Kus mõistus lõpeb, algab 2+2 maantee
Raha aina laiematesse maanteedesse mattes ei saa rikkaks ega õnnelikuks.
Kolm plõnksuvat pilli
Maailmas ainulaadne trio Una Corda tähistab tänavu kümnendat koosmänguaastat ja annab sel puhul ka esimese ulatusliku intervjuu.
Postmodernse neomarksismi üheksa pead
Narratiiv, mille kohaselt on kõikides tänapäeva hädades süüdi üks kindel grupp, kes on nii moraalselt mandunud kui ka kõike kontrolliv, ei kõla ajaloos esimest korda.
Luik, haug ja vähk veavad vankrit
Eesti transpordiplaneerimises on hoolimata pidulikult sõnastatud koostöövajadusest ja teaduspõhisusest palju praaki – terviklik lahendus nõuab poliitilist otsust.
Poliitiline aktsioon Eesti moodi
Poliitilise sõnumi esitamine kunstivahenditega on julge ja üllas, kuid ohtlik – eeldab ju kunstiline tekst ilmtingimata tõlgendusvõimalusi.
Teadus on liigestest lahti
Teadus on viimastel aastatel Eestimaa pinnal kõvasti kolki saanud. Pole küll tapetud, aga viga saanud ometi ning asjatundlik ravi kipub hiljaks jääma.
Mustrid ja taaskasutus
Laupäeva õhtul Tartus
No hästi,…
Kardioloogiline perekonnavalss
Dokumentaalteatri puhul kaalub vajalikkus enamasti üles asjaolu, et võrreldes mõnda muud sorti teatriga ei pruugi see pakkuda nii lopsakat ja hõrku kunstielamust, küll aga rohkesti mõtlemisainet.
Jäljeküttidena linnas ja looduses
Boa arhitektid peavad oluliseks keskkonda – sealt tuleb esmainspiratsioon – ja arhitektuurivõistlusi, mis hoiavad vaimu värskena.
Peeglitagune ilu
Lilia Li-Mi-Yan: „Minu põhimõte on käituda teistega nii, nagu tahan, et nemad minuga käituksid.“
Saalid hämaraks
Publikul paistab olevat muusika järele tekkinud eriline vajadus. Kas see soov jääb ka püsima või on see jõuluperioodi järellainetus?
Petersoni Lear – isa, inimene ja Kristus
Kahe fookuse ja lähenemise, vanemate ja laste konflikti ning iseeneseks sündimise loo vahel tasakaalu leidmine võib osutuda keeruliseks ülesandeks. Seda tähelepanuväärsem saavutus on õnnestumine.
Voldemar Herkel 4. I 1929 – 31. I 2019
Voldemar Herkel õppis Tallinna Polütehnilises Instituudis, kuuludes viie legendaarse kursuse hulka, kust pärines sõjajärgsete kümnendite arhitektide tuumik – stalinistlikku akademismi vastu võitlejad ja modernismi innukad juurutajad. Selle põlvkonna missioon oli teha Nõukogude Eesti arhitektuuri nii, et see poleks…
ÜKT – Ühendkunstiteos
Auhinna statuut nimetab eesmärgina „tunnustada erinevaid etenduskunste (sõna-,…
Diskreetse kodanluse mõnud
Pawlikowski…
Selge nagu seebivesi
Enn Kasaku kirjatööd on nauditavalt kõigutanud teadusliku maailmapildi upsakust, muu hulgas on autor võrrelnud teadust religiooniga.
Pall pudelis
Kõigega ei pea leppima ja viha on vajalik tunne, millele tuleb leida väljund. Kadi Estlandi ja Netti Nüganeni näituse üks sihtmärk on maha käinud kunstimaailm.
Tegevuspõhine kontor – kas iga uus on parem kui vana?
Ideaalis peaks töötaja päeva jooksul valima töö iseloomu ja vajadustega sobivaima koha, luues nii eelduse tulemuslikumaks tööks.
Valged täpid mustas öös
Lauri-Dag Tüür tõi välja kaheksa aasta vältel kogutud teosed ja uudisloome, millest ainult üks teema oli varem kõlanud teatris.
Tallinna linnateater on algatanud oma põhitegevuse kõrval uue…
Luulelugu kui lauluraamat
Keda ja mida võib leida Märt Väljataga ühemeheantoloogiast ja mida on selles väljatagalikku?
Digitaalne kirjaoskus, küberhügieen ja digitervis hariduses
Internetikasutajate hulgas leidub väga erineva tasemega digitaalse kirjaoskusega digitaalseid põliselanikke, digitaalseid immigrante ja kohanenud immigrante.
Žanride mäng Soome kirjanduses
Runebergi auhinna teeb ihaldatavaks asjaolu, et hinnatakse ennekõike teose kunstiväärtust. Auhinna värskeim laureaat on Heikki Kännö romaaniga „Sömnö“.
Eile, täna, tulevik
Pärnu fotofesti mastaapsus näitab, et Pärnus on viimase 25 aastaga toimunud midagi pöördumatut, sinna on tekkinud püsiv ja arvestatav kunstiväli.
Heidi Iivari
on tartusoomlasest soome keele õpetaja ja tõlkija.
Võõra keele õppimine on seikluslik retk uude keelde ja kultuuri, aga ka iseendasse. Uus keel ei pane proovile ainult meie kognitiivsed oskused, vaid ka enesekindluse: kas…
Lõpmatult reprodutseeritav van Gogh oma eheduses
„Igaviku väravas“ on suurepäraselt subjektiivne film, milles kunstnik Julian Schnabel näitab, kuidas tema näeb van Goghi kunsti ja mida tema meelest tähendab olla kunstnik.
Soome-ugri animism: otsides tänapäevaseid mudeleid
Animistlik maailmapilt on kätketud igapäevastesse lugudesse ja toimingutesse.
Süngete lugude helilooja
Cliff Martinez: „On mingi teistsugune kommunikatsiooni või loojutustamise kiht, mida muusika suudab väljendada paremini kui stsenaarium või kinematograafia.“
