Vitali Manski: „Ma ei taha varjuda krooniku mugava määratluse taha. Me kõik oleme olnud kaasosalised selles, millise pöörde on asjad Venemaal võtnud.“
Matis Mäesalu: „Mul poleks midagi ka selle vastu, kui filme tehtaks vähem. Näiteks kaks tükki aastas, kui nad on paremad.“
„OP+“ on suutnud erinevad teemavaldkonnad orgaaniliselt ühendada, näidates, et kultuur on seotud, üks ühine organism.
Projektindus aina levib, kuigi mõtlema peaks kaugemale ette, strateegilisemalt ja sisuliselt, juhtides arengut soovitud suunas.
Nii-öelda õmblusteta lahendust, mis reguleeriks vähegi keerulisemat õiguslikku olukorda, ei olegi olemas.
Calderóni autosakramentaal, kristlik allegooria tuletamaks meelde, mis on tõeliselt väärtuslik, kõlab vaevata kokku Theatrumi senise repertuaarivalikuga.
Andrea Geyer osutab vägagi ilmekalt tõsiasjale, et ligi pool sajandit tagasi tõstatatud küsimused on päevakajalised ka praegu.
Eesti Filharmoonia Kammerkoori avakontsert, mille peateos oli Ferenc Liszti „Via crucis“, pakkus võimaluse aeg maha võtta.
Multiplikatiivne mõtlemissüsteem on natuke hirmutav. Aditiivses kontekstis saame mingi omaduse täielikku puudumist kompenseerida teisega.
Milline on uue hooaja visioon ja kuidas publiku tähelepanu köita? Need küsimused kerkivad usutavasti nii muusikamaastiku värskete kui ka kauaste tegijate ette.
Energiatõhususe nõuded ei ole ebameeldiv kohustus, vaid võimalus innovatsiooniks ja säästuks.
Vene lavastaja Timofei Kuljabin: „Olgu vanakreeka tragöödia või paar päeva tagasi ilmunud näidend, ikka saab selle kaudu rääkida nüüdisaja inimesest.“
Tõnu Tender: „Ei tohi unustada sedagi, et iga kaunis aed vajab pidevat hoolt: ka eesti keel vajab järjepidevat arendamist.“
Berk Vaheri luuleteos on debüüdi kohta tugev suutäis, aga selline õrritav, natuke liiga vihikukese mõõtu.
Midagi nii ekstreemset, et „torumehed“ ronivad muusikapäeva aktuse pärast evakuatsiooniteed tõkestama, ei olegi vist varem ette tulnud.
Taastuvenergia on suuresti illusioon – ka selle tootmiseks tuleb teatud osa looduskeskkonnast hävitada.
Väike vestlus August Sanga nimelise luuletõlke auhinna puhul, mille pälvis Järvi Kokla Heli Laaksoneni edelasoome murdest hiiu keelde tõlgitud luuletusega „Pallaad“.
Wolfram Lotzi kirjutatud ja Christian Römeri lavastatud „Pilgatud pimedus“ ei taotle kindlasti pelka vormirõõmu, vaid pretendeerib poliitilisele teatrile.
Eesti parim prõmmija Silver Sepp kutsub luuleseiklejaid endaga Ungarisse.
Kunstnik ei kujuta pildil tühjust kui maastikku, vaid kui tõlgendusvälja, et vaataja selle täidaks.
„Dokumentalist peab olema dialoogis oma kaasaegsetega“, intervjuu Vitali Manskiga
Madis Järvekülg, „Kuidas ometi karude eelarvamuslikest hoiakutest üle saada?“
Maris Johannes, „„Kuldse maski“ viis nägu“
Maila Kuusik, „Nii et hüvasti, strateegiline planeerimine?“
Intervjuu EKI direktori Tõnu Tenderiga
Eesti Filharmoonia Kammerkoori hooaja avakontsert „Ferenc Liszt. Via crucis“