2018-40 (3711)
Üks roll
Dokumentalist peab olema dialoogis oma kaasaegsetega
Vitali Manski: „Ma ei taha varjuda krooniku mugava määratluse taha. Me kõik oleme olnud kaasosalised selles, millise pöörde on asjad Venemaal võtnud.“
Filmid kui kolmemõõtmelised maalid
Matis Mäesalu: „Mul poleks midagi ka selle vastu, kui filme tehtaks vähem. Näiteks kaks tükki aastas, kui nad on paremad.“
Spetsialistist humanitaariks
„OP+“ on suutnud erinevad teemavaldkonnad orgaaniliselt ühendada, näidates, et kultuur on seotud, üks ühine organism.
Nii et hüvasti, strateegiline planeerimine?
Projektindus aina levib, kuigi mõtlema peaks kaugemale ette, strateegilisemalt ja sisuliselt, juhtides arengut soovitud suunas.
Kohtunik ja klassika – kuidas mõista õigust nõnda, et vanad eestlased ka rahul oleksid?
Nii-öelda õmblusteta lahendust, mis reguleeriks vähegi keerulisemat õiguslikku olukorda, ei olegi olemas.
Kuidas ometi karude eelarvamuslikest hoiakutest üle saada?
Sirp keskendub sel aastal kultuuripoliitika põhialustele koondnimetusega „Kultuur 2030“. Praegune põhialuste dokument kehtib aastani 2020, seega on viimane aeg hakata koguma ideid järgmiseks.
Igal nädalal vastab üks Sirbi autoreist küsimusele „Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?“ ning lisaks ilmuvad ka pikemad käsitlused.
Varem on samas sarjas ilmunud Ott Karulini…
Suur teater ilmneb detailides
Calderóni autosakramentaal, kristlik allegooria tuletamaks meelde, mis on tõeliselt väärtuslik, kõlab vaevata kokku Theatrumi senise repertuaarivalikuga.
Ikka veel …
Andrea Geyer osutab vägagi ilmekalt tõsiasjale, et ligi pool sajandit tagasi tõstatatud küsimused on päevakajalised ka praegu.
Avakontsert suunaga sügavikku
Eesti Filharmoonia Kammerkoori avakontsert, mille peateos oli Ferenc Liszti „Via crucis“, pakkus võimaluse aeg maha võtta.
Unes nähtud rahaga ei saa arveid maksta
Multiplikatiivne mõtlemissüsteem on natuke hirmutav. Aditiivses kontekstis saame mingi omaduse täielikku puudumist kompenseerida teisega.
September – Paljutõotavad avangud ja väärikad jätkajad
Milline on uue hooaja visioon ja kuidas publiku tähelepanu köita? Need küsimused kerkivad usutavasti nii muusikamaastiku värskete kui ka kauaste tegijate ette.
Nullenergiamajast ja päikeseenergiast ehk Kuidas päästa arhitektuur
Energiatõhususe nõuded ei ole ebameeldiv kohustus, vaid võimalus innovatsiooniks ja säästuks.
„Kuldse maski“ viis nägu
Vene lavastaja Timofei Kuljabin: „Olgu vanakreeka tragöödia või paar päeva tagasi ilmunud näidend, ikka saab selle kaudu rääkida nüüdisaja inimesest.“
Oravad pööningul
Nii perspektiivreljeefki otsevaates
ei näita midagi, külgvaates aga
ta näitab kuju.
„Kuningas…
Elav keel
Tõnu Tender: „Ei tohi unustada sedagi, et iga kaunis aed vajab pidevat hoolt: ka eesti keel vajab järjepidevat arendamist.“
Õrritav suutäis
Berk Vaheri luuleteos on debüüdi kohta tugev suutäis, aga selline õrritav, natuke liiga vihikukese mõõtu.
Galeriikäik – Hilissuvine õitseng Tallinna kunstigaleriides
Kuidas muusika ja lennujaam ajavad ühte asja
Midagi nii ekstreemset, et „torumehed“ ronivad muusikapäeva aktuse pärast evakuatsiooniteed tõkestama, ei olegi vist varem ette tulnud.
Metsalised metsa kallal ehk Ürgdemokraatiast urbanokraatiani
Taastuvenergia on suuresti illusioon – ka selle tootmiseks tuleb teatud osa looduskeskkonnast hävitada.
Diivanipallaad
Väike vestlus August Sanga nimelise luuletõlke auhinna puhul, mille pälvis Järvi Kokla Heli Laaksoneni edelasoome murdest hiiu keelde tõlgitud luuletusega „Pallaad“.
Mudlum
on kirjanik ja kriitik.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Kultuuripoliitika suurim õnnestumine on see, et selline poliitika produtseerib alati kontrakultuuri, kust võrsub uus, värske ja elus kultuur. Kui juba säärane elus asi on tekkinud, siis leiab see pikapeale mokaotsast äramärkimist, lõpuks ka tunnustust, mugandub ja sellest saab tasapisi institutsiooni…
Roosa müts – Palju õnne sünnipäevaks, Heini Paas!
Ehkki ajaloolased arvestavad tavaliselt sajandite alguseks ja lõpuks märgilisi sündmusi, võib XX sajandit igal juhul lõppenuks pidada. Sedagi sajandit saab piiritleda mitut moodi ja sündmuste tähendused võivad…
Eepilise teatri tõekuulutus
Wolfram Lotzi kirjutatud ja Christian Römeri lavastatud „Pilgatud pimedus“ ei taotle kindlasti pelka vormirõõmu, vaid pretendeerib poliitilisele teatrile.
Värsisepp Silver
Eesti parim prõmmija Silver Sepp kutsub luuleseiklejaid endaga Ungarisse.
Kunst ongi tühja täis
Kunstnik ei kujuta pildil tühjust kui maastikku, vaid kui tõlgendusvälja, et vaataja selle täidaks.
„Dokumentalist peab olema dialoogis oma kaasaegsetega“, intervjuu Vitali Manskiga
Madis Järvekülg, „Kuidas ometi karude eelarvamuslikest hoiakutest üle saada?“
Maris Johannes, „„Kuldse maski“ viis nägu“
Maila Kuusik, „Nii et hüvasti, strateegiline planeerimine?“
Intervjuu EKI direktori Tõnu Tenderiga
Eesti Filharmoonia Kammerkoori hooaja avakontsert „Ferenc Liszt. Via crucis“
