitamine. Mida paremat Tartu ülikoolilt veel tahta?
„Jutustada ei tule neid lugusid aga mitte selle pärast, et see kõik enam kunagi ei korduks, vaid selle pärast, et suure tõenäosusega see just kordub.“
„Vabandust, et tülitan“ räägib afroameeriklaste skisofreenilisest elukogemusest USA kapitalistlikus ühiskonnas.
Vanemuise sümfooniaorkester suutis leida tasakaalu ootuspärase ja uuenduslikkuse vahel ning täita rohkem kui ühe kaaluka ülesande.
Rusuv ja trööstitu „Pikk päevatee kaob öösse“ on näidend, mille puhul võib öelda, et seda saab lavastada vaid siis, kui on olemas õiged näitlejad, nii ealt kui ka meisterlikkuselt.
Kes on harjunud ilukirjandust lugema ja selle põhjal arutlema, saab eksamil kindlasti hästi hakkama. Ülesannetes nõutakse eelkõige teksti mõistmist.
Putini ja Dugini Venemaa on majanduslikult kõige parempoolsem ja ideoloogiliselt rahvuskonservatiivsem režiim tänases Euroopas.
Miks armastab eestlane Tõnu Õnnepalu kliimaksivaba loomingut nõnda palavalt? Sest tal on vaja, et keegi ütleks kaunilt, mis tunne on olla inimene.
Egīls Šēfers: „Klassikalise muusika valdkonda kaitsevad stipendiumid ja otsustajad, kes annavad stipendiumid oma õpilastele. See on nagu kasvuhoone, mis on tuule ja turu eest kaitstud.“
Moodsa arhitektuuri elav legend ja avangardrühmituse Archigram asutaja Peter Cook tänab õnne, et ta karjäär ei jäänud vaid teostamata projektide keskseks.
Uue Maailma peatänavad võiksid olla Koidu ja Luha koos keskväljakuga. Ruum on olemas, see tuleks ainult kohendada.
Buenos Airese filmifestival BAFICI on elevant, kes ei mõtle ega arva meist kuigi palju. Tuleb ise endalt küsida, kuidas paistab Eesti kauge megafauna taustal. On meil Ladina-Ameerikast miskit õppida?
Nii Kädi Metsoja, Kadri Noormets, Renate Keerd, Barbara Lehtna kui ka Ruslan Stepanov ja Artjom Astrov on loonud väljenduslaadilt abstraktse lavastuse ning nende käsitletud teemasid üheselt mõista pole sugugi kerge.
Viljatu diskussioon kunsti ja käsitöö duaalsuse üle kaotab tähtsuse, kui näha ka keraamikas meediumist lähtuva konstrueerimise tulemit.
Silke Arnold-de Simine: „Mälestused pole vabastavad iseenesest, pelgalt seetõttu, et nad on pärit „altpoolt“.“
Muuseumid konfliktidest lõhestatud ühiskonnas
Ülo Mattheus, „Havanna sündroom ja Eesti hallutsinatsioonid“
Erik Puura, „Ülikool jääb ülikooliks“
Helin Puksand, „Ilukirjandustekstid eesti keele riigieksamil“
Mari Jüssi, „Liikuvusvaesus – isevooluteed läinud linnaarengu varjatud lõks“
Triin Ruubeli keelpillikvartett Eesti Kontserdi sarjas „Pihtimused. Šostakovitš“
Buenos Airese indie-filmi-festival BAFICI
Tartu ülikooli muuseumi aastanäitus „Ideaalide Eesti. 100 aastat otsinguid“