2018-34 (3705)

Üks roll

Sirp otsib peatoimetajat. Kordame: Sirp otsib peatoimetajat.
Sel nädalal välja hõigatud konkursi­kuulutuses on lugeda, et peatoimetaja ülesanne on „ajalehe sisuline ja toimetuse töö korralduslik juhtimine“, kuid tegu ei ole siiski pelgalt administratiivse ametiga. Ennekõike on peatoimetaja intelligentne isiksus nii intellektuaalses kui ka emotsionaalses mõttes. Vältimatud on huumorisoon, uudishimu, vaja on ka…

Õhtumaa Eestist, allakäiguta

Mihkel Muti mitmeid lõike on raske lugeda kõigil, kes on XX sajandi humanitaarteaduse arengusuundadesse natukegi süvenenud ja teaduse metodoloogiat õppinud.

Alustan õlgmehikese konstrueerimisega. Mihkel Mutt on vaadetelt tüüpiline eesti konservatiivne kultuurikriitik. Ta kirjutab meedias peaaegu igal nädalal, kuus korra kindlasti. Seda, mida ta kirjutab, teavad juba kõik:…

Uuemast lõunapoolsest luulest

Kui lõunaeesti ja liivi luule kestmisega ongi probleeme, siis ei peegeldu see mitte raamatute hulgas, vaid debüütide puudumises.

Mis toimub uuemas lõunaeesti- ja liivikeelses luules? See küsimus hakkas mind huvitama suve alguses. Võtsin ette aastatel 2017 ja 2018 ilmunud luulekogud ning nüüd, suve lõpus, julgen teha lühiülevaate pooleteise…
Saastamise olemus
Kui tuleb tahtmine tarbida, siis valigem mõttetu nipsasja asemel kultuur. Saastab vähem. Pildil tundmatu kunstniku teos Ahrenshoopi kunstnikeküla rannas.
Piia Ruber

Saastamise olemus

Tahame hästi elada ja palju tarbida, teha seda üksteise võidu aina kiirenevas tempos ja hoolimata retoorikast, armastusest laste ja lastelaste vastu, tegelikult külma kõhuga oma kallite järeltulijate arvelt.

Kuidas kõbid kloostris härdusid
… ning Stefan Pop ja Marina Costa-Jackson.
Tanel Meos

Kuidas kõbid kloostris härdusid

Väga keerukas on tõmmata piiri, kus lõpeb autoritruudus ja kust algab kordus. Nii traditsioonilises kunstis nagu ooper töötab alati paremini hea kordus kui kistud originaalsus.

Kilplased, liliputid ja väikesed monumentalistid

Villu Plingi, Silja Saarepuu, Aet Andresma-Tamme ja Mare Soovik-Lobjaka näitus „Väikesed monumentalistid“ Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 25. VIII; Villu Plingi ja Silja Saarepuu näitus „Maal. Mõistulugusid tööst ja toimetustest. Väikestelt inimestelt maalt ja maali taga“ Evald Okase muuseumis 2. VI – 1. VII.
Ligi 300 aastat tagasi ilmus trükist Jonathan Swifti romaan „Gulliveri reisid“,…
Aulakõned ja aktuseluule ehk Miks paatos nii paha on?
Üldluulepeo lavakujundus jättis luuletajad üsna üksi seisma – nagu laiali jaotatud postid, veider leinakoor.
Aron Urb / EV 100

Aulakõned ja aktuseluule ehk Miks paatos nii paha on?

Üldluulepeo laval oli hulk kõige paremaid luuletajaid, kanti ette eesti kirjanduse ägedaimaid tekste, ja ikkagi mõjus see, nagu peetaks luulele matuseid.

Püha koda

Jõelähtmes pühitseti juulis värskelt restaureeritud kirikutorn ja kirikukell, vanim siin valatud ja üks viimaseid gootipäraseid kelli.

Elu on suhteliselt sünge paik, ent helgeid hetki on siiski ka. Kui sünnib midagi tõeliselt suurt. Kui su lähedased on terved. Kui toibud ootamatust tõvest. Kui sünnib midagi vaikset,…

Anne Prommik

Anne Prommik
on Klassikaraadio toimetaja, kel on EMTA magistrikraad klassikalise laulu erialal.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
„Suurepäralise maja juures on näitelava liig ahtake – see on kõigi asjatundjate arwamine olnud, kes uut teatri senini vaatamas käinud,“ kirjutas Eduard Wirgo 1913. aastal. Möödas on üle sajandi, aga ikka ei…

„Muna“ on kui psühholoogiatudengi tekstülesanne

Oluline on, et Theatrumi lavastus ei muutu kordagi üdini traagiliseks, vaid säilitab vabastava naeru abil tasakaalu.

Theatrumi „Muna“, autor ja lavastaja Andri Luup, kunstnik Kaarel Eelma, helikujundaja Tõnis Leemets, valguskunstnik Helvin Kaljula. Mängivad Jan Uuspõld, Maria Peterson, Helena Lotman, Risto Vaidla, Helvin Kaljula ja Elisabeth Peterson. Esietendus 11. VIII…

Palve varjundid

„Neli monoloogi Püha Jüri asjus“ on hingetark, näitlejaid aujärjele aitav, vaatajalt kannatlikkust eeldav, ent seda tingimusteta väärt lavastus.

Theatrumi „Neli monoloogi Püha Jüri asjus“, dramatiseerijad Donald Tomberg ja Lembit Peterson, lavastaja Lembit Peterson, lava- ja kostüümikunstnik Mari-Liis Bassovskaja, muusikaline kujundaja Marius Peterson. Mängivad Marius Peterson,…
Eesti kirjanik 2018 on Eva Koff

Eesti kirjanik 2018 on Eva Koff

„Sinine mägi“ on aineselt ja vaimult muusikaline romaan, mida ei saa ümber jutustada ega teistesse meediumidesse tõlkida.

Tahe ja jõud
„Esinemisproov Stephen Hawkingi rollile „Kõiksuse teoorias““
Sandra Fockenberger

Tahe ja jõud

Tampere teatrifestivali peateemadeks olid seekord indiviidi iseseisvus ja aktivism, vastuhakk, mis seejuures peaks tuginema armastusele.

Sama vana viha

Spike Lee: „Kõigis oma filmides olen teinud katset ühendada armastus ja vihkamine.“

– Tegelikult pole ma isegi valge mees. Just nimelt – ma olen neeger!
– Aga sa olid mu klannis! Sa käisid minu Carol Anniga kohtamas!
„Must klanlane“, 1966
Mulle meeldib, kui asi on selge, nii et olgu öeldud: Spike Lee’…
Ajaloopilt ja ajaloomälu
Kuivõrd selged on eestlaste rahvusteadvuses piirid näiteks Kalevipoja, Eesti viikingite ning muinasmaa ja muinasusu vahel? Oskar Kallis, Kalevipoja kroonimine. Pastell, 1915.

Ajaloopilt ja ajaloomälu

Mingit laadi tellimuslikkus on ajaloopildile olnud omane ajast aega, olgu siis otseselt riiklike konkursside ja ametliku patronaaži või mingi ähmasema ühiskondliku tellimuse kujul.

Teo Maiste 28. II 1932 – 14. VIII 2018

Meie seast on lahkunud armastatud ooperilaulja ja pedagoog Teo Maiste. Teo Maiste kaunis ja nüansirohke hääl ning emotsionaalne esitus on pakkunud unustamatuid muusikaelamusi ooperilavadel, oratooriumide esitustel ja kammermuusika õhtutel. Aastatel 1960–1965 oli Teo Maiste Vanemuise teatri ning 1965–2011 Estonia solist. Selle aja jooksul kasvas tema repertuaaripagas mahukaks, sisaldades üle saja…
Filmi sisse minek  – Kuidas saada kuulsaks?
Simone’i silma lõikav habemenuga püsib neil, kes on filmi näinud, ilmselt igavesti meeles. Kaader filmist „Andaluusia koer“.

Filmi sisse minek – Kuidas saada kuulsaks?

Luis Buñuel ja Salvador Dalí tegid filme just nii, nagu nõuab sürrealismi põhireegel – spontaanselt, ei mingit ratio’t!

Kolm Järve

Elo Järv pole kunagi näinud oma vanaisa Martin Järve, tema isa Eduard Järv hukkus, kui ta oli vaevalt kaheaastane, aga ta on elanud sisse nende pärandisse.

Elo-Reet, Eduard ja Martin Järve näitus sarjast „Kunstnike perekonnad“ Evald Okase muuseumis kuni 9. IX.
Kunstnikuametit ei antud perekonnas põlvest…
Mis oleks maailm väikeste inimesteta?
Silja Saarepuu ja Villu Plink. VAIP. Video, 2014.
Kaader videost

Mis oleks maailm väikeste inimesteta?

Silja Saarepuu: „Meie tööde kohatine kerge iroonia ei ole mõeldud moraalijutlusena. Oleme ise samasugused naerualused väikesed inimesed.“

Pildilt maas – Narva keel ja meel

Augusti alguses kolis üle pooleteisesaja keskvalitsuse ametniku ajutiselt Ida-Virumaale. Meedia andis teada, et töökeeleks on sealne kohalik keel. Eesti õigusraami väline keelevalik on inimlikult mõistetav, sest Narva venekeelsete riigikeele oskus on tõesti vilets. Eesti muulastest valdab seda viiendik ning saab aru ja räägib veel veerand, Ida-Virumaal on valdajaid aga 5%,…
Universaalne ja nutikas

Universaalne ja nutikas

Raul Oreškini tekstides liiguvad argised süžeed sageli reaalsest maailmast fantaasiaväljadele, Tartu tüübid esinevad väljamõeldud tegelikkuses.

Läänemere pained
Piia Ruber

Läänemere pained

Läänemerest on poolkogemata saanud ulatuslik pretsedenditu eksperiment, millest on väga palju õppida kõigil rannikumerede majandajatel.

Sirp