$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

2018-11 (3682)

Üks roll

Teatrilemb on arvatavasti kuulnud Anton Tšehhovile omistatavat mõtet, et kui esimeses vaatuses on laval püss, siis viimases vaatuses see ka pauku teeb. Vanarahvas teadis aga juba ammu enne seda, kui õekeste Moskva-ihalus argireaalsusse uppus ja kirsiaias saed käiku lasti, et üldjuhul tuleb pauk luuavarrest.
Seda, et keegi ka Eestis hakkab ihalema…
Ott Karulin
3 minutit
Ebapüha keeldumine
Punk oli Dick Hebdige’i sõnul näide nn kineetilisest subkultuurist, mis ei seo ennast kindlate väärtustega, vaid ühendab eri elemente brikolaaži põhimõttel, lubades end sellisena võrrelda dadaismi ja sürrealismiga.
Karolina Kapinus

Ebapüha keeldumine

Punk nõudis oma põlvkonnale vahepeal reedetud ja kaduma läinud muusikat tagasi. Rokkmuusikalt tuli ära võtta erilisuse, üleoleku aura: „mitte kellelgi ei ole õigust olla staar“.

Tõnis Kahu
11 minutit
Punk läheb eest ära
Punk on eelkõige elurõõm, mitte niivõrd viha. Kui ei lasta elust rõõmu tunda, siis see tekitab loomulikult viha. Siis punkarid seda ka väljendavad; väljendasid 1987. aastal ja väljendavad ka nüüd.
Väino Meresmaa

Punk läheb eest ära

Punki ei tasu üle politiseerida. See ei olnud 1980ndatel eesmärgipärane liikumine vaba riigi loomiseks, vaid eelkõige vabadus iseeneses, kandudes tollal võimsalt ühiskonda.

Valner Valme
5 minutit
Materdatud kaltsakatest perestroika-aja kangelasteks

Materdatud kaltsakatest perestroika-aja kangelasteks

Kui läänes punkarite keskmine iga aastatega tõusis, siis Eestis oli punk nõukogude ajal teismeliste mäss, keskkooliõpilaste spontaanne protest „arenenud sotsialismi“ surutise ja umbsuse vastu.

Aimar Ventsel
10 minutit
Nõukogude ebavõrdsusest
Majanduslikus plaanis oli kolhoosnike, kellele ei olnud pikka aega üldse palka ette nähtud, ebavõrdsus mis tahes palgasaajaga (ammugi siis nomenklatuuriga) võrreldes matemaatiliselt võttes lõpmatu (nõnda nagu nulli ja mis tahes arvu vaheline erinevus on lõpmatus).
Wikimedia Commons

Nõukogude ebavõrdsusest

Alam- ja ülemklass on kerged tekkima ja hermetiseeruma, moodustamani Nõukogude korraga analoogse olukorra, kus ülemklass elab hoopis teises maailmas kui lihtrahvas.

Margus Ott
7 minutit
Eesti keelekeskkond täna 25 aastat edasi
Emakeelepäeva nädalal antakse välja kaks aasta keeleteo auhinda: peaauhind ja rahvaauhind tehakse teatavaks täna kell 11 Türi ühisgümnaasiumis. Keeletegusid on teinud Johannes Aavik, oma panuse andnud needki, kes on valmis saanud Aavikut ja tema keeleuuendust tutvustava haridusliku veebimängu. Pildil mängu esileht (http://saaremaa.folklore.ee/aavik/).

Eesti keelekeskkond täna 25 aastat edasi

Eesti juubeliaastal on korduvalt märgitud, et elu ei ole siinmail olnud kunagi nii hea kui praegu. Küllap on kellegi elu ka kehvem kui varem, kuid meie kollektiivses eduloos pole põhjust kahelda. Paarkümmend aastat on aga teadvustatud, et meie pea kohal ripub kirves: demograafiline prognoos kinnitab vaikset hääbumist.
Viimase inimaruande järgi on…
Martin Ehala, Birute Klaas-Lang
4 minutit
Kui planeerimine paneb puid kallistama
Kas tõesti keegi ei tea kedagi, kes teaks kedagi „normaalset“, kes puid kallistab ehk oma koduuksest või väravapostist kaugemale jäävat (loodus)keskkonda väärtustab? August Künnapu. Supilinna kass. Akrüül lõuendil, 2013.
August Künnapu

Kui planeerimine paneb puid kallistama

Kui sa ei ole meie poolt, oled sa meie vastu – otse või kaude arvatakse puukallistajateks kõik puidurafineerimistehase vastased.

Elo Kiivet
6 minutit

Hämaruse rahvad – Tudovlaste tinanööbid

Internetifoorumites nimetatakse tudovlasi ka iidse aja omadeks ja väidetakse, et Valgevene president Alaksandr Łukašenka isiklikult on nad ära keelanud.

Tveri oblasti lääneosas Tudovka jõe ääres elavad tudovlased püüavad saavutada ametlikku tunnustust valgevenelaste etnograafilise grupina. Seni peetakse neid aga vene subetnoseks. Tudovlaste arvu on 1859. aastal hinnatud 125 000 (mis…
Art Leete
3 minutit
,

Meeletu muistne raamat – ükspaljuselt lõpmatu

Hasso Krull on luulearvustajana ennekõike teenäitaja, õpetlik ja varjunditäpne kirjeldaja, kurja karvustamist tal peaaegu ei kohtagi.

Aasta eest „Mõistatuse sillale“ kulka esseistikapreemiat kaasandes hellitasin lootust, et nii pääseb teos ka argisemate arutelude keskmesse, muudab ehk juubeli­juttude tooni, liidab ja lahutab ja lepitab ja lennutab. Kus sellega. Mine…
Berk Vaher
9 minutit

100 aastat riigikeelt

HTMi veerg

Sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik kuulutati välja 23. veebruaril 1918. aastal Pärnu Endla teatri rõdult ette loetud iseseisvusmanifestiga. Sada aastat hiljem tähistasime suurejooneliselt omariikluse 100. aastapäeva. Üritusi ja kingitusi on jagunud eelmisesse, sellesse ja jagub järgmisessegi aastasse. Ent 100 aasta tähtpäevi – ja mitte vähem olulisi –, on…
Piret Kärtner, HTMi keeleosakonna juhataja
2 minutit
Lood pildi taga
Kristel Laur ja Toomas Järvet pakivad pungifoto näitust.
Arno Saar

Lood pildi taga

Kristel Laur: „Ei aita ainult heast tehnikast, oskustest ja suurepärasest silmast, dokumentaalfotograafias on vaja saavutada pildistatuga usalduslik suhe.“

Reet Varblane
6 minutit
„Aga kes ma siis olin?“
Variuse lavastuses „Vihmapiisad ja kuupaiste“ Käbi Lareteid kehastav Katrin Lehismets on laulja ja pianist.
Teet Malsroos

„Aga kes ma siis olin?“

Variuse „Vihmapiisad ja kuupaiste“ näitab, kui veenva kompositsioonitajuga ning seejuures materjali lausa hulljulge käsitleja on olnud autor ja lavastaja Heidi Sarapuu.

Tiiu Levald
4 minutit
Tuleviku kavandamine ajalugu mäletades
Kauss Arhitektuur võidutöö „Puu tänav“ keskmes on uues kuues avaturg ning taastatud kvartaleid liigendav sõjaeelne Puu-nimeline tänav, mis rajatakse likvideeritava kõrgepingeliini koridori. Vaade Anne kanali poolt bussijaama suunas.

Tuleviku kavandamine ajalugu mäletades

Tartu Sadama kvartali arhitektuurivõistlus on küll lõppenud, aga töö alles algab. Tõhus tervik sünnib järjepidevusest ja selgest visioonist.

Tõnis Arjus
4 minutit
Tegu, keel ja head sõnad
2017. aasta murdekeeletegudena anti peale Evi Juhkami kogumiku „Loode-Eesti murdelood. Risti ja Harju-Madise“ üles veel „Sörulase aabits“, Rakvere teatri virukeelne talveetendus ,,Tagassi inglite juure“ ja hiiukeelne luulekogu „Ole ise“.

Tegu, keel ja head sõnad

Kui aasta keeletegu võiks mõõta mingi tingühiku järgi, siis see võiks olla „püsimine ilusa eesti keele juures“, täpsemini „sees“.

Peeter Olesk
3 minutit
„Igaüks on võitnud ja peab saama auhinna“
Dodo auhindab Alice’it tema enda sõrmkübaraga. John Tennieli illustratsioon Lewis Carrolli raamatu „Alice Imedemaal“ esmatrükist (1865).
Wikimedia Commons

„Igaüks on võitnud ja peab saama auhinna“

Olla tunnustatud literaat on ikka veel haruldasem kui olla süüdimõistetud kriminaal. Täiuslikus ühiskonnas võiks olla vastupidi.

Maarja Kangro
9 minutit
Reamees matjate kompaniist
Tõnu Õnnepalu: “Kirjutamine ongi tõe igatsemine. Usk, et temani saab ikka jõuda.”
Erakogu

Reamees matjate kompaniist

Tõnu Õnnepalu: „Kiitke ja kuulutage oma armsaid raamatuid, raamatud ise on tummad, neil enestel ei ole häält, nende ainus hääl on lugejate hääl!“

Pille-Riin Larm
5 minutit

Vabastav luule

Aare Pilv pälvis emakeelepäeval luulekoguga „Kui vihm saab läbi. Mälestisi ühest ajastust (2007–2015)“ korraga kaks auhinda: Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna luule kategoorias ning Gustav Suitsu luule­auhinna. Detsembris tunnustati luulekogu Pilvele Eesti Rahvuskultuuri Fondi Ivar Ivaski mälestusfondi stipendiumi andmisega ning veebruaris sai Pilv Tartu linna „Kultuurikandja“ auhindade jagamisel aasta teose…
Aare Pilv
1 minut
,

Tont ja vanapaganad

Jan Assmanni kosmoteism ja kannatlik meel

Üks tont käib ringi mööda Euroopat – monoteismitont. See jalutuskäik on kestnud juba paar aastatuhandet ega ole praegugi päris lõpule jõudnud, ehkki aeg näib ammu olevat küps. Monoteismi kõige tugevam mõju on ilmselt vaibunud, aga häda on selles, et tonte pole tegelikult kunagi olnud…
Hasso Krull
9 minutit

Ikka koos

Juta ja Albert Eskeli loominguaastaid on jäänud tähistama uuenduslik vormi- ja materjalikäsitlus ning eesti kunstis pärast sõda esimest korda heaks kiidetud mõiste – eksperimentaalsus.

Juta ja Albert Eskeli mälestusnäitus „Koos läbi muutuva skulptuuri“ Kastellaanimaja galeriis kuni 31. III. Korraldajad Ürjo ja Rein Eskel, kujundaja Isabel…
Juta Kivimäe
4 minutit

Kommentaar

Kas keeleteona esiletõstmiseks esitatud uuring „Eesti keeleseisund“ (https://www.hm.ee/sites/default/files/aruanne_2017. pdf) on pädev alus uuele Eesti keelepoliitika arengu­kavale „Eesti keelestrateegia (2018–2027)“?
Mart Rannut, keeleteadlane: Millega siin täpselt tegu, on keeruline hinnata. Kõrghariduse eesti keele olukorra kirjeldus ja analüüs on ehk HTMi tellitud ja Tartu ülikoolis valminud Eesti keeleseisundi uuringu parim osa. Haridussüsteemivälise keeleõppe…
2 minutit

Kremli täht suitsupääsukese nokas

„Hipide revolutsioon“ pole ühelegi näitlejale põhjapanev õnnestumine, ent on suur võit Ugalale kui loomingulisele kollektiivile.

Ugala teatri ja R.A.A.A.Mi „Hipide revolutsioon“, autor Mihhail Durnenkov, tõlkija Tiit Alte, lavastaja Juri Kvjatkovski, kunstnik Ksenia Peretruhhina, kostüümikunstnik Aleksei Lobanov, muusikalised kujundajad Peeter Konovalov ja Juri Kvjatkovski, koreograaf Olga Privis, valguskujundajad…
Veiko Märka
5 minutit

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad 2017

Ilukirjanduslik proosa
Vahur Afanasjev, „Serafima ja Bogdan“
Luule
Aare Pilv, „Kui vihm saab läbi. Mälestisi ühest ajastust (2007–2015)“
Esseistika
Tõnu Õnnepalu, „Valede kataloog. Inglise aed“
Vabaauhind
Elin Toona Gottschalk, „Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust“ (tlk Kersti Unt)
Laste- ja noorsookirjandus
Leelo Tungal, „Hallooo!“
Näitekirjandus
Siret Campbell, „Beatrice“
Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde
Olavi Teppan – Thomas Pynchon,…
1 minut
Ene Läkk
Ene Läkk

Ene Läkk

Ene Läkk on töötanud Eesti Ekspressi kultuuriosa Areen disaini- ja arhitektuuriajakirjaniku ning toimetajana, kirjutanud üle poolesaja artikli, olnud kahe disainiajakirja käivitaja ja peatoimetaja, teinud disainisaateid, kuraatoritööd ja dokumentaalfilme. Viiendat aastat on ta EKA disainiajaloo õppejõud. Tänavu veebruaris ilmus Eesti disaini tutvustav ingliskeelne raamat „Woods and the Sea. Estonian Design and…
2 minutit

Märt Ratassepp 11. XI 1960 – 8. III 2018

Lahkunud on muusikapedagoog, koorijuht ja helilooja Märt Ratassepp. Muusika­hariduse omandas Märt Ratassepp Tallinna muusikakeskkoolis ja Tallinna konservatooriumis, mille ta lõpetas 1983. aastal prof Jaan Räätsa kompositsiooniklassis. Aastatel 1982–1990 töötas Märt Ratassepp muusikateoreetiliste ainete õppejõuna Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis, samal ajal juhatas mitmeid koore ja tegutses džässpianistina. 1980ndatesse aastatesse jääb…
1 minut

1980. aastatel lavastatud disain

Jüri Kermik: „Nõukogude disaini lääne omaga võrreldes arutletakse tihti, mitu aastat oleme neist maas, ent väga paljudes asjades on eesti disain olnud ettekuulutav.“

Näitus „Uus vaev. Eesti noor disain 1980. aastatel“ Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 27. V. Kuraator Jüri Kermik, kujundus Karin Harkmaa, Ilmar…
Ene Läkk
7 minutit

Üks päikeseline päev korraga

Mängufilm „Lady Bird“ (USA 2017, 94 min), režissöör-stsenarist Greta Gerwig, operaator Sam Levy, helilooja Jon Brion. Osades Saoirse Ronan, Laurie Metcalf, Timothée Chalamet, Tracy Letts, Lucas Hedges, Lois Smith jt.
Lavastaja-stsenaristi Greta Gerwigi „Lady Bird“ on pealtnäha väike, mitte liiga tihe film, kus nagu ei juhtugi midagi erilist. Sellele osaks saanud…
Mari Laaniste
4 minutit
Vaikimise vali kõla
Adel Karam võitis Toni rolli eest parima meesnäitleja auhinna eelmise aasta Veneetsia filmifestivalil, kus „Solvang“ esilinastus.
Kaader filmist

Vaikimise vali kõla

Mängufilm „Solvang“ („L’ Insulte“, Liibanon-Belgia-Prantsusmaa-Küpros-USA 2017, 112 min) režissöör Ziad Doueiri, stsenaristid Ziad Doueiri ja Joelle Touma, operaator Tommaso Fiolrilli, helilooja Éric Neveux. Osades Adel Karam, Kamel El Basha, Camille Salameh, Diamand Bou Abboud, Rita Hayek jt.
„Vahemere idakallas sünnitab vaid koletisi ja nurjatust,“ on kirjutanud Abdelrahman Munif oma romaanis „Sharq…
Peeter Raudsik
3 minutit

Pungifotograaf

Arno Saar: „Algul pildistasin punkareid huvitava välimuse pärast, nende lugude kuulmise järel aga sellepärast, et nad ajalukku alles jääksid.“

„Igal juhul ei ole siin tegemist asjaarmastaja juhuslike piltidega, vaid see on ühe küllaltki auahne autori terviklik välja­panek. Valitud maneeri üle võib vaielda, kuid ilmselt tajub…
Toomas Järvet
5 minutit

Huvitav, et inimesed huvituvad asjadest, mis ei huvita neid ega ka kedagi teist

Lavastuses „Loodusjõud“ esitletud infoühiskonna inimesed on kodutud.

Von Krahli teatri „Loodusjõud“, lavastaja Mikk-Mait Kivi, dramaturg Herkko Labi, helikunstnik Markus Robam. Mängivad Kirill Havanski ja Henrik Kalmet. Esietendus 26. II Von Krahli teatri saalis.
Von Krahli teatri lavastuse „Loodusjõud“ ülesehitus on lihtne ja selge. See algab näitlejate dialoogis esitatud argise lobaga,…
Madis Kolk
6 minutit
Küsib/Vastab
Õpilasprojekti mõte oli panna märkama eesti keele toredaid piltlikke väljendeid ja kandma eestikeelseid vaimukaid T-särke. Ene Vainiku keeleraamatu „Eesti tunded“ alusel trükiti T-särgid ja tehti seitsme sõna fotoseeria (kadedus, kartus, lõbu, mõnu, uhkus, viha, õnn).

Küsib/Vastab

Aili Künstler: Täna saavad teatavaks 2017. aasta keeleteo eest pärjatud. Siinkohal osa keeleteoliste mõtteid, kuhu liigutakse nende valdkonnas aastaks 2027 – sinnamaani ulatub praegu valmiv keelestrateegia. Kõigi kandideerinute kirjelduse leiab https://www.hm.ee/sites/default/files/keeletegu_2017_kandidaadid.pdf
Vikerraadio emakeelepäeva e-etteütlus toimus 14. märtsil juba 11. korda. Tegijad: koordinaator Laura Teder, töörühma liikmed Peeter Päll, Maris Jõks, Edward…
8 minutit
Pikk tee kodanikurahvusluseni
24. veebruari hommik Toompeal 2018. aastal.
Piia Ruber

Pikk tee kodanikurahvusluseni

Iga ühiskond vajab mingit ideoloogilist sideainet, mis teda koos hoiaks, ühist keelt ja jagatud väärtusi.

Indrek Jääts
5 minutit

Naer läbi pisarate

Sean Baker: „Soovisin näidata, et inimesed suudavad kogeda rõõmu, naeru ja nalja hoolimata sellest, et elu on raske.“

Kohtusin lavastaja Sean Bakeriga Rotterdami filmifestivalil, kus ta esitles oma kuuendat filmi „Florida projekt“.1 Tallinnas (PÖFFil) on linastunud Bakerilt peale selle veel vaid „Tangerine“ (2015).
Päikesepaistelisse Orlandosse, otse Disneylandi külje alla…
Tõnu Karjatse
4 minutit

Tšempionid tunniplaani ees

Süvaõpe, mis andis varem paljudele tulevastele õpetajatele vajalikud muusikalised oskused, on toodud ohvriks ühtsuskooli põhimõttele.

Eesti Muusikanõukogu avalik arutelu üldhariduskooli muusikaõpetuse ja muusikaõpetajate ettevalmistamise teemal 9. II Gustav Adolfi gümnaasiumi Kotzebue majas. Ettekanded pidasid Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur, Saue gümnaasiumi muusikaõpetaja Kadi Kaja, koorijuhtide…
Jaanus Kann
6 minutit

Eesti parim esilaulja kultuuridokumendis

Dokfilmis „Enam kui elu“ on püütud säilitada kuldset keskteed korraliku ehk kassa- ja levikõlbuliku dokfilmi ning filmi aineseks oleva pungi-ideoloogia vahel.

Dokumentaalfilm „Enam kui elu“ (Eesti 2018, 73 min), režissöörid Taavi Arus ja Indrek Spungin, operaator Taavi Arus, produtsent Pille Rünk.
1990ndate algusest tegutsev ansambel Psychoterror ja selle frontman…
Tõnu Karjatse
4 minutit

Pungifotograaf
Eesti parim esilaulja kultuuridokumendis
1980. aastatel lavastatud disain
Hasso Krull, „Tont ja vanapaganad. Jan Assmanni kosmoteism ja kannatlik meel“
Reamees matjate kompaniis. Intervjuu Tõnu Õnnepaluga
Art Leete, „Hämaruse rahvad. Tudovlaste tinanööbid“
Ugala teatri ja R.A.A.A.Mi „Hipide revolutsioon“
mängufilm „Lady Bird“
Juta ja Albert Eskeli mälestusnäitus „Koos läbi muutuva skulptuuri“
Von Krahli teatri „Loodusjõud“
Pikk tee kodanikurahvusluseni

Keele Infoleht

Sirp