Üks roll
„Vaata, Tallinna vanalinnas on tankid!“ pole ilmselt hüüatus, mida veel kümme aastat tagasi keegi meist rõõmusõnumina hõisanuks. Sel aastal veeres aga Eesti vabariigi aastapäeva sõjaväeparaadil Harju tänava munakivisillutiselt rahva ette Vabaduse väljakule ja kodustele teleekraanidele ka 60tonnine USA Abramsi tank. Mõne kuu pärast tuleb Eestisse pataljoni jagu NATO sõdureid. Liitlasväed on tulnud, et jääda.
Teisiti vist tõesti enam ei saa…
Teisiti vist tõesti enam ei saa…
3 minutit
Igavuse printsiip vaatab vastu ka kavandatavast Tallinnast: samasuguseid ruumivõtteid on kasutatud paljudes linnades. Ülal peatänava võistluse võidukavand „Aul“, all Kalaranna arhitektuurivõistluse eriauhind „Pärandmaastik“.
2 × Villem Tomiste
Kavandatav Tallinna linnaruum vastab nõuetele, kuid on igav ja ühetaoline
Tallinna ruumiline tulevik on nüüdseks pisut klaarimaks ja käegakatsutavamaks saanud. On enam-vähem selge, millist Tallinna lähiaastakümneteks kavandatakse, millise linnaruumi nimel…
5 minutit
Diagramm 2. Vanuserühmade sooline jaotus
Sooline lõhe Eesti Ekspressi persoonilugudes
Seni, kuni meedias ei saavutata soolist tasakaalu, on lootusetu eeldada, see juhtub ühiskonnas tervikuna.
6 minutit
Selleaastase Tallinna arhitektuurbiennaali avamiseks kerkib arhitektuurimuuseumi ette siinse puidutööstuse ja rahvusvaheliselt auhinnatud arhitekti Gilles Retsini koostöös puitinstallatsioon.
Gilles Retsin Architecture
Digiühiskonna keha ehitus
Raaljuhitud protsessid1 enamasti füüsilises ruumis ei kajastu. Kuidas rakendada digiteadmised nii, et see ei tähendaks vaid konverentsilaua või kohvikutooli alla integreeritud pistikut?
4 minutit
Pudulojuste pastoraal. Kui tihti mõtiskleb nahakunstnik selle üle, mis eelneb ilusale, mõnusalt lõhnavale nahapalale?
Maarja Undusk
Eetika ja esteetika ristteel
Nahakunstnik mõtleb end meeleldi elukunstnikuks, kes annab nahale uue hingamise.
5 minutit
Lennart Mänd: „Püüame anda ka oskused, kuidas jõuda võimalikult optimaalselt maksimaalse tulemuseni.“
Piia Ruber
Konnatiigist välja
Lennart Mänd: „Teistsugusus tuleb ära kasutada: headele tehnilistele oskustele oleme lisanud disainmõtlemise.“
9 minutit
Raamatu krooniks on Tanel Veenre vanaema Valve karedad kõike näinud käed. Kuldsete kätega memm on kunstniku iidol olnud juba varasest lapsepõlvest.
Tanel Veenre
Käsikaudu laetud patarei
Materjal suunab käega mõtlejat, meelitab dialoogile. Isegi kui protsess on kontrollitud, jätab juhus otsad avatuks, andes võimaluse peegeldada endas inimlikku ebatäiuslikkust.
7 minutit
Liiga palju head
Kalaranna arhitektuurivõistluse võidutöö on nüüdisaegne ja kõrge tasemega, kuid rannaga ei haaku ning majadevaheline ruum on kramplik ja ühetaoline.
Kalaranna tänav 1 kinnistu arhitektuurivõistlus
I preemia – „Kesk-küla“, Mihkel Tüür, Ott Kadarik, Viktoria Andrejeva, Marleen Stokkeby, Harri Kaplan, Kristi Tuurmann, Katerina Veerde, Raul Kalvo (Kadarik Tüür Arhitektid)
II ja III preemia – „Merekodu“, Indrek Allmann,…
I preemia – „Kesk-küla“, Mihkel Tüür, Ott Kadarik, Viktoria Andrejeva, Marleen Stokkeby, Harri Kaplan, Kristi Tuurmann, Katerina Veerde, Raul Kalvo (Kadarik Tüür Arhitektid)
II ja III preemia – „Merekodu“, Indrek Allmann,…
6 minutit
2017. aastal pälvis Lauri Mälksoo Venemaa õigusdiskursust käsitlevate tööde tsükli eest Eesti vabariigi teaduspreemia sotsiaalteaduste vallas.
Rauno Volmar / Ekspress Meedia / Scanpix
Venemaa dilemma: olemaks suur, peab olema impeerium, ent olemaks impeerium, tuleb piirata vabadusi
Lauri Mälksoo: „Ei ole tegelikult nii, et Venemaa on ekstra agressiivne ja teised rahuinglid.“
10 minutit
Kirjutusi mädasoost
Agu Sisask on ära teinud suure töö Endō Shūsaku loomingu tutvustamisel,1 aga jaapani autori kõige kuulsamad ajaloolised romaanid, kus on käsitletud kristluse jõudmist Jaapanisse, jäid paraku tõlkimata. Nüüd on selle lünga osaliselt täitnud Margit Juurikas, kelle tõlkena on ilmunud „Vaikus“ („Chinmoku“, 1966). „Vaikuse“ põhjal valminud Martin Scorsese filmi saab praegu vaadata ka meie kinodes.
Jaapani kristlik sajand
XVI…
Jaapani kristlik sajand
XVI…
7 minutit
Vaimukuskuss vaimukuse vaimus
Argikoomikast ja -absurdist saab Renate Keerdi lavastatud „Vaimukuskussis“ märkamatult helge lõpukõlaga argitraagika.
Von Krahli teatri „Vaimukuskuss“, lavastaja, heli- ja valguskujundaja Renate Keerd. Mängivad Kait Kall, Karl-Andreas Kalmet, Märt Pius ja Priit Pius. Esietendus 3. II Von Krahli teatris.
„Pole olemas midagi rammusamat kui törts rafineeritud absurdi. Võib ka rafineerimata, oleneb olukorrast. Peaasi et oleks vahe…
„Pole olemas midagi rammusamat kui törts rafineeritud absurdi. Võib ka rafineerimata, oleneb olukorrast. Peaasi et oleks vahe…
3 minutit
Arvo Krikmann 21. VII 1939 – 27. II 2017
Humanitaarteadusi on tabanud valus kaotus. 27. veebruari varahommikul lahkus meie hulgast pärast rasket haigust Eesti üks mainekam ja rahvusvaheliselt tunnustatum folklorist, folkloori lühivormide, kujundkõne ja huumori uurija, kolleeg, õpetaja ja sõber Arvo Krikmann.
Arvo Krikmann sündis 21. juulil 1939. aastal Virumaal väiketaluniku peres. 1957. aastal lõpetas ta Väike-Maarja keskkooli ja 1962. aastal Tartu…
Arvo Krikmann sündis 21. juulil 1939. aastal Virumaal väiketaluniku peres. 1957. aastal lõpetas ta Väike-Maarja keskkooli ja 1962. aastal Tartu…
3 minutit
Teatri aastaauhindade nominendid 2016. aasta loomingu eest
Laureaadid kuulutatakse välja 27. märtsil teatripäeva peol Viljandi Ugalas.
SÕNALAVASTUSTE AUHINNAD
Žürii: Madli Pesti, Iir Hermeliin, Tambet Kaugema, Madis Kolk, Andri Luup, Toomas Lõhmuste, Pille-Riin Purje.
Lavastaja auhind
Lauri Lagle – lavastus „Paradiis“ (Von Krahli teater).
Andres Noormets – lavastused „Othello“ ja „Suluseis“ (mõlemad Vanemuine).
Hendrik Toompere jr – lavastus „Väljaheitmine ehk…
Žürii: Madli Pesti, Iir Hermeliin, Tambet Kaugema, Madis Kolk, Andri Luup, Toomas Lõhmuste, Pille-Riin Purje.
Lavastaja auhind
Lauri Lagle – lavastus „Paradiis“ (Von Krahli teater).
Andres Noormets – lavastused „Othello“ ja „Suluseis“ (mõlemad Vanemuine).
Hendrik Toompere jr – lavastus „Väljaheitmine ehk…
6 minutit
Rolliforell
Mullu märtsis, kui auhinnažüriid tõid avalikkuse ette oma kokkuvõtted teatriaastast 2015, oli päris palju juttu säravate naisrollide tavatust rohkusest. Paraku pole aastad õed ega isegi mitte hõimlased, mistõttu pidi teatriuurija ja -kriitik ning teatri aastaauhindade draamažürii esinaine Madli Pesti detsembris 2016. aasta kohta nentima: „. . . . väärt naisrollide uputus jäi siiski vaid eelmisse aastasse. Tänavu on tugevate meespeaosade hulk umbes kolmandiku…
2 minutit
Teekond varjust valgusesse
Elo Viidingul ilmus äsja kaks uut teost: luulekogu „Teadvuselooja“ ja Loomingu Raamatukogu sarjas „Lühikesed ja lihtsad lood“. Teosed viivad lugeja inimloomuse varjatud kihtidesse, seal uuritakse justkui röntgeniaparaadiga tema teadvust.
Ilukirjandus ja psühholoogia on läbi aegade olnud tihedalt seotud. Juba luulekogu „Teadvuselooja“ pealkiri viitab psühhoanalüüsile. Psühholoogia ja luule – mõlemas aktsepteeritakse emotsioone ja sümboleid. Foucault’d parafraseerides: Viiding paljastab…
Ilukirjandus ja psühholoogia on läbi aegade olnud tihedalt seotud. Juba luulekogu „Teadvuselooja“ pealkiri viitab psühhoanalüüsile. Psühholoogia ja luule – mõlemas aktsepteeritakse emotsioone ja sümboleid. Foucault’d parafraseerides: Viiding paljastab…
4 minutit
Lembit Kurvits 15. V 1954 –20. II 2017
Lembit Kurvits tahtis olla tõeline poeet, astuda meie ette saja-aastasest igavikust otsekui meie päevade Juhan Liiv, rebida rinnast põleva südame ning näidata sellega otsekui tõrvikuga teed. Ta oli mees, kes ei hooli kuulsusest ega rikkusest. Ta tahtis olla romantikute käilakuju, ent temast sai paljude suurepäraste realistlike värsside meister. Tema 1981. aastal ilmunud esikkogus…
2 minutit
Üksinduse suursaadik
Pärt Uusbergil on julgust olla publiku ees vaikusega omavahel, iseenda mõtete kiusata ja painata.
Pärt Uusbergi autorikontsert „Unenäo talu“ 24. II Kultuurikatlas. Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Pärt Uusberg, lugeja Uku Uusberg. Kavas teosed Ernst Enno, Juhan Liivi ja Karl Ristikivi tekstidele, tsükli „Ernst Enno avarused“ ja Alo Ritsingu 80. sünnipäevale pühendatud laulu „Luulet igatsuste maalt“ esiettekanne.
Eesti…
Eesti…
4 minutit
Argitraagika IX – Monument tundmatule õpetajale
Ah et ausammas Konstantin Pätsile? Tunnistan kohe: minu teada lõpetas Päts Eestis demokraatliku korra ja kirjutas alla kõigile dokumentidele, millega riigi käest andis. Pätsi rollist meie ajaloos on piisavalt räägitud. Eriti üks asi on minu meelest selle sambavärgi juures kohutavalt valesti. Räägitakse Pätsi sümbolväärtusest. Monumendi pooldajad ründavad pahatihti president Kersti…
3 minutit
Filmi kolm peategelast otsustavad, et enda täielikuks realiseerimiseks tuleb põgeneda teisele poole raudset eesriiet.
Andres Teiss
Pagulased Karlssoni kulla kannul
Mängufilm „Sangarid“ (Taska Film, Eesti-Soome-Läti 2017, 90 min), režissöör Jaak Kilmi, stsenarist Martin Algus, operaator Aigars Sermukšs, heliloojad Samuli Erkkilä ja Joni Suhonen. Osades Märt Pius, Karl-Andreas Kalmet, Veiko…
4 minutit
Henno Adrikorn 30. IX 1940 – 7. I 2017
Eesti arhitektkond on kaotanud aktiivse ja armastatud kolleegi Henno Adrikorni, keda mäletatakse kui alati positiivset ja seltskondlikku inimest.
Henno Adrikorn sündis Narvas vahetult suure sõja alguses. Isakodus valitses range kord, ent Hennost kujunes pigem leebe iseloomuga tarmukas inimene. Arhitektuuriõpinguid alustas ta ERKIs 1975. aastal ja lõpetas kooli arhitektidiplomiga 1980. Juba alates 1972. aastast…
Henno Adrikorn sündis Narvas vahetult suure sõja alguses. Isakodus valitses range kord, ent Hennost kujunes pigem leebe iseloomuga tarmukas inimene. Arhitektuuriõpinguid alustas ta ERKIs 1975. aastal ja lõpetas kooli arhitektidiplomiga 1980. Juba alates 1972. aastast…
1 minut
Jüri Irik 3. II 1961 – 9. II 2017
Eesti arhitektuuriperet on tabanud valus kaotus. Vaid mõni päev pärast 56. sünnipäeva lahkus ootamatult arhitekt Jüri Irik.
Jüri sündis Kohtla-Järvel Heljo ja Olav Iriku teise lapsena. Kohtla-Järve I keskkoolis tärkas temas kunstihuvi ning ta asus õppima Jõhvi kunstikooli. Pärast keskkooli sai Jürist ERKI arhitektuuritudeng. Seejärel tuli teenistus Nõukogude armees. Armeest naasnuna asus Jüri tööle…
Jüri sündis Kohtla-Järvel Heljo ja Olav Iriku teise lapsena. Kohtla-Järve I keskkoolis tärkas temas kunstihuvi ning ta asus õppima Jõhvi kunstikooli. Pärast keskkooli sai Jürist ERKI arhitektuuritudeng. Seejärel tuli teenistus Nõukogude armees. Armeest naasnuna asus Jüri tööle…
2 minutit
Klähvib, ei pure – Mis juhtus „Eesti lauluga“?
Kallis „Eesti laul“, ma ei tunne sind enam ära. Ei oska sinuga rääkida. Ei mõista, kuhu ja miks sa pürgid. Kunagi olime semud. Ajasime ühist asja. Kutsetega osalevad laulukirjutajad, näotu tapeedipop, kitš, Eurovisioni lauluvõistlus kui aasta tähtsamaid muusikasündmusi – sa lubasid selle kõik kõrvale jätta. Tõotasid olla uue eesti muusika teenistuses.…
4 minutit
Kodumaastik pildilt lahkuva rebasega (kukk hambus)
Hüplik edasiarendus improviseeritud kõnest Kassari rahvamajas 19. veebruaril, kui mul oli au vastu võtta Jaan Krossi kirjandusauhind näidendi „Taevast sajab kõikseaeg kive“ eest.
Laureaadiks osutumine tuli tõelise üllatusena. Esiteks juba seepärast, et olgugi auhind iga-aastane, valitakse võidutöö välja tervelt kolme viimase aasta kirjandusliku saagi hulgast. See…
5 minutit
USA president Gerald Ford, Leonid Brežnev ja Henry Kissinger Vladivostoki tippkohtumisel 24. XI 1974.
David Hume Kennerly / Wikipedia
Reaalpoliitika kiituseks
Kes minuvanustest ei mäletaks oma lapsepõlvest Kissingeri – kui alatasa raadiouudistes korduvat imelikku nime. Nimi, muide, ongi imelik, tuletis Baieri kuurortlinna Bad Kissingeni nimest, mille Henry Kissingeri vana-vana-vanaisa Meyer Löb endale…
8 minutit
Ülekoormus murrab ka kõige ideaalsema tehnikaga laulja
Ülle Kirss: „Hääleprobleemide tekkimise taga on lauljale ebasobiv repertuaar, tolmune või suitsune õhk, stress, aga ka viirusnakkused.“
Lauljate, vokaalpedagoogide ja muusikapedagoogide foorum 26. II Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli saalis.
Hiljuti ajakirjanduses lahvatanud teema eri laulustiilide õpetamise võimalikest ohtudest hääletervisele inspireeris Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli juhti sedavõrd, et…
Hiljuti ajakirjanduses lahvatanud teema eri laulustiilide õpetamise võimalikest ohtudest hääletervisele inspireeris Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli juhti sedavõrd, et…
5 minutit
Kognitiivne võimekus ja selle ealised muutused
Inimese vanus ei anna infot tema vaimse võimekuse taseme kohta, vana inimese vaimne võimekus võib olla parem kui mõnelgi noorel või keskeas inimesel.
Tunnetus ehk kognitiivne võimekus ehk kognitsioon on ümbritsevast tegelikust maailmast vaimse pildi loomine. Tunnetuse kaudu saab inimene aru, mis teda ümbritseb, mis on…
5 minutit
Neurodegeneratsioon – kas seda peab kartma?
Et võimalikult tõhusalt käsitleda vananemisega seotud haigusi, on eelkõige vaja tunda normaalse vananemise mehhanisme.
Aeg on meie kõigi suhtes ühtemoodi õiglane – selles mõttes, et me kõik vananeme päevade ja aastatega ja lõpuks ka sureme, sest aeg saab täis; teadaolevalt ei ole keegi veel siiani igaveseks elama…
5 minutit
Sõnum peitub ka materjalis
Plastikut hakati ehtekunstis kasutama juba 1960ndatel, aga Sofia Halliku teosed mõjuvad Eestis värskelt.
1991. aastal sündinud Sofia Hallik on kehtestanud end jõuliselt nii Eesti kui ka rahvusvahelisel nüüdisehte maastikul. Ta lõpetas möödunud aastal EKA magistrantuuri cum laude ning astus kohe doktorantuuri. Hallik on juba pälvinud SA Noor Ehe stipendiumi ning esinenud sellistel mainekatel üritustel nagu Euroopa…
2 minutit
Kommentaar – Asi käes
Nahast valmistatud toodang märgiga „ehtne nahk“ on oma olemuselt viimaste aastakümnete jooksul tugevasti laiali valguma hakanud. Saabunud sajandi suundumus on materjali põhjalikum ja ka kasumlikum tarvituselevõtt uute tehnoloogiate abil. Suured mitmete ruutmeetriteni ulatuvate pindaladega loomanahad, mille paksus on näiteks neli millimeetrit, lõigatakse üha õhemateks kihtideks. Kõige kvaliteetsem on pealisnahk, ülejäänud kihtidega läheb sageli lahti innovatsioon.…
1 minut
Mitmetahuline vaade sümfoonilise muusika tulevikku
Kontsert „Alternative Energy“ tõi kohale rohkearvulise publiku ja paljud näod olid juba tuttavad eelnenud õhtul toimunud iseseisvuspäeva vastuvõtult.
Kontsert „Alternative Energy“ sarjas „Tulevikumuusika“ 25. II Estonia kontserdisaalis: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Olari Elts, Sander Mölder (elektroonika), Aljona Movko (video). Kavas Marianna Liigi uudisteos, Mason Batesi ja…
2 minutit
Värvikas palverännak
Jaapani menukirjaniku Haruki Murakami, keda paljud tahaksid näha Nobeli kirjandusauhinna laureaadina, romaani „Värvitu Tazaki Tsukuru ja tema palverännaku aastad“ algpunktiks on mõistatus. Mis küll juhtus, et neljakümnele läheneva peategelase Tazaki Tsukuru neli väga lähedast sõpra olid ta keskkooli ajal otsusekindlalt ja põhjendamata endi seast välja heitnud? Tsukuru hakkab valusat minevikusündmust, mis oli ta tookord viinud ränka…
4 minutit
Henno Arrak 18. IV 1930 – 25. II 2017
On lahkunud tugev omanäoline graafik.
Henno Arrak sündis Tallinnas töölisperes. Aastail 1948–1949 õppis ta Tallinna Polütehnilises Instituudis, aastail 1949–1955 oli tööparanduslaagris Kasahstanis nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest. Kodumaale naasnuna astus ta 1957. aastal ERKI-sse, mille lõpetas 1963. aastal raamatugraafika erialal. Esimesi näitusel esinemisi oli 1959. aasta noorte kunstnike tööde näitus.
Pärast ERKI lõpetamist töötas Arrak…
Henno Arrak sündis Tallinnas töölisperes. Aastail 1948–1949 õppis ta Tallinna Polütehnilises Instituudis, aastail 1949–1955 oli tööparanduslaagris Kasahstanis nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest. Kodumaale naasnuna astus ta 1957. aastal ERKI-sse, mille lõpetas 1963. aastal raamatugraafika erialal. Esimesi näitusel esinemisi oli 1959. aasta noorte kunstnike tööde näitus.
Pärast ERKI lõpetamist töötas Arrak…
2 minutit
Mis riik, mis valuuta?
Kahtlasel kombel on Aki Kaurismäe ja Martin Scorsese uudisteosed aia taha läinud, kuid on siiski jumala armust lapsukesed. Kas need režissöörid on hakanud end teiseks tegema või on võitlusest loobunud?
Mängufilm „Teisel pool lootust“ („Toivon tuolla puolen“, Soome 2017, 98 min), režissöör-stsenarist Aki Kaurismäki, operaator Timo Salminen. Osades Sakari Kuosmanen,…
7 minutit
Kontserdi „URR: mõõdutundetu instrumentaarium“ tarbeks ehitas U: flöödimängija Tarmo Johannes kanalisatsioonitorust madalas registris mängiva flöödi.
Vambola Krigul
Eesti ja prantsuse muusika hõng
Veebruarikuu kontserdisarjade ja kavade puhul on tunda, et tegeletakse publikuga ja püütakse mõelda, kuidas kontserte serveerida.
4 minutit
Vene õiguskultuuri mustrid
Äsja ilmus eesti keeles Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professori Lauri Mälksoo raamat „Venemaa käsitused rahvusvahelisest õigusest“ , mille ingliskeelse originaali üllitas Oxfordi ülikooli kirjastus 2015. aastal. Teos leidis äramärkimist USA Marshall D. Shulmani raamatukonkursil, millega tõstetakse esile endiste sotsialismileeri riikide rahvusvahelist käitumist analüüsivaid uurimusi. 2017. aastal pälvis Lauri Mälksoo Venemaa õigusdiskursust käsitlevate tööde tsükli eest…
7 minutit
Keha omanik
Dokumentaalfilm „Rocco“ (Prantsusmaa 2016, 105 min), režissöörid Thierry Demaizière ja Alban Teurlai, operaator Alban Teurlai, Avia muusika.
Keha on olnud kunstiobjektina aktuaalne nii koopamaalingutel kui ka tänapäeva kunstis, kus sellest on saanud kontseptuaalselt üks olulisemaid teemasid. Keha kaudu uuritakse inimese seksuaalsust, soorolle, identiteeti ja tabusid, tehakse üldistusi ühiskonna väärtuste kohta. Rõhutatud kehakesksus kunstis on olnud ka oluline võimu-, dialoogi-…
Keha on olnud kunstiobjektina aktuaalne nii koopamaalingutel kui ka tänapäeva kunstis, kus sellest on saanud kontseptuaalselt üks olulisemaid teemasid. Keha kaudu uuritakse inimese seksuaalsust, soorolle, identiteeti ja tabusid, tehakse üldistusi ühiskonna väärtuste kohta. Rõhutatud kehakesksus kunstis on olnud ka oluline võimu-, dialoogi-…
3 minutit
Annus isikupärast liikumist ja head huumorit
„Première’i“ seekordsed täiesti erisugused lavastused rõõmustasid nii etendusõhtu terviklikkuse kui ka siinse tantsuteatri mitmekesisusega.
3 minutit
