Üks roll
Seda, et keegi ka Eestis hakkab ihalema Trumpi-sugust n-ö otsekohese ütlemise ja karmi käega poliitikut, võis…
Ebapüha keeldumine
Punk nõudis oma põlvkonnale vahepeal reedetud ja kaduma läinud muusikat tagasi. Rokkmuusikalt tuli ära võtta erilisuse, üleoleku aura: „mitte kellelgi ei ole õigust olla staar“.
Ikka koos
Juta ja Albert Eskeli loominguaastaid on jäänud tähistama uuenduslik vormi- ja materjalikäsitlus ning eesti kunstis pärast sõda esimest korda heaks kiidetud mõiste – eksperimentaalsus.
Kujurite Juta Eskeli (1927– 2017) ja Albert Eskeli (1922…
Punk läheb eest ära
Punki ei tasu üle politiseerida. See ei olnud 1980ndatel eesmärgipärane liikumine vaba riigi loomiseks, vaid eelkõige vabadus iseeneses, kandudes tollal võimsalt ühiskonda.
Kommentaar
Mart Rannut, keeleteadlane: Millega siin täpselt tegu, on keeruline hinnata. Kõrghariduse eesti keele olukorra kirjeldus ja analüüs on ehk HTMi tellitud ja Tartu ülikoolis valminud Eesti keeleseisundi uuringu parim osa. Haridussüsteemivälise keeleõppe käsitlus on aga pealiskaudne, kuigi tegu on haridussüsteemi…
Materdatud kaltsakatest perestroika-aja kangelasteks
Kui läänes punkarite keskmine iga aastatega tõusis, siis Eestis oli punk nõukogude ajal teismeliste mäss, keskkooliõpilaste spontaanne protest „arenenud sotsialismi“ surutise ja umbsuse vastu.
Nõukogude ebavõrdsusest
Alam- ja ülemklass on kerged tekkima ja hermetiseeruma, moodustamani Nõukogude korraga analoogse olukorra, kus ülemklass elab hoopis teises maailmas kui lihtrahvas.
Kremli täht suitsupääsukese nokas
„Hipide revolutsioon“ pole ühelegi näitlejale põhjapanev õnnestumine, ent on suur võit Ugalale kui loomingulisele kollektiivile.
Eesti keelekeskkond täna 25 aastat edasi
Kui planeerimine paneb puid kallistama
Kui sa ei ole meie poolt, oled sa meie vastu – otse või kaude arvatakse puukallistajateks kõik puidurafineerimistehase vastased.
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad 2017
Vahur Afanasjev, „Serafima ja Bogdan“
Luule
Aare Pilv, „Kui vihm saab läbi. Mälestisi ühest ajastust (2007–2015)“
Esseistika
Tõnu Õnnepalu, „Valede kataloog. Inglise aed“
Vabaauhind
Elin Toona Gottschalk, „Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust“ (tlk Kersti Unt)
Laste- ja noorsookirjandus
Leelo Tungal, „Hallooo!“
Näitekirjandus
Siret Campbell, „Beatrice“
Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde
Olavi Teppan…
Hämaruse rahvad – Tudovlaste tinanööbid
Internetifoorumites nimetatakse tudovlasi ka iidse aja omadeks ja väidetakse, et Valgevene president Alaksandr Łukašenka isiklikult on nad ära keelanud.
Meeletu muistne raamat – ükspaljuselt lõpmatu
Hasso Krull on luulearvustajana ennekõike teenäitaja, õpetlik ja varjunditäpne kirjeldaja, kurja karvustamist tal peaaegu ei kohtagi.
Ene Läkk
100 aastat riigikeelt
HTMi veerg
Vastsündinud Eesti Vabariik sillutas kiiresti tee…
Lood pildi taga
Kristel Laur: „Ei aita ainult heast tehnikast, oskustest ja suurepärasest silmast, dokumentaalfotograafias on vaja saavutada pildistatuga usalduslik suhe.“
Märt Ratassepp 11. XI 1960 – 8. III 2018
„Aga kes ma siis olin?“
Variuse „Vihmapiisad ja kuupaiste“ näitab, kui veenva kompositsioonitajuga ning seejuures materjali lausa hulljulge käsitleja on olnud autor ja lavastaja Heidi Sarapuu.
Tuleviku kavandamine ajalugu mäletades
Tartu Sadama kvartali arhitektuurivõistlus on küll lõppenud, aga töö alles algab. Tõhus tervik sünnib järjepidevusest ja selgest visioonist.
1980. aastatel lavastatud disain
Jüri Kermik: „Nõukogude disaini lääne omaga võrreldes arutletakse tihti, mitu aastat oleme neist maas, ent väga paljudes asjades on eesti disain olnud ettekuulutav.“
Tegu, keel ja head sõnad
Kui aasta keeletegu võiks mõõta mingi tingühiku järgi, siis see võiks olla „püsimine ilusa eesti keele juures“, täpsemini „sees“.
„Igaüks on võitnud ja peab saama auhinna“
Olla tunnustatud literaat on ikka veel haruldasem kui olla süüdimõistetud kriminaal. Täiuslikus ühiskonnas võiks olla vastupidi.
Üks päikeseline päev korraga
Lavastaja-stsenaristi Greta Gerwigi „Lady Bird“ on pealtnäha väike, mitte liiga tihe film, kus nagu ei juhtugi midagi erilist. Sellele osaks saanud tähelepanu tundub ehk isegi…
Reamees matjate kompaniist
Tõnu Õnnepalu: „Kiitke ja kuulutage oma armsaid raamatuid, raamatud ise on tummad, neil enestel ei ole häält, nende ainus hääl on lugejate hääl!“
Vabastav luule
Aija Sakova on esile toonud, et kogumikus…
Vaikimise vali kõla
Tont ja vanapaganad
Jan Assmanni kosmoteism ja kannatlik meel
Pungifotograaf
Arno Saar: „Algul pildistasin punkareid huvitava välimuse pärast, nende lugude kuulmise järel aga sellepärast, et nad ajalukku alles jääksid.“
Huvitav, et inimesed huvituvad asjadest, mis ei huvita neid ega ka kedagi teist
Lavastuses „Loodusjõud“ esitletud infoühiskonna inimesed on kodutud.
Von Krahli teatri lavastuse „Loodusjõud“ ülesehitus on lihtne ja selge. See…
Küsib/Vastab
Vikerraadio emakeelepäeva e-etteütlus…
Pikk tee kodanikurahvusluseni
Iga ühiskond vajab mingit ideoloogilist sideainet, mis teda koos hoiaks, ühist keelt ja jagatud väärtusi.
Naer läbi pisarate
Sean Baker: „Soovisin näidata, et inimesed suudavad kogeda rõõmu, naeru ja nalja hoolimata sellest, et elu on raske.“
Päikesepaistelisse Orlandosse, otse Disneylandi külje alla paigutuva tegevustikuga „Florida projekt“ räägib lapse silme…
Tšempionid tunniplaani ees
Süvaõpe, mis andis varem paljudele tulevastele õpetajatele vajalikud muusikalised oskused, on toodud ohvriks ühtsuskooli põhimõttele.
Eesti parim esilaulja kultuuridokumendis
Dokfilmis „Enam kui elu“ on püütud säilitada kuldset keskteed korraliku ehk kassa- ja levikõlbuliku dokfilmi ning filmi aineseks oleva pungi-ideoloogia vahel.
1990ndate algusest tegutsev ansambel Psychoterror ja selle frontman ehk esilaulja…
