Sirbi laureaadid 2016
(Filmi)kriitikute kirjutiste kohta saaks ka ühe väga terava arvustuse kirjutada, sest klišeesid leiab sealt terve raamatutäie. Vaid kriitikul on filmitööstuses lubatud olla seltsimatu ja halva iseloomuga. Mõnele on see identiteedi mastipuuks: mina olen isekas hiiglane, paindumatu ja kompromissitu. Mõnes teises kontekstis võidakse olla lihtsalt üks tüütu jobu, aga siin esivõitleja ideoloogilisel rindejoonel. Pealegi on enamik kriitikuid…
6 minutit
Reaalsust on kõpitsetud vähemalt sestsaadik, kui õpiti tuld tegema, valgustati ja soojendati niiviisi tegelikku maailma. Teadaolevalt oli esimene, kes oskas kasutada tuld, Homo erectus (püstine inimene). Pildil dioraam Mongoolia ajaloo rahvusmuuseumist.
Nathan McCord / USA merevägi / Wikimedia Commons
Kõik asjad on täis jumalaid
Kui aktsepteerime maailma lisakihti, mõistame paremini nii mineviku inimesi kui ka maailma.
6 minutit
Kohvi müügikohtadest on saanud mugav paik, kus igasugu rahvas pool päeva istuda saab. Levitatakse valesid, süüdistatakse ja antakse hinnanguid valitsejatele, pidades ennast seejuures targemaks ja õilsamaks.
Lilian Lukka / Vikipeedia
Miks demoniseeritakse uusi tehnoloogiaid?
Leiutise vastuvõtt või selle tagasilükkamine sõltub samavõrra nii oludest ja juhtide kujutlusvõimest kui ka tehnoloogiast endast.
5 minutit
Eva ja Franco Mattese Viini projektiga „Nike plats“ (2003) laotati tulevikku projitseeritud lahendus pigem publiku kujutlusse ja sellega käivitati kirglik sündmuste ahel.
http://0100101110101101.org/nike-ground/
Mitmekihilise ruumi poeesia ja praktika
Liitreaalsuse programmide abil saab erilise tehnilise ettevalmistuseta teha loomingulisi projekte, aga see on avanud tark- ja riistvara arendajatele tee uute praktiliste vahendite loomiseks.
5 minutit
Kaader Keiichi Matsuda düstoopiahõngulisest lühifilmist „Hüperreaalsus“, mida autor ise ka detsembris Tartus toimunud konverentsil „sTARTUp Day 2016“ siinsele publikule näitas.
Võimalus reaalsusest põgeneda on lõpuks käes
Virtuaalreaalsuse teine tulemine õnnestus, aga see pole ikka päris see.
7 minutit
Neckeri kuubik illustreerib, et aju loob reaalsuse: paberil ja silma võrkkestal on kõigest kahemõõtmeline joonis, aga ilmselt tajub vaataja seda kolmedimensioonilisena.
Maailma loomine ajus
Aju ei vahenda pärismaailma, vaid loob selle sisendi eelnevate teadmiste põhjal.
6 minutit
Võrgumängude ja neile sarnaste liitreaalsusmängudega on esile kerkinud küsimused, nagu „kas virtuaalsed teod saavad olla moraalselt valed?“
Kaader mängust „World of Warcraft“.
Liitreaalsus, virtuaalsus ja väärtus
Liitreaalsustehnoloogia laiendab infosfääri meeleliselt tajutavat osa ja põimib selle tihedamalt reaalsusega. Selle tulemusel muutuvad senisest pakilisemaks mitmed virtuaalsete nähtustega seotud küsimused.
10 minutit
Robert Jürjendal, ERRi aasta muusik
Eesti Rahvusringhääling kuulutas aasta muusikuks kitarristi ja helilooja Robert Jürjendali, kes avaldas möödunud aastal kaks omanäolist albumit.
Teie isikupärase kõla tunneb teiste kitarristide seast eksimatult ära. Kuidas olete selleni jõudnud?
Mul on selle teadvustamiseks kulunud aastaid. Noore muusikuna ma isikupärast kõla väga oluliseks ei pidanud. Hiljem hakkas sellele järjest rohkem tähelepanu osutama minu kuulajaskond,…
Teie isikupärase kõla tunneb teiste kitarristide seast eksimatult ära. Kuidas olete selleni jõudnud?
Mul on selle teadvustamiseks kulunud aastaid. Noore muusikuna ma isikupärast kõla väga oluliseks ei pidanud. Hiljem hakkas sellele järjest rohkem tähelepanu osutama minu kuulajaskond,…
2 minutit
Neidudekoor Kammerhääled esitles Pärt Uusbergi esimest naiskoorimuusikaga autoriplaati. Marge-Ly Rookäär tõdeb, et Eestis on naiskooride renessanss: neile kirjutatava muusika perspektiiv on piiritu.
Maret Mikk
Kooride lookas pidulaud
Kristlikud traditsioonid ja vanaemade ümisetud kirikulaulud on meile sisse kodeerinud harjumuse külastada koorikontserte eriti jõulupühade ajal.
4 minutit
Post-sõnastik XXXV – igavus
Susan Sontag kirjutas 1960. aastate keskel, kuidas Antonioni filmid või Becketti ja Burroughsi proosa tekitavad inimestes vaatamis- või lugemistõrkeid, sest nimetatud autorite teoseid tajutakse sageli raskepäraste ja „igavatena“. Sontagi arvates on need etteheited silmakirjalikud, sest igavust kui sellist pole tegelikult üldse olemas: „Igavus on üksnes teine nimi teatud tüüpi frustratsioonile. Uued keeled, milles meie…
6 minutit
Koplimets kuulub suurde pilti
„Kalamaja juhtumis“ mängib kunstnik taas vaataja kogemusel põhineval ootusehorisondil, loob ja ka tühistab müstifikatsiooni.
Karel Koplimetsa näitus „Juhtum nr 12. Kalamaja“ Hobusepea ja Draakoni galeriis kuni 7. I.
Karel Koplimets on Hobusepea ja Draakoni galeriis loonud äärmiselt võluva, viimse kui detailini põhjalikult läbimõeldud lavastuse. Esteetilise terviku nimel ei ole ta jätnud mitte…
Karel Koplimets on Hobusepea ja Draakoni galeriis loonud äärmiselt võluva, viimse kui detailini põhjalikult läbimõeldud lavastuse. Esteetilise terviku nimel ei ole ta jätnud mitte…
4 minutit
Animatsioonimaailma äärel
Rémi Chayé: „Mu film on küll autorifilm, aga autoriks on kollektiiv.“
Prantslased on järjekindlalt tulnud välja täispikkade animafilmidega, mis on omanäolised ja tavapärasest keerulisema psühholoogia ja tegelaskujudega lood. Animaator Rémi Chayéle on esimene lavastajatöö „Maailma äärel“, pastelltoonides ja köitvas lihtsas stiilis joonistatud ajalooline seikluslugu, milliseid oleme pigem harjunud kohtama prantsuse kirjanike sulest. Oma…
5 minutit
Kommentaar – Mida on oodata uuelt teatriaastalt?
Kui arvestada, et Merkuur jätkab retrograadset liikumist ja seapõrnal on plekid, siis võib julgelt ennustada, et alanud aastal ei kao teatri mitmekesisus ja rohkus kuhugi. Suundumus pigem süveneb. Iseasi, et selles ülekülluses ei pruugi kõigile publikut jätkuda ning väiksemate ettevõtmiste puhul tuleb tegijail leppida peamiselt sugulaste-sõpradega, ent kui onupoeg Abja-Paluojalt…
2 minutit
Ülo Stööril on olnud õnn elada nii, et tema elu on biograafia vääriline kõigil viiel tegutsemise kümnendil, olgu väärtussüsteem milline tahes. Pildil on Ülo Stöör enda kavandatud Sakalamaa kaitsjate monumendi juures Lõhaveres (valmis 1969. aastal).
Tarmo Stöör
Järjepidevuse kultuur
ehk Sajandi ühendaja Ülo Stööri mälestused
11 minutit
„Slushi“ pealava oli ümbritsetud elava tule ja laavakividega ning iga kõnelejat saatis koos aplausiga maast laeni purskav tuleleek.
Petri Anttila
Hariduses veel tehnoloogiarevolutsiooni ei paista
Tänavuse tehnoloogiakonverentsi „Slush“ kõrvalteema oli muusika, kuid haridusvaldkonna vestlused mõjusid värskendavamalt.
4 minutit
Siram. N: 58,39819. E: 24,55525. Õli, lõuend, 2009.
Mari Kartau
Pind, palk ja purk
Metsapoliitika kujundamisel tuleb arvestada teadlaste ja looduskaitsjate, aga ka väikemetsaomanikega, vastastikusest sõimlemisest ja sildistamisest ei ole abi.
5 minutit
Minni Patune 12. III 1918 – 20. XII 2016
Meie hulgast lahkus 99. eluaastal eesti nahakunsti grand old lady Minni Patune.
Minni Patune sündis ja kasvas üles Viljandimaal talupidaja perekonnas. Teda ei rahuldanud väljavaade elada oma elu ära taluperenaisena ning 1940. aastal otsustas ta juhusliku välgusähvatuse ajel minna õppima elektrit Tallinna tehnikaülikooli, olles sissepürgijate seas ainuke tüdruk. Sisse saada tal ei õnnestunud.…
Minni Patune sündis ja kasvas üles Viljandimaal talupidaja perekonnas. Teda ei rahuldanud väljavaade elada oma elu ära taluperenaisena ning 1940. aastal otsustas ta juhusliku välgusähvatuse ajel minna õppima elektrit Tallinna tehnikaülikooli, olles sissepürgijate seas ainuke tüdruk. Sisse saada tal ei õnnestunud.…
2 minutit
Tulevik kutsumata külalistega
Tehnoloogiline progress astub pikkade sammudega, kuid kuhu need välja viivad, pole päris selge.
Tehnoloogia arendamine on oluline osa Eesti elanike minapildist (kasuks tuleb seegi, et seda on märgatud ka väljaspool): peame oma e-riiki maailmas ainulaadseks ja oleme väga uhked Eestiga seotud tehnoloogia-ettevõtete üle (Skype, TransferWise). Enamik tööealistest inimestest on arvuti- ja internetikasutajad.…
9 minutit
Jaan Klõšeiko 10. IX 1939 – 21. XII 2016
Jõulupühade eel lahkus pärast pikka rasket haigust väljapaistev kujundusgraafik ja fotograaf Jaan Klõšeiko. Tema panust Eesti kultuurilikku tunnustati Valgetähe IV klassi teenetemärgi ja Riigivapi IV klassi teenetemärgiga.
Jaan Klõšeiko omandas keskhariduse Tallinna XXII keskkoolis (1947–1958) ning kunstihariduse Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas 1964. aastal raamatugraafikuna. Ta töötas kirjastustes Eesti Raamat ja Valgus ENE kunstilise…
Jaan Klõšeiko omandas keskhariduse Tallinna XXII keskkoolis (1947–1958) ning kunstihariduse Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas 1964. aastal raamatugraafikuna. Ta töötas kirjastustes Eesti Raamat ja Valgus ENE kunstilise…
2 minutit
Cabaret Rhizome’i lavastuses „Vabadusest ja vabandustest“ käsitletakse liikumist kui midagi eksistentsiaalset: see on liikumine ajas ja ruumis, tulevikku ja minevikku.
Pressifoto
Liikumisest ja liikumatusest helendaval ekraanil
„Vabadusest ja vabandustest“ tähistab teostuslikele probleemidele vaatamata Cabaret Rhizome’i liikumist tõsisema ja ambitsioonikama ainese suunas.
4 minutit
Kas teadustöö resümee keeleline vorm peab olema isetekkeline?
Teadusteave on Eestis kättesaadav ennekõike ingliskeelsena ja eesti keeles valdkonniti eri mahus. Kirjalik akadeemiline väljendusoskus avaldub kõigepealt doktorandi väitekirjas, mille too on kirjutanud aeganõudva, mitmekülgse ja põhjaliku protsessi tulemusena. Sellega luuakse eeldus väljenduda nii stiililt kui ka keele- ja terminikasutuselt vastavalt inglise keele akadeemilisele normile. Sellele eelneb pidev…
4 minutit
Liberalismi lootuskiired
Vabaduse kaitsjate dilemma on, et ühelt poolt peaks tehnoloogilist progressi soodustama, teisalt aga tähendab aina suuremate andmemahtude masinatele töötlemiseks usaldamine vabaduste kiiret vähenemist.
Mis kehvasti, see uuesti, on kõrvaltvaatajate ja reformierakondlaste üksmeelne resümee eluperioodile esimees Taavi Rõivase juhtimise all, mis teatavasti lõppes mainekahju ja opositsiooni siirdumisega. Kas on lootust, et järgmise juhi all…
5 minutit
Lahkus Paul Reets
25. detsembril 2016 suri Bostoni lähedal Readingi hooldekodus üks Ameerika eestlaskonna värvikamaid esindajaid 1960.–1980. aastail, kunsti- ja kirjanduskriitik Paul Reets, Eesti Kirjanike Liidu liige, kunstiühingu Pallas auliige ning korporatsiooni Sakala vilistlane.
Paul-Heinri Reets sündis 5. juulil 1924 Tallinnas. Tema sõjaväeametnikust isa oli pärit Läänemaalt Ridalast, mille XIII sajandini ulatuvate juurtega kirikust kujunes poeg Paulile edaspidi uurimise objekt. Oma noorpõlve veetis…
Paul-Heinri Reets sündis 5. juulil 1924 Tallinnas. Tema sõjaväeametnikust isa oli pärit Läänemaalt Ridalast, mille XIII sajandini ulatuvate juurtega kirikust kujunes poeg Paulile edaspidi uurimise objekt. Oma noorpõlve veetis…
3 minutit
„Ema, nad teotavad su poja kuninglikku pead!“
Pime viha ja lõputu kadedus usutakse olevat kõigi kriitikute pärispatt, kutsehaigus ja peamine motiveerija.
Kõigil, kes usuvad enese olevat geniaalse, ideaalse ja eksimatu, ning soovivad, et seda uskumust jagaksid ka teised, tuleb aeg-ajalt leida veenev ja avalikku kasutamist võimaldav vastus küsimusele: kes mu püksi sittus? Sest nagu selgub,…
8 minutit
Don DeLillo impersonaalne tehisigavik
Moodsa klassiku loomingus on viimase kolme aastakümnega kahanenud irooniadistants ning kasvanud skepsis nüüdisaegse tehnokultuuri adekvaatse keelelise tähistamise osas.
8 minutit
Eesti Teaduste Akadeemia korraldas teaduse populariseerimiseks kolme minuti pikkuste loengute konkursi. Pildil Tallinna tehnikaülikooli toiduainete instituudi doktorant Rain Kuldjärv.
Reti Kokk & Timo Korv
Inimliku teaduskommunikatsiooni võimalikkusest
Klassikaline määratlus ütleb, et teadus koosneb kahest komponendist: uute ja oluliste faktide teadasaamine ning nende kommunikatsioon teistele. Enamik neist sõnadest kannab võrdlemisi selget tähendust. Probleemne on…
5 minutit
Nootide digisammud
ERSO katsetas Eesti idufirma ScoreMusic digitaalse noodimaterjali tarkvara, mida arendab ERSO viiuldaja Kristjan Nõlvak.
Ajaga tuleb paratamatult kaasas käia igas valdkonnas. Ka traditsioonilisemad ja konservatiivsemad alad vajavad uuendamist ning asjad, mis ei ole piisavalt mugavad, tekitavad vajaduse uute lahenduste järele. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester katsetas oktoobrikuus esimest korda traditsiooniliste harjumuspäraste pabernootide asemel pultidel digitaalset noodimaterjali. Osa orkestrante…
5 minutit
Loengus tuleb kõnelda iseendale
Paar märkust Tõnu Luige legendi kohta
2. detsembril oli Tartu ülikooli filosoofiaosakonnas Tõnu Luigele pühendatud ettekandepäev „On ju olemine“, millega tähistati küllap salamisi mõtleja kevadist 75. sünnipäeva. Huvi ürituse vastu oli suur, filosoofide suurim auditoorium täitus pilgeni. Paraku kõnealune ise pärale ei jõudnud, austusavaldusi esitati seega avalikult, kuid selja taga.
Meenutavates ettekannetes taaselustati legend…
Meenutavates ettekannetes taaselustati legend…
6 minutit
Jaan Klõšeiko Vabaduse väljak
Minu tutvus Jaan Klõšeikoga sai alguse ligemale kümme aastat tagasi mu esimese näituse avamisel, kus ta häälekalt oma arvamust avaldas. Pean tunnistama, et algaja kunstnikuna võõristasin esiotsa Klõšeiko kõiketeadvat hoiakut, kuid harjusin sellega üsna ruttu. Ta ei avaldanud toetust mitte ainult sõnades, vaid ka oma kohalolekuga: ta osales peaaegu igal sündmusel, ka noorte kunstnike…
2 minutit
