$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

2017_1 (3621)

, , , ,

Sirbi laureaadid 2016

(Filmi)kriitikute kirjutiste kohta saaks ka ühe väga terava arvustuse kirjutada, sest klišeesid leiab sealt terve raamatutäie. Vaid kriitikul on filmitööstuses lubatud olla seltsimatu ja halva iseloomuga. Mõnele on see identiteedi mastipuuks: mina olen isekas hiiglane, paindumatu ja kompromissitu. Mõnes teises kontekstis võidakse olla lihtsalt üks tüütu jobu, aga siin esivõitleja…
6 minutit
Kõik asjad on täis jumalaid
Reaalsust on kõpitsetud vähemalt sestsaadik, kui õpiti tuld tegema, valgustati ja soojendati niiviisi tegelikku maailma. Teadaolevalt oli esimene, kes oskas kasutada tuld, Homo erectus (püstine inimene). Pildil dioraam Mongoolia ajaloo rahvusmuuseumist.
Nathan McCord / USA merevägi / Wikimedia Commons

Kõik asjad on täis jumalaid

Kui aktsepteerime maailma lisakihti, mõistame paremini nii mineviku inimesi kui ka maailma.

Meelis Friedenthal
6 minutit
Miks demoniseeritakse uusi tehnoloogiaid?
Kohvi müügikohtadest on saanud mugav paik, kus igasugu rahvas pool päeva istuda saab. Levitatakse valesid, süüdistatakse ja antakse hinnanguid valitsejatele, pidades ennast seejuures targemaks ja õilsamaks.
Lilian Lukka / Vikipeedia

Miks demoniseeritakse uusi tehnoloogiaid?

Leiutise vastuvõtt või selle tagasilükkamine sõltub samavõrra nii oludest ja juhtide kujutlusvõimest kui ka tehnoloogiast endast.

Allan Aksiim
5 minutit
Mitmekihilise ruumi poeesia ja praktika
Eva ja Franco Mattese Viini projektiga „Nike plats“ (2003) laotati tulevikku projitseeritud lahendus pigem publiku kujutlusse ja sellega käivitati kirglik sündmuste ahel.
http://0100101110101101.org/nike-ground/

Mitmekihilise ruumi poeesia ja praktika

Liitreaalsuse programmide abil saab erilise tehnilise ettevalmistuseta teha loomingulisi projekte, aga see on avanud tark- ja riistvara arendajatele tee uute praktiliste vahendite loomiseks.

Raivo Kelomees
5 minutit
Võimalus reaalsusest põgeneda on lõpuks käes
Kaader Keiichi Matsuda düstoopiahõngulisest lühifilmist „Hüperreaalsus“, mida autor ise ka detsembris Tartus toimunud konverentsil „sTARTUp Day 2016“ siinsele publikule näitas.

Võimalus reaalsusest põgeneda on lõpuks käes

Virtuaalreaalsuse teine tulemine õnnestus, aga see pole ikka päris see.

Hans Lõugas
7 minutit
Maailma loomine ajus
Neckeri kuubik illustreerib, et aju loob reaalsuse: paberil ja silma võrkkestal on kõigest kahemõõtmeline joonis, aga ilmselt tajub vaataja seda kolmedimensioonilisena.

Maailma loomine ajus

Aju ei vahenda pärismaailma, vaid loob selle sisendi eelnevate teadmiste põhjal.

Jaan Aru, Madis Vasser
6 minutit
Liitreaalsus, virtuaalsus ja väärtus
Võrgumängude ja neile sarnaste liitreaalsusmängudega on esile kerkinud küsimused, nagu „kas virtuaalsed teod saavad olla moraalselt valed?“
Kaader mängust „World of Warcraft“.

Liitreaalsus, virtuaalsus ja väärtus

Liitreaalsustehnoloogia laiendab infosfääri meeleliselt tajutavat osa ja põimib selle tihedamalt reaalsusega. Selle tulemusel muutuvad senisest pakilisemaks mitmed virtuaalsete nähtustega seotud küsimused.

Oliver Laas
10 minutit

Robert Jürjendal, ERRi aasta muusik

Eesti Rahvusringhääling kuulutas aasta muusikuks kitarristi ja helilooja Robert Jürjendali, kes avaldas möödunud aastal kaks omanäolist albumit.
 
Teie isikupärase kõla tunneb teiste kitarristide seast eksimatult ära. Kuidas olete selleni jõudnud?
Mul on selle teadvustamiseks kulunud aastaid. Noore muusikuna ma isiku­pärast kõla väga oluliseks ei pidanud. Hiljem hakkas sellele järjest rohkem tähelepanu…
Maria Mölder
2 minutit
Kooride lookas pidulaud
Neidudekoor Kammerhääled esitles Pärt Uusbergi esimest naiskoorimuusikaga autoriplaati. Marge-Ly Rookäär tõdeb, et Eestis on naiskooride renessanss: neile kirjutatava muusika perspektiiv on piiritu.
Maret Mikk

Kooride lookas pidulaud

Kristlikud traditsioonid ja vanaemade ümisetud kirikulaulud on meile sisse kodeerinud harjumuse külastada koorikontserte eriti jõulupühade ajal.

Marge-Ly Rookäär
4 minutit

Post-sõnastik XXXV – igavus

Susan Sontag kirjutas 1960. aastate keskel, kuidas Antonioni filmid või Becketti ja Burroughsi proosa tekitavad inimestes vaatamis- või lugemistõrkeid, sest nimetatud autorite teoseid tajutakse sageli raskepäraste ja „igavatena“. Sontagi arvates on need etteheited silmakirjalikud, sest igavust kui sellist pole tegelikult üldse olemas: „Igavus on üksnes teine nimi teatud tüüpi frustratsioonile.…
Janek Kraavi, Tartu ülikool
6 minutit

Koplimets kuulub suurde pilti

„Kalamaja juhtumis“ mängib kunstnik taas vaataja kogemusel põhineval ootusehorisondil, loob ja ka tühistab müstifikatsiooni.

Karel Koplimetsa näitus „Juhtum nr 12. Kalamaja“ Hobusepea ja Draakoni galeriis kuni 7. I.
Karel Koplimets on Hobusepea ja Draakoni galeriis loonud äärmiselt võluva, viimse kui detailini põhjalikult läbimõeldud lavastuse. Esteetilise terviku nimel…
Reet Varblane
4 minutit

Animatsioonimaailma äärel

Rémi Chayé: „Mu film on küll autorifilm, aga autoriks on kollektiiv.“

Prantslased on järjekindlalt tulnud välja täispikkade animafilmidega, mis on omanäolised ja tavapärasest keerulisema psühholoogia ja tegelaskujudega lood. Animaator Rémi Chayéle on esimene lavastajatöö „Maailma äärel“, pastelltoonides ja köitvas lihtsas stiilis joonistatud ajalooline seikluslugu, milliseid oleme pigem harjunud…
Tristan Priimägi
5 minutit

Suur pilt

1 minut

Kommentaar – Mida on oodata uuelt teatriaastalt?

Kui arvestada, et Merkuur jätkab retrograadset liikumist ja seapõrnal on plekid, siis võib julgelt ennustada, et alanud aastal ei kao teatri mitmekesisus ja rohkus kuhugi. Suundumus pigem süveneb. Iseasi, et selles ülekülluses ei pruugi kõigile publikut jätkuda…
Tambet Kaugema
2 minutit
Järjepidevuse kultuur
Ülo Stööril on olnud õnn elada nii, et tema elu on biograafia vääriline kõigil viiel tegutsemise kümnendil, olgu väärtussüsteem milline tahes. Pildil on Ülo Stöör enda kavandatud Sakalamaa kaitsjate monumendi juures Lõhaveres (valmis 1969. aastal).
Tarmo Stöör

Järjepidevuse kultuur

ehk Sajandi ühendaja Ülo Stööri mälestused

Gregor Taul
11 minutit
Hariduses veel tehnoloogiarevolutsiooni ei paista
„Slushi“ pealava oli ümbritsetud elava tule ja laavakividega ning iga kõnelejat saatis koos aplausiga maast laeni purskav tuleleek.
Petri Anttila

Hariduses veel tehnoloogiarevolutsiooni ei paista

Tänavuse tehnoloogiakonverentsi „Slush“ kõrvalteema oli muusika, kuid haridusvaldkonna vestlused mõjusid värskendavamalt.

Natalie Mets
4 minutit
Pind, palk ja purk
Siram. N: 58,39819. E: 24,55525. Õli, lõuend, 2009.
Mari Kartau

Pind, palk ja purk

Metsapoliitika kujundamisel tuleb arvestada teadlaste ja looduskaitsjate, aga ka väikemetsaomanikega, vastastikusest sõimlemisest ja sildistamisest ei ole abi.

Mari Kartau
5 minutit

Minni Patune 12. III 1918 – 20. XII 2016

Meie hulgast lahkus 99. eluaastal eesti nahakunsti grand old lady Minni Patune.
Minni Patune sündis ja kasvas üles Viljandimaal talupidaja perekonnas. Teda ei rahuldanud väljavaade elada oma elu ära taluperenaisena ning 1940. aastal otsustas ta juhusliku välgusähvatuse ajel…
2 minutit

Tulevik kutsumata külalistega

Tehnoloogiline progress astub pikkade sammudega, kuid kuhu need välja viivad, pole päris selge.

Tehnoloogia arendamine on oluline osa Eesti elanike minapildist (kasuks tuleb seegi, et seda on märgatud ka väljaspool): peame oma e-riiki maailmas ainulaadseks ja oleme väga uhked Eestiga seotud tehnoloogia-ettevõtete üle (Skype, TransferWise). Enamik tööealistest inimestest…
Riho Paramonov
9 minutit

Jaan Klõšeiko 10. IX 1939 – 21. XII 2016

Jõulupühade eel lahkus pärast pikka rasket haigust väljapaistev kujundusgraafik ja fotograaf Jaan Klõšeiko. Tema panust Eesti kultuurilikku tunnustati Valgetähe IV klassi teenetemärgi ja Riigivapi IV klassi teenetemärgiga.
Jaan Klõšeiko omandas keskhariduse Tallinna XXII keskkoolis (1947–1958) ning kunstihariduse Eesti…
2 minutit
Liikumisest ja liikumatusest helendaval ekraanil
Cabaret Rhizome’i lavastuses „Vabadusest ja vabandustest“ käsitletakse liikumist kui midagi eksistentsiaalset: see on liikumine ajas ja ruumis, tulevikku ja minevikku.
Pressifoto

Liikumisest ja liikumatusest helendaval ekraanil

„Vabadusest ja vabandustest“ tähistab teostuslikele probleemidele vaatamata Cabaret Rhizome’i liikumist tõsisema ja ambitsioonikama ainese suunas.

Riina Oruaas
4 minutit

Kas teadustöö resümee keeleline vorm peab olema isetekkeline?

Teadusteave on Eestis kättesaadav ennekõike ingliskeelsena ja eesti keeles valdkonniti eri mahus. Kirjalik akadeemiline väljendusoskus avaldub kõigepealt doktorandi väitekirjas, mille too on kirjutanud aeganõudva, mitmekülgse ja põhjaliku protsessi tulemusena. Sellega luuakse eeldus väljenduda nii stiililt…
Ülle Sihver
4 minutit

Liberalismi lootuskiired

Vabaduse kaitsjate dilemma on, et ühelt poolt peaks tehnoloogilist progressi soodustama, teisalt aga tähendab aina suuremate andmemahtude masinatele töötlemiseks usaldamine vabaduste kiiret vähenemist.

Mis kehvasti, see uuesti, on kõrvaltvaatajate ja reformierakondlaste üksmeelne resümee eluperioodile esimees Taavi Rõivase juhtimise all, mis teatavasti lõppes mainekahju ja opositsiooni siirdumisega. Kas…
Kaarel Tarand
5 minutit

Lahkus Paul Reets

25. detsembril 2016 suri Bostoni lähedal Readingi hooldekodus üks Ameerika eestlaskonna värvikamaid esindajaid 1960.–1980. aastail, kunsti- ja kirjanduskriitik Paul Reets, Eesti Kirjanike Liidu liige, kunstiühingu…
Jaan Undusk
3 minutit

„Ema, nad teotavad su poja kuninglikku pead!“

Pime viha ja lõputu kadedus usutakse olevat kõigi kriitikute pärispatt, kutsehaigus ja peamine motiveerija.

Kõigil, kes usuvad enese olevat geniaalse, ideaalse ja eksimatu, ning soovivad, et seda uskumust jagaksid ka teised, tuleb aeg-ajalt leida veenev ja avalikku kasutamist võimaldav vastus küsimusele: kes mu püksi sittus? Sest nagu…
Alvar Loog
8 minutit
Don DeLillo impersonaalne tehisigavik

Don DeLillo impersonaalne tehisigavik

Moodsa klassiku loomingus on viimase kolme aastakümnega kahanenud irooniadistants ning kasvanud skepsis nüüdisaegse tehnokultuuri adekvaatse keelelise tähistamise osas.

Jaak Tomberg
8 minutit
Inimliku teaduskommunikatsiooni võimalikkusest
Eesti Teaduste Akadeemia korraldas teaduse populariseerimiseks kolme minuti pikkuste loengute konkursi. Pildil Tallinna tehnikaülikooli toiduainete instituudi doktorant Rain Kuldjärv.
Reti Kokk & Timo Korv

Inimliku teaduskommunikatsiooni võimalikkusest

Klassikaline määratlus ütleb, et teadus koosneb kahest komponendist: uute ja oluliste faktide teadasaamine ning nende kommunikatsioon teistele. Enamik neist sõnadest kannab võrdlemisi selget tähendust. Probleemne on aga viimane sõna. Kes on need „teised“?
Meie…
Tarmo Soomere
5 minutit

Nootide digisammud

ERSO katsetas Eesti idufirma ScoreMusic digitaalse noodimaterjali tarkvara, mida arendab ERSO viiuldaja Kristjan Nõlvak.

Ajaga tuleb paratamatult kaasas käia igas valdkonnas. Ka traditsioonilisemad ja konservatiivsemad alad vajavad uuendamist ning asjad, mis ei ole piisavalt mugavad, tekitavad vajaduse uute lahenduste järele. Eesti Riiklik Sümfoonia­orkester katsetas oktoobrikuus esimest korda traditsiooniliste harjumuspäraste…
Johanna Mängel
5 minutit

Loengus tuleb kõnelda iseendale

Paar märkust Tõnu Luige legendi kohta

2. detsembril oli Tartu ülikooli filosoofiaosakonnas Tõnu Luigele pühendatud ettekandepäev „On ju olemine“, millega tähistati küllap salamisi mõtleja kevadist 75. sünnipäeva. Huvi ürituse vastu oli suur, filosoofide suurim auditoorium täitus pilgeni. Paraku kõnealune ise pärale ei jõudnud, austusavaldusi esitati seega avalikult, kuid selja…
Leo Luks
6 minutit

Jaan Klõšeiko Vabaduse väljak

Minu tutvus Jaan Klõšeikoga sai alguse ligemale kümme aastat tagasi mu esimese näituse avamisel, kus ta häälekalt oma arvamust avaldas. Pean tunnistama, et algaja kunstnikuna võõristasin esiotsa Klõšeiko kõiketeadvat hoiakut, kuid harjusin sellega üsna ruttu. Ta ei avaldanud toetust mitte ainult sõnades,…
Marge Monko
2 minutit

„Ema, nad teotavad su poja kuninglikku pead!“
Pind, palk ja purk
Riho Paramonov, „Tulevik kutsumata külalistega“
Nootide digisammud
Kaarel Tarand, „Liberalismi lootuskiired“
Karel Koplimetsa näitus „Juhtum nr 12. Kalamaja“
Cabaret Rhizome’i „Vabadusest ja vabandustest“
Inimliku teaduskommunikatsiooni võimalikkusest
Kas teadustöö resümee keeleline vorm  peab olema isetekkeline?
Post-sõnastik XXXV  – igavus

Sirp