Üks roll
Sel nädalal välja hõigatud konkursikuulutuses on lugeda, et peatoimetaja ülesanne on „ajalehe sisuline ja toimetuse töö korralduslik juhtimine“, kuid tegu ei ole siiski pelgalt administratiivse ametiga. Ennekõike on peatoimetaja intelligentne isiksus nii intellektuaalses kui ka emotsionaalses mõttes. Vältimatud on huumorisoon, uudishimu, vaja on ka selgroogu ja palju kannatlikkust. Kõik see kokku teeb temast…
Õhtumaa Eestist, allakäiguta
Mihkel Muti mitmeid lõike on raske lugeda kõigil, kes on XX sajandi humanitaarteaduse arengusuundadesse natukegi süvenenud ja teaduse metodoloogiat õppinud.

Kes peataks Uus-Lasnamäe?
Pealinna kerkivad rutakad uusarendused lähtuvad paljuski möödunud sajandi iganenud ideedest. Seetõttu on neil ka oht korrata vanu vigu.
Uuemast lõunapoolsest luulest
Kui lõunaeesti ja liivi luule kestmisega ongi probleeme, siis ei peegeldu see mitte raamatute hulgas, vaid debüütide puudumises.

Saastamise olemus
Tahame hästi elada ja palju tarbida, teha seda üksteise võidu aina kiirenevas tempos ja hoolimata retoorikast, armastusest laste ja lastelaste vastu, tegelikult külma kõhuga oma kallite järeltulijate arvelt.

Kuidas kõbid kloostris härdusid
Väga keerukas on tõmmata piiri, kus lõpeb autoritruudus ja kust algab kordus. Nii traditsioonilises kunstis nagu ooper töötab alati paremini hea kordus kui kistud originaalsus.

Üks festival – Festivaliloom
Lühike väärtuslik suvi on üks suur festival. Uue inimtõu festivalilooma pealetungist hoolimata peaks jääma ka omaette olemise reservaate, järelemõtlemise kaitsealasid.

Karutapja tagasitulek
Kuigi Läti ja teiste Balti riikide 1988. aasta otsustavad sündmused olid poliitilised, lisasid poplaulud ja -festivalid neile tähtsa mõõtme.
Kilplased, liliputid ja väikesed monumentalistid
Ligi 300 aastat tagasi ilmus trükist Jonathan Swifti romaan „Gulliveri reisid“,…

Aulakõned ja aktuseluule ehk Miks paatos nii paha on?
Üldluulepeo laval oli hulk kõige paremaid luuletajaid, kanti ette eesti kirjanduse ägedaimaid tekste, ja ikkagi mõjus see, nagu peetaks luulele matuseid.
Püha koda
Jõelähtmes pühitseti juulis värskelt restaureeritud kirikutorn ja kirikukell, vanim siin valatud ja üks viimaseid gootipäraseid kelli.
Anne Prommik
on Klassikaraadio toimetaja, kel on EMTA magistrikraad klassikalise laulu erialal.
Milline on Eesti kultuuripoliitika suurim õnnestumine või läbikukkumine?
„Suurepäralise maja juures on näitelava liig ahtake – see on kõigi asjatundjate arwamine olnud, kes uut teatri senini vaatamas käinud,“ kirjutas Eduard Wirgo 1913. aastal. Möödas on üle sajandi, aga ikka ei ole meil päris ooperiteatrit. Kui see pole kultuuripoliitika…
„Muna“ on kui psühholoogiatudengi tekstülesanne
Oluline on, et Theatrumi lavastus ei muutu kordagi üdini traagiliseks, vaid säilitab vabastava naeru abil tasakaalu.
Palve varjundid
„Neli monoloogi Püha Jüri asjus“ on hingetark, näitlejaid aujärjele aitav, vaatajalt kannatlikkust eeldav, ent seda tingimusteta väärt lavastus.

Eesti kirjanik 2018 on Eva Koff
„Sinine mägi“ on aineselt ja vaimult muusikaline romaan, mida ei saa ümber jutustada ega teistesse meediumidesse tõlkida.

Tahe ja jõud
Tampere teatrifestivali peateemadeks olid seekord indiviidi iseseisvus ja aktivism, vastuhakk, mis seejuures peaks tuginema armastusele.
Sama vana viha
Spike Lee: „Kõigis oma filmides olen teinud katset ühendada armastus ja vihkamine.“
– Aga sa olid mu klannis! Sa käisid minu Carol Anniga kohtamas!
„Must klanlane“, 1966
Mulle meeldib, kui asi on selge, nii et olgu öeldud: Spike Lee’ filmil „Must mees klannis“ („Blackklansman“) pole midagi pistmist…

Ajaloopilt ja ajaloomälu
Mingit laadi tellimuslikkus on ajaloopildile olnud omane ajast aega, olgu siis otseselt riiklike konkursside ja ametliku patronaaži või mingi ähmasema ühiskondliku tellimuse kujul.
Teo Maiste 28. II 1932 – 14. VIII 2018

Filmi sisse minek – Kuidas saada kuulsaks?
Luis Buñuel ja Salvador Dalí tegid filme just nii, nagu nõuab sürrealismi põhireegel – spontaanselt, ei mingit ratio’t!
Kolm Järve
Elo Järv pole kunagi näinud oma vanaisa Martin Järve, tema isa Eduard Järv hukkus, kui ta oli vaevalt kaheaastane, aga ta on elanud sisse nende pärandisse.
Kunstnikuametit ei antud perekonnas põlvest põlve edasi mitte ainult Michel Sittowi ajal, vaid…

Mis oleks maailm väikeste inimesteta?
Silja Saarepuu: „Meie tööde kohatine kerge iroonia ei ole mõeldud moraalijutlusena. Oleme ise samasugused naerualused väikesed inimesed.“
Pildilt maas – Narva keel ja meel

Universaalne ja nutikas
Raul Oreškini tekstides liiguvad argised süžeed sageli reaalsest maailmast fantaasiaväljadele, Tartu tüübid esinevad väljamõeldud tegelikkuses.

Läänemere pained
Läänemerest on poolkogemata saanud ulatuslik pretsedenditu eksperiment, millest on väga palju õppida kõigil rannikumerede majandajatel.
