2018-38 (3709)
Üks roll
Slaavi-eestlase valikud
Eesmärk pole süvendada lõhesid või tekitada uut vastandumist, vaid laiendada eestluse mõistet, ajakohastada arusaama rahvuslikest huvidest.
Inimlikud linnad
„Disainiöö“ selleaastane konverents tõestab, et idealism ei ole kadunud ja sellest kantud head näited toetavad õhinapõhist ruumiloomet igal pool.
Rakendusfilosoofia käsiraamat pragmaatikule
Parim koostis ja vahekord on saavutatud siis, kui üldsuse silmis ollakse avatud, eluviisilt salalik, vajaduse korral silmakirjatseja, kusjuures suudetakse ka teeselda, kui pole teist väljapääsu.
Raamat jalutamiseks ja aegamisi mekkimiseks
Francis Baconi peateosed püsisid kaua autoriteetseina ning enam kui sada aastat pärast tema surma pühendasid prantsuse valgustajad-entsüklopedistid oma „Entsüklopeedia“ nimelt Baconile.
Lagunemise lühikursus
Kuigi Olle Lauli romaanide tegelased on alati kas venelased või eestlased, on identiteediküsimus nende puhul teisejärguline.
Inimene on mõistatus
Olle Lauli: „Inimese kui bioloogilise ja vaimse nähtuse olemasolu, selle fakti märkamine, tajumine, peaks ju iseenesest olema vapustus. Igal hommikul.“
Tartu kunstimuuseum on sulatanud külma pilgu
Kui Kumu näitusel oli omaaegne hüperrealismilaine uusima fotorealistliku kunstiga suhteliselt nõrgalt seotud, siis Tartu valikus võidab eelkõige Tõnis Saadoja.
Otsene kõne kultuuritolmus
Et tegu on live-esinemisega, siis kasutan võimalust ja tänan algatuseks Marten Eskot ja EKKMi, kelle külalisena me siin täna figureerime, ja muidugi kõiki kunstnikke, kellega sai siin möödunud nädala jooksul aega veedetud.
Kõigepealt parameetritest: tänane aktsioon on piiritletud nii ajas kui…
Sajand inseneride loometöid
Tallinna tehnikaülikooli 100. aastapäevaks avatud näitusel on kümnete kaupa teadussaavutusi õhutõrjesuurtükkide tulejuhtimisseadmetest Juku-arvutiteni.
Töö kiidab tegijat – ühed mustad mõlemad
„Verbaarium“ on eelkõige oma aja ere dokument, „Mõtteleek“ aga tasane humoristlik kulgemine.
Külmavõitu. Uus „Ehituskunst“
Uute peatoimetajatega „Ehituskunst“ on teooria asemel võtnud suuna arhitektuuri aktuaalsetele praktilistele probleemidele.
Roman Baskin 25. XII 1954 – 13. IX 2018
Roman Baskin sündis 25. detsembril 1954 Tallinnas näitlejate Ita Everi ja Eino Baskini pojana. Ta lõpetas 1973. aastal Tallinna 21. keskkooli ja 1980. aastal TRK lavakunstikateedri IX lennu (juhendaja Merle Karusoo). Aastatel 1980–1992 töötas ta Vanalinnastuudios näitleja ja lavastajana, 1992–2001 vabakutselisena,…
Hanno Soans
on EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi doktorant, uurib üleminekuaja Eesti tegevuskunsti poliitilisi tagamaid, peab loenguid ja kirjutab regulaarselt kunstikriitikat. Vabal ajal on harrastusmaalija ja krooniline raamatukoguvõlglane. Tegeleb ka kirjastamisega ja avaldab lähiajal kunstnik Tarmo Salini uue koomiksiraamatu.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
Riigil on ehk aeg maksupoliitikat reguleerides…
Tüüpvõtteline vaimsus
„Luues jumalaid“ sõnumi võiks kokku võtta nii: meil kõigil on oma tõed ja jumalad ning kõik need on võrdsed, üks pole parem teisest.
Laager kui elukool
„Zuleihha avab silmad“ võlub naissoost peategelase tänapäevase kujutamisega ning lõimib põnevalt vene laagrikirjanduse traditsioonid.
Värske suvekunstiliik: bisarne teater
Lavastused „Pargivaht“ ja „Kuuvarjutus“ on muu hulgas ka seisukohavõtt meie seriaalide ja suveteatri tühise tehislikkuse vastu.
Hämaruse rahvad – Idel-Uurali lõimitud utoopia
Alates 1959. aastast peetakse USAs ikestatud rahvaste nädalat. USA presidendi Dwight D. Eisenhoweri külma sõja lainel seadusega algatatud mälestusnädalal meenutatakse rahvaid, kes ei saa elada vabalt ega väärikalt.
Pealelend – Mihkel Ilus
Viimati, kui ma kontrollisin, siis oli performance’i-kunst harkseisus. Seda kinnitab tähtsas kunstimetropolis N külastatud vältimatu biennaal NN, mille programm kubises, kui mitte öelda pungitses, harkseisudest. Samas, üks paljukiidetud mõtleja NNN on arvanud, et liigutakse hoopis käärseisu suunas. Mõned arvavad ka, et suundumus on liikuda hoopis pati-…
Üliõpilastest, stipendiumidest ja stipendiumikultuurist
Rotalia fondi mõju suurenemisest veel olulisem võiks olla selle stipendiumi traditsiooni toel ehitada üles uut stipendiumikultuuri.
Unustamatu Peeter Lilje
25 aastat pärast Peeter Lilje lahkumist on veel väga paljudel silme ees pilte temast orkestri ees, nii lava kui ka saali poolt nähtuna.
Katkematu eksperimentaalne aegruum
Al Paldrok: „Meie missioon on loomingulise vabaduse manifesteerimine. Tuleb vaid leida endas päästik, mis vallandab kreatiivsed protsessid.“
Filmi sisse minek – Riefenstahl, Romm ja Hitler
Leni Riefenstahli ja Mihhail Rommi ehk nii natsi- kui ka kommunistliku režiimi Hitleri müüt on küsitavalt dokumentaalne, mitmeski mõttes erinev, aga ka sarnane.
Imede aeg
Ehkki tehniliselt on ERSO päris heal tasemel ja energiat piisavalt, igatsen selle esituses kuulda rohkem kõlas väljenduvaid emotsioone ja karaktereid.
Margus Oti intervjuu Olle Lauliga
Mikael Raihhelgauz, „Slaavi-eestlase valikud“
Art Leete, „Hämaruse rahvad. Idel-Uurali lõimitud utoopia“
Huumorikogumikud „Verbaarium“ ja „Mõtteleek“
näitus „Külm pilk. Hüperrealismi variatsioonid Eesti kunstis“
Muusikaline lavateos „Luues jumalaid“ Pärdi päevadel
