2018-47 (3718)
Üks roll
Jaan Rannapi jutukogumikust „Agu Sihvka annab aru“ (1973) tuntud krutskivennad Agu Sihvka ja Juhan Kiilike on küll väga teotahtelised (kommunistlikud) noored, aga nende ettevõtmised ei kipu sugugi plaani järgi minema. Tüütutes seletuskirjades tuleb siis vastust…
Kas humanitaarkatastroof või humanismi kriis?
Eestis on välja kujunenud väga suur umbusk mis tahes väljastpoolt juhitud rändepoliitika suhtes.
Tüdimus maailmast
Mida rohkem maailmast teame, seda paremini teeme vahet, mis on oluline ning mis ebaoluline ja Eestile halb.
„Indoktrineeritud“ üliõpilase vastulause
Vaidluses sotsiaalse konstruktsiooni üle on olulised kaks tegurit: miks on humanitaarteadus selle mõiste omaks võtnud ning miks on see teadustöös oluline.
Monsanto dokumendid I
Maailma kasutatavaim pestitsiid ja korporatiivne teadus Kas peame ootama lõplikku teaduslikku tõde?
Neoliberaalne (tagasi)pööre
Marju Lauristin: „Haridus peaks kujundama empaatiat ja raskete probleemide mõtestamise oskust, kasutades selleks ka kunstide ja meedia võimalusi.“
Linnal kui tervikul ei saa olla vaid üks idee
Ignar Fjuk: „Linn on jagamatu. Keegi peab linnateemasid koos hoidma. Ka ei tohiks ükski amet, veel vähem riigiasutus, linnas soleerida.“
Siiri Vallneri ja Mari Jüssi kommentaarid
Kommentaarid peatänava projekti ja säästva liikuvuse teemal.
Siiri Vallner, peatänava peaprojekteerija Kavakava arhitekt, miks on projekt jäänud venima ja millest tulenes peatamise otsus?
Transpordiametil puudub aeg ja võimekus sellise mahuga projekti analüüsida ja otsuseid vastu võtta. Linn peatas projekti, et tellida alltöövõtu korras lisaanalüüs…
Pärsia pärlid ja pinnavirvendused
Teherani XXXV rahvusvahelisel lühifilmide festivalil püüeldi rahvusvahelisuse poole, kuigi mõned dogmad jäid jalgu.
Kongi ja Kiipli kihilises metsas
Kristi Kongi ja Mari-Leen Kiipli loodud ansambel mängib vaataja tajuga ning pingestab seda kihilise ruumi ja sügavate pindadega.
Praegusel pimedal aastaajal mõjuvad Kogo galerii erksates toonides aknad Tartus endise aparaaditehase hoovil eriti ligitõmbavalt. Eksponeeritakse Kristi…
Mis on herbitsiid glüfosaat?
Glüfosaadi keemiline olemus, leidumine keskkonnas ja inimorganismis ning toksilisus
Parem hilja kui mitte kunagi
Elin Toona „Mihkel, muuseas“ on tõsiste teemade kiuste üllatavalt lustlik teos.
Eesti lõimed Berliini festivali džässikangas
Eestis ei kujuta vist keegi „Jazzkaart“ ette ilma Anne Ermita, kuid Berliinis 1964. aastal käima lükatud džässipidu sai oma esimese naiskuraatori Nadin Deventeri alles tänavu.
Taheti rahu, saadi tapatalgud
Ehkki otseselt katastroofi ju ei sünni – lavastuse finaalis on kõik tegelased elus ja üsnagi terved –, siis ometi veendume, kui õhuke on tänapäeva inimeste kultuuriline kaitsekiht.
Võluriuniversumite fenomen
Võib eeldada, et tänapäeval, mil Harry Potteri põlvkond on suureks sirgunud, on võlurimaailm paljudele…
Elitaarne näitus
Kuraatorinäituste seisukohast on „Keelesugulased“ vilets väljapanek, ent poliitilise relevantsuse seisukohast ideaalilähedane.
Kõrveri Kõrvitsa anesteesia
Muusika kuulamise näitamine on nii kohmetu ja veider, et kummalisel kombel ja vähem nartsissistlike karakterite puhul see ka mõjub muusika kuulamisena.
Eesti kirjandus maailmaturul
Eesti kirjandust tõlgitakse usinalt, kuid näiteks inglise keelde tõlgitud raamatuid on keeruline kätte saada.
Üleliigne „kas?“
„Hingake! Ärge hingake!“ võlu on just selles, et see näitab afišeerimata, kui ebaloomulik on harjumuspäratu liikumise järeletegemine.
Eluaeg pagulane
Elin Toona: „Võib-olla olen kirjutanud sellepärast, et Eesti on mu muinasmaa ja need lood on minu muinasjutud.“
Soome nüüdistantsu vapper ilge naisterahvas
Susanna Leinonen: „Lavastuses „Ilge“ ei anta vastuseid, ent pakutakse hulganisti küsimusi, kusjuures sõnum on selge: esitan oma nägemuse, mida naised võiksid ühiskonnas saavutada.“
Elu on liiga palju, paluks veeuputust
Marius von Mayenburgi „Monument“ on koomiline, aga seejuures traagiline. Kuidas mõjuda koomiliselt ilma nalja tegemata?
Kas lugeda mööndustega või mööndusteta?
Indrek Hargla „Kolmevaimukivi“ lood on hästi kirjutatud, kuid ülemäära ettearvatavad.
Soerdid, pealuud ja mõõtev inimene
Eesti mitmekülgse ehituspärandi mõõdistusjoonistesse on talletatud kultuuriajalugu. Eriti hinnalised on joonised hävinud ehitismälestiste puhul.
Arhitektuuriajaloolane Jukka Jokilehto on kirjutanud, et mõõdistusjooniste mõju on eriti hästi tunda…
Kaks oodi Balti analoogfotole
Eesti 1960ndate ja 1970ndate fotokunsti lipulaeva Stodomi fotomuuseumi näitus ei ole nii tihe kui Riia fotoklubi juubelinäitus – lätlaste tegevus oli ka igas mõttes intensiivsem.
Abhaasia sügis
Abhaasia on nagu Eestigi maailmas pisut kõrvaline koht ning mõlemat on karistatud suurte ja sõjakate naabrite ja ajast aega maad laastanud rüüsteretkedega.
Aeg on käes
EELK konsistoorium näeb ette uue lauluraamatu ilmumise 2025. aastal. Kuidas saavutada, et kirikulaul oleks ühtaegu kütkestav ja teoloogiliselt laitmatu?
Maarja Merivoo-Parro
on Raadio 2 tegevtoimetaja, Läti Raadio saatejuht, Tallinna ülikooli nooremteadur ja Baltic Heritage Networki juhatuse liige.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Lapsepõlvest on eredalt meeles „Kahvli“ saatelõik, milles Kiur Aarma käis lennujaama vipiruumis Läti presidenti Vaira Vīķe-Freibergat intervjueerimas ja päris avameelselt, miks eestlased Lätist midagi ei tea.…
Teaduse keel – Inimarengu aruanne selgekeelseks
„Linnal kui tervikul ei saa olla vaid üks idee“, intervjuu Ignar Fjukiga
Erkki Bahovski, „Tüdimus maailmast“
Neoliberaalne (tagasi)pööre hariduses
Ülo Niinemets, „Monsanto dokumendid I. Maailma kasutatavaim pestitsiid ja korporatiivne teadus“
Keele-elu: inimarengu aruanne selgekeelseks
