2018-42 (3713)

Üks roll

„Vanale hallile raamatukoile / Poeg sündis – tähenärija. / Elutargale vanatoile / Niiöelda troonipärija. / Poeg tuli igerik, sõge ja saamatu. / Numbreid ei noki ja tähti sööb vähe. / Vana sööb üksinda terve raamatu, / Seni kui noor nosib tühise tähe“ – nii algab Ilmar Trulli luuletus „Raamatukoi ja tähenärija“ (1998).
Eestlased on raamatu(koi)rahvas ja seda tõestavad ka rahvusvahelised…
Sünapside ja emaplaadi mükoriisa
Fantoomplatvorm „Uni“, Peeter Lauritsa ja Andres Lõo näituselt „COMING SOON – Utoopiline eelmäng“

Sünapside ja emaplaadi mükoriisa

Kuna taimedel on intellekt ja teadvus, siis ei ole kaugel enam aeg, mil tehisintellekti hakatakse ühendama taimsete võrgustikega.

Kas uus tehnoloogia loob ka uue inimese?

Iseäranis palju kohtab roboteid ühismeedias, mille eesmärk on vähemalt sõnade järgi inimeste läheduse suurendamine ja otsedemokraatia tugevdamine.

Kirjanik, luuletaja ja üldse tore inimene Viivi Luik on öelnud nõnda: „Pole mingit vahet, kas oled kuus või kuuskümmend, kõik on ikka alles ees!“ Selles vahvas ütlemises on peidus…

Pärandikirju VI – Kordamine, see tarkuse ema ja traditsioonide konservant

Traditsioonid püsivad suuresti rituaalsel kordamisel, näiteks tekstidesse või muusikasse talletatud märgiliste sõnumite ja sümbolite taasesitamisel. Vabariigi aastapäeval loeme ette „Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele“ ning kindlasti kõlab sel päeval vähemalt üks kord Heino Elleri „Kodumaine viis“, tantsupeod lõpetame traditsiooniliselt Anna Raudkatsi „Tuljakuga“, viimaste aastate laulupeod aga…

Kui elu julgen kuulata

Collegium Musicale sünnipäevakontsert „Veere, veere, päevakene“ polnud kergete killast ei esitajale ega kuulajale. Sellegipoolest oli tegemist erilise õhtuga.

Vaevalt et kaheksa aastat tagasi oktoobris, kui Endrik Üksvärava kodus hakkas seltskond koorimuusika armastajaid teeõhtutel kammerkooriks kokku kasvama, oskasid asjaosalised arvata, et vähem kui kümnendi jooksul võidavad nad Euroopa Ringhäälingute Liidu kõige olulisema koorikonkursi „Let…

Festheart kui fenomen

INNA GRÜNFELDT

Kui Eesti esimest LGBT-filmifestivali Festheart saatsid mullu vihakõne ja sajatused – loodi košmaare vedelevatest süstaldest ja AIDSist, halati moraalilanguse üle ning arvati, et Rakvere kinomaja tuleks pärast festivali desinfitseerida –, siis äsja lõppenud teist Festhearti ümbritses suisa sulnis õhkkond.
Tänavu polnud kohalikke valimisi, mis ajendanuks võimu juurde ihkajaid igal mõeldaval ja mõeldamatul moel hääli…
Su tulek on me saatus
Ene Mihkelsoni kirjutatus väljendub inimolemise keerukus ja sügavus, inimese surelikkus ning ühtlasi ajatus.
Mart Velsker

Su tulek on me saatus

Ene Mihkelsoni looming ajendab küsima, mida saame täna teha selleks, et homne oleks parem.

Esimene eestlane teise kunsti messil
Iris Kivisalu fotoseeria „Porcelain China“ esindas löögijõuliste naiskunstnike tiiba. Sellest saab lähemalt lugeda Positiivi sügisnumbris.

Esimene eestlane teise kunsti messil

Iris Kivisalu: „TOAFil osalemise eesmärk ei olnud mitte niivõrd tööde müümine kui oma tööde tutvustamine ja kontaktide saamine.“

Peeter Laurits

PEETER LAURITS
on kunstnik, kes huvitus 1990ndatel DeStudio koosseisus meediakriitilistest mängudest, kuid on pöördunud süvaökoloogiasse. Praegu on tema loomingu keskmes posthumanistlik eetika. Laurits on teinud isikunäitusi Londonis, Berliinis, Moskvas ja ka Chiang Mais, ta töid on ostetud paljudesse era- ning avalikesse kogudesse. 
 Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Lähiaja suurim õnnestumine Eesti kultuuripoliitikas on kunstniku- ja kirjanikupalga kehtestamine. See…

Hipsterkauboid taltsas ühiskonnas

„Naine merelt“ on lavastus, kus kõik on kogu aeg vaatajale näha, kuid ometigi jääb enamik esmapilgul märkamata.

Ugala „Naine merelt“, autor Henrik Ibsen, lavastaja ja lavakujundaja Andres Noormets, kostüümikunstnik Maarja Viiding, muusikaline kujundaja Argo Vals, videokunstnik Katre Sulane, valguskunstnik Villu Konrad. Mängivad Aarne Soro, Laura Peterson, Marika Palm, Ilo-Ann Saarepera,…

Vana hea valgustatud luterlus

Jaan Lahe jutlustes lükatakse tagasi usuga seotud naiivsused ja vandenõuteooriad, proovitakse järele mõistuse võimalused ning aktsepteeritakse sõnade ja mõtete kohatist küündimatust teise maailma suhtes.

Jutlusekogumikud jäävad sageli autoriga samasse kirikusse kuuluvate inimeste lugemismaterjaliks. Usuteadlase ja vaimuliku Jaan Lahe „Uks teise maailma“ võib siiski pakkuda laiemat huvi. Igatahes…

Viidikas kuristiku kohal

Tadžikistan on ühtaegu jahedaveeline arõkk ja teravate servadega kuristik, mis ei kao ega unune, kuidas ka ei püüaks selja taga haigutavasse sügavikku mitte vaadata.

„Mu ema ja isa olid geoloogid. Nad rändasid hulk aega mööda riiki ringi, kuni maandusid lõpuks Tadžikistani, Pandžakendi linna. Me elasime Zoja Kosmodemjanskaja nime kandval vene-tatari tänaval.“ Pjotr…

Kunsti koostöö suurfirmadega

Triin Metsla: „Aeg, mil suurfirmad olid huvitatud üksnes oma toote promomisest, on möödas.“

Triin Metsla on saanud hariduse Tartu ülikoolis eesti filoloogia ning kunstiakadeemias kunstiteaduse vallas. Ta on olnud seotud kunstiprojekti/ajakirjaga Uus number, teinud erialast praktikat Veneetsia biennaali Eesti paviljonis ja London Art Nighti tiimis. Praegu töötab ta Frieze Art Fairsi turundusmeeskonnas New…

Eesti õppekeelele üleminekust keelejärelevalve pilgu läbi

Ida-Virumaal, Tallinnas ja Harjumaal on ligi 1800 haridustöötajat, kelle riigikeeleoskus ei vasta kehtestatud nõuetele.

Vene kooli üleminekust eestikeelsele õppele on räägitud 1990ndate algusest: protsess pidi algama 1993. aastal ning aastaks 2000 pidi üldhariduskool töötama ainult eesti keeles. Enam kui kakskümmend viis aastat kestnud arengust (või pigem paigalseisust)…

Klaverifestival: kellele, milleks ja milline?

Festivali kontsertide tase oli võrreldav Euroopas toimuvatega ning seda olid ka piletihinnad, mis on aga Eesti publikule ilmselt kallivõitu.

XI rahvusvaheline festival „Klaver“ 5. – 12. X Estonia kontserdisaalis. Kunstiline juht Sten Lassmann.
Tänavu möödub 20 aastat meie klaveripidude sünnist, äsja lõppenud rahvusvaheline Tallinna klaverifestival oli üheteistkümnes. Au kõigile korraldajatele:…

Janu käelise mõtlemise järele

Kuigi tunnustatud tarbekunstnikud on saanud endale paariliseks noorema põlvkonna esindaja, on nende loomulikust kontekstist välja tõstetud teosed muutunud adressaatideta objektideks.

Näitus „omavahel. oskustest“ EKKMis kuni 4. XI. Kuraatorid Laura Põld ja Kati Saarits, kunstnikud Mona Aghababaee, Katja Beckman,  Leesi Erm, Nadia Hebson,  Anna Mari Liivrand, Eva Mustonen,  Leo Rohlin, Kaisa Sööt ja Koit Randmäe, Mall Tomberg…

Kuus näidendit, mis võlusid ja veensid

Eesti Teatri Agentuuri juht Kirsten Simmo: „Võistluse tase oli tugev noortenäidendite osas, lastenäidendid jäid kahvatumaks.“

Eesti Teatri Agentuuri laste- ja noortenäidendite võistluse žürii valis 26 laekunud töö seast välja kuus auhinda ja esiletõstmist väärinud teksti. Esikoha pälvis Reeli Reinausi „Maailm, kuhu ma kuulun“. Žüriisse kuulusid raamatukogutöötaja Krista Kumberg,…
Pastöriseerimispantomiim ja paanikahoog klassiruumis
Jaakko Samuli Turkka (vasakul) vestleb STEAM ja DesignSTEMi seminari teise peaesineja, tunnustatud Suurbritannia bioloogiaõpetaja Richard Spenceriga.
Merit Karise

Pastöriseerimispantomiim ja paanikahoog klassiruumis

Jaakko Samuli Turkka: „Draamaõppe ja keemiaõppe fundamentaalsel tasandil ilmnevad seosed põhikontseptsioonides nagu liikumine, muutumine, energia, ruum, tasakaal, struktuur.“

Kunstilinnak, mitte meelelahutuskeskus

Vano Allsalu: „Arsi kunstilinnaku puhul planeerime nii vähe kui võimalik, jätame ruumi loomulikele protsessidele, et vastandid saaksid hakata mängima.“

1975. aastast Arsi nime kandev kunstitoodete kombinaat asutati kohe pärast Teist maailmasõda, kui ühendati mitmed 1920ndatel ja 1930ndatel asutatud rakenduskunsti töökojad ja allutati nende tegevus ENSV tarbekunsti keskusele. 1950ndate lõpuks…

Teekond väesolevast käesolevaks

„Oomen“ pole programmiline tulevikumanifest, kuid vihjena võib võtta tegijate endi performatiivset tegu – ehk ongi kunst see fenomen, mis viib meid edasi?

„Oomen“, autor Aleksei Gastev, produtsent ja lavastaja Jarmo Reha, kunstnik Liina Tepand, dramaturgid Laur Kaunissaare ja Aare Pilv, helikunstnik Argo Vals, valguskunstnik Karolin Tamm, dirigendid Janne Fridolin ja Svetlana Gorjušina. Etendavad…

Venno Laul 11. IX 1938 – 14. X 2018

Lahkunud on armastatud koorijuht ja pedagoog, klaverivabriku juhataja ja endine konservatooriumi rektor Venno Laul.
Venno Laul õppis koorijuhtimist Tartu muusikakoolis (Voldemar Kliimand) ja Tallinna riiklikus konservatooriumis (Heino Kaljuste). Paralleelselt õpingutega konservatooriumis töötas ta muusikaõpetajana Tallinna koolides, pikemalt (1960–1966) Tallinna XXII keskkoolis (praegu Westholmi gümnaasium), millest sai esimene muusikakallakuga kool Eestis.
Uno Järvela kutsus Laulu koormeistriks…

Elo-Reet Järv 6. VIII 1939 – 12. X 2018

12. X õhtul lahkus meie seast pärast rasket haigust nahakunstnik, Eesti Kunstnike Liidu auliige Elo Järv.
Elo Järv sündis 6. VIII 1939 raamatu­graafik Eduard Järve tütrena. Pärast isa hukkumist sõjakeerises 1941. aastal elas ja kasvas ta oma ema hoole ja vaimse suunamise all. Ta lõpetas Tallinna VII keskkooli ja pärast lühiajalist õppimist Tartu…

Tehnikaülikooli arhitektuuriõpe muudab kurssi

Tallinna tehnikaülikooli arhitektuuriõppe uus juht on loonud suunda muutva visiooni, kus rõhutakse vastandamise asemel koostööle ja oma näole.

Sellest suvest on Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) arhitektuuri ja urbanistika akadeemial uus soomlasest juht, värske tenuuri professor Kimmo Lylykangas. Ülikooli 100 aasta juubelil avalikustati pidulikult ka TTÜ arhitektuuriõppe uus põhjalik strateegia.…
Kas surm on aus?
Liisa Saaremäeli mängitud Juta on ehk isegi liiga läbinisti hea ja mõistlik laps.
Siim Vahur

Kas surm on aus?

Lavastuses „Kas kalad magavad?“ on saanud kokku targalt komponeeritud materjal, mõõdutundega lavastaja ning krambivaba noor näitleja.

Origami ja elegantne matemaatika
Paul Jackson: „Origami valmib sündmuste jadana. Nagu meloodia, poeesia – ajas liikuvana. Origami pole miski, mille saab valmis kujul kohe kätte haarata. “
Mana Kaasik

Origami ja elegantne matemaatika

Paul Jackson: „Origami ühendab teaduse ja kunsti. See on visuaalne, ekspressiivne, skulptuurne, disaini puudutav, aga olemuslikult matemaatiline.“

Uno Laur 30. IV 1928 – 8. X 2018

Uno Laur sündis 1928. aasta 30. aprillil Tallinnas. 1949. aastal lõpetas ta Tallinna Merekooli esimese sõjajärgse lennu ja suunati tööle Kamtšatka-Tšukotka Merelaevandusse. 1959. aastal naasis ta kodumaale ja töötas Eesti Merelaevanduses vanemtüürimehe ja kaptenina. Aastail 1967–1992 töötas Uno Laur Eesti Merelaevanduse meresõiduametis mereinspektori ja juhenduskaptenina, kaitstes laevanduse huve seoses laevaavariidega.
1973. aastal asutati kapten…

Tänurõõmu helides

Eesti kõige suurem orel on korda saanud. Tänupalvuse kontserdil võis kuulda nii mõnegi sooloregistri kõla, mida ammu kuulnud polnud, sest see lihtsalt ei töötanud.

Tänupalvus Tallinna Kaarli kiriku oreli renoveerimise lõpetamise puhul 14. X, Toomas Trassi teose „Orelisümfoonia psalmidega“ esiettekanne. Toomas Trass (orel), Kaarli koguduse kontsertkoor ja kammerkoor Canorus, dirigent Piret…

Kunstikaubandus ja kaubanduskunst Londoni moodi

Kunstimess Frieze Londoni Regent’s Parkis ning The Other Art Fair Victoria House’is ja kolledžis 4. – 7. X.
Frieze’i kunstimessi puhul pole valge mitte ainult selle katus, vaid ka seinad ja põrand. Londoni Regent’s Parkis oli püsti pandud kaks kolossaalset „telki“, millest ühes kaubeldi nn vanavaraga (Frieze Masters) ja teises tootearenduse uusimate…
Sirp