Loovides tundmatusse: arvutist-käsutäitjast tehisintelligentsini
Kas tead, et esimene miniarvuti Nõukogude Liidus projekteeriti ja tehti valmis Eestis Enn Tõugu juhtimisel? Millega see tegelikult hakkama sai?
„Tegelikult oli see oma ajast kõvasti ees. Oli selline masin, mida hiljem hakati ka miniarvutiks kutsuma. Miks? Sest mahtus ühte tuppa ära. Suhtlemine temaga käis nii, et söödeti…
„Tegelikult oli see oma ajast kõvasti ees. Oli selline masin, mida hiljem hakati ka miniarvutiks kutsuma. Miks? Sest mahtus ühte tuppa ära. Suhtlemine temaga käis nii, et söödeti…
3 minutit
Rasmus Puur 2016. aasta oktoobris kontsertetenduse „Sipsik“ proovis Tallinna Kammerorkestri ees.
Siim Vahur
Reaalmažoorist loomeprotsessini
Rasmus Puur: „Minu juured on tugevalt kinni eesti klassikalise muusika kaanonis.“
11 minutit
Fredy-Armand Tompsi võimas jälg
Portreefilm „Kadunud aegade elustaja Fredy Tomps“ (2017, Eesti, 60 min), filmi autor Margit Mutso, montaažirežissöör Kalle Käärik, operaatorid Aare Varik ja Meelis Kadastik, animatsioonid Inke-Brett Eek, muusikaline kujundaja Toomas Lunge, helioperaator Mati Jaska, produtsendid Peeter Brambat ja Eros Brambat, teksti loeb Anu Lamp. Esilinastus 3. II 2017 arhitektuurimuuseumis.
Tunnise filmi sisse mahub nii Fredy-Armand Tompsi…
Tunnise filmi sisse mahub nii Fredy-Armand Tompsi…
4 minutit
Ma armastan kogu aeg
„Tahan kogu aeg midagi salvestada ja minu plaadistamiskire kohta tehakse juba nalju,“ on öelnud riikliku kultuuri elutööpreemia laureaat Neeme Järvi.
„Ma armastan kogu aeg, iga päev. Hommikust õhtuni armastan ma muusikat,“ ütleb maestro Neeme Järvi. Kas pole juba see suurim preemia ja kirg, mis inimest iga jumala päev õnnelikuks teeb? Eks rõõmu teeb ka…
4 minutit
Admiraliteedi basseini äärde kerkivad hooned meeletu kiirusega ning tihke kivimüür plombeerib vaated, hoolimata muinsuskaitse vanalinna vaatekoridoride säilitamise nõudeist.
Piia Ruber
Pilvelõhkujad porgandipeenra kohal
Erakonnad on kõvad arendajad ning iga valitseja tahab linnapilti oma jälje jätta.
8 minutit
Eesti Vabariigi teaduspreemiad 2017
Teateid inimeseks olemise sügavustest
Mait Metspalu – snd 1975, Eesti Biokeskuse direktor
Toomas Kivisild – snd 1969, Eesti Biokeskuse vanemteadur
Luca Pagani – snd 1985, Eesti Biokeskuse vanemteadur
Monika Karmin – snd 1979, Eesti Biokeskuse teadur
Lauri Saag – snd 1977, Eesti Biokeskuse vanemteadur
Richard Villems – snd 1944, akadeemik 1987, Eesti Biokeskuse juhtivteadur
Preemia keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde…
Mait Metspalu – snd 1975, Eesti Biokeskuse direktor
Toomas Kivisild – snd 1969, Eesti Biokeskuse vanemteadur
Luca Pagani – snd 1985, Eesti Biokeskuse vanemteadur
Monika Karmin – snd 1979, Eesti Biokeskuse teadur
Lauri Saag – snd 1977, Eesti Biokeskuse vanemteadur
Richard Villems – snd 1944, akadeemik 1987, Eesti Biokeskuse juhtivteadur
Preemia keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde…
9 minutit
„Kodune õnn“ Metsikus Läänes
„Külluse“ puhul pole tegemist millegagi, mille kohta võiks öelda „lugu elust“, pigem on see tunnetusteoreetiline traktaat võimust, alandusest ja kiindumusest.
Rakvere teatri „Küllus“, autor Beth Henley, tõlkija Külli Seppa, lavastaja Filipp Los, kunstnik Hardi Volmer, kostüümikunstnik Ketlin Kütt, muusikaline kujundaja Elmar Sats. Mängivad Ülle Lichtfeldt, Anneli Rahkema, Margus Grosnõi, Tarvo Sõmer,…
7 minutit
Hasartse matemaatiku südamlik matemaatika
„Tartu Ülikoolis ja Helsingi Tehnikaülikoolis oli matemaatika lugemine mõnevõrra erinev, sest Helsingis oli siiski Tehnoloogiaülikool ja seal loeti matemaatikat üldainena. Kuid igal aastal võeti selle suure ülikooli peale doktoritöö tasemele vastu ka umbes 20-liikmeline grupp, kes tulid spetsiaalselt matemaatikat õppima. Nendega oli töö lausa lust! Kuskil mujal pole ma matemaatiliste probleemide lahendamisel…
3 minutit
Kuldne mets, tuuleveskite ja mandariinidega
Mida kauem teatrit vaadelda, seda suhtelisemaks õheneb piir ilmsi ja vaimusilmas nähtud rollide vahel. Üks esimesi Lembit Ulfsaki rolle, keda teatrilaval nägin, oli ohvitser Mihhail Jarovoi (Konstantin Trenjovi „Ljubov Jarovaja“, lavastaja Mikk Mikiver, Draamateater, 1977): rühikas ja väärikas valgekaartlane; rollilahendus oli komplitseeritum, õilsamgi kui ajastu mall eeldanuks. Sealt on alguse saanud ja…
4 minutit
Nurjumise õnn
Kuraator Rudovska on toonud institutsioonikriitika kunstniku enesekriitilise vaatluse tasandile.
Põhja- ja Baltimaade nüüdiskunsti näitus „Nähtamatud/nähtavad unistused ja voolud“ („(In)visible dreams and streams“) Arsi projektiruumis kuni 3. III. Kuraator Maija Rudovska (Läti).
Arsi projektiruumi kauni, isegi poeetilise pealkirjaga näitus on üks neist, mis ei kipu kergesti avanema, kus ei ole lihtne leida konksu, mille ümber veenvat tõlgendusnarratiivi luua.
Raamtasandil võib seda…
Arsi projektiruumi kauni, isegi poeetilise pealkirjaga näitus on üks neist, mis ei kipu kergesti avanema, kus ei ole lihtne leida konksu, mille ümber veenvat tõlgendusnarratiivi luua.
Raamtasandil võib seda…
4 minutit
Avalikustatud kunstikiri –– Hea sõber!
Kuigi Sa pole minust juba paar aastat midagi kuulnud, kirjutan pikkade selgituste asemel lühidalt, mis ajendas mind just praegu sulge haarama. Enne jõule ägasin parasjagu loomingulises tardumuses (kuhjunud akadeemilised kohustused), kui sattusin saatuse tahtel oma kunagise esteetikakursuslase Anna-Stina Treumundi näitusele Tartmusis. Kuigi ma ei teadnud ta loomingust (soorollide temaatika) just palju, pani…
7 minutit
Ühe matemaatiku kujunemislugu
Arvamus, et matemaatika on õpetus arvudest ja geomeetrilistest kujunditest, on lootusetult lihtsustatud ja iganenud. Matemaatika selle nüüdisaegses tähenduses on eelkõige matemaatiliste (mõtteliste) mudelite analüüs. Matemaatiline mudel – see on abstraktne hulk, mille elementide vahel on kirjeldatud rida seoseid; mudelit uuritakse loogikareeglite alusel. Puhta matemaatika korral on tegemist matemaatika enda mudelitega, rakendusmatemaatika korral on uuritavad…
3 minutit
Kultuurifenomen ja inspiratsiooniallikas
Kollaaž Kasemaaga
Tartu ülikooli peahoone trepp, mis viib usuteaduskonna ruumesse. Trepil tuleb vastu Kalle Kasemaa, ta on just käinud vaatamas, kas on tema nimele tulnud posti. Ta küsib rõõmsalt, kuidas läheb. Jutu jätkuks küsib veel midagi. Aga siis räägib anekdoodi, järjekordse. Ma ei ole kunagi küsinud, kust ta neid võtab, võib-olla peast, võib-olla…
Tartu ülikooli peahoone trepp, mis viib usuteaduskonna ruumesse. Trepil tuleb vastu Kalle Kasemaa, ta on just käinud vaatamas, kas on tema nimele tulnud posti. Ta küsib rõõmsalt, kuidas läheb. Jutu jätkuks küsib veel midagi. Aga siis räägib anekdoodi, järjekordse. Ma ei ole kunagi küsinud, kust ta neid võtab, võib-olla peast, võib-olla…
5 minutit
Kubjas Hanssu armunud neiu Liina võib „vahel niisama, ilma otsese kasuta, hundiks käia“. Pildil Rea Lest.
Kaader filmist
„November“ või „Rehepapp“? Kas irooniline grotesk või armastusdraama?
Mängufilm „November“ (Homeless Bob Productions, Eesti-Poola-Holland 2017, 115 min), režissöör-stsenarist Rainer Sarnet, operaator Mart Taniel, helilooja Michał Jacaszek, põhineb Andrus…
4 minutit
Andres Tali. Purustav jõud. Siiditrükk, paber, 1989. Eesti Kunstimuuseum.
Me peame kõnelema kultuurist
Kuidas ennetada külma kodusõda?
6 minutit
Maarja Nõmmiku tööd on jäänud endiselt realistlikuks, üllatab aga väike formaat. Varasemast tuttav silmamotiiv kuulub seeriasse „Juhtumisi“ (2016–2017).
Indrek Grigor
Vaatamisharjutused
Näitus, mis muudab taas küsitavaks TÜ maaliosakonna sulgemise.
3 minutit
Täiuslik mitte-elamus
„Kapriisid II“ on üsna täiuslikult komponeeritud lavastus, kusjuures see täiuslikkus ei avaldu sugugi ootuspärases korrapäras, vaid vastupidi: selle korra täpselt mõõdetud sammuga rikkumises.
„Kapriisid II“, idee autorid, teostajad ja esitajad Henri Hütt ja Mihkel Ilus, videokujundaja Emer Värk, muusikaline kujundaja Mihkel Tomberg, valguskujundaja Revo Koplus. Esietendus 25. I Kanuti gildi…
4 minutit
Beethoveni pärand ja elamuskultuur
Elamuslikkus, mille eesmärk on lühiajaline mõnu, kirgas hetk – ja mitte sisu, nagu oli Beethoveni ajastul – on haaranud endasse suure osa läänemaisest kontserdikorraldusest.
2020. aastal tähistatakse Ludwig van Beethoveni 250. sünniaastapäeva. Saksamaal tähendab see suuri eripidustusi, sest ei ole kerge leida teist saksa või mittesaksa päritolu heliloojat, kelle mõju oleks…
5 minutit
Piia Lehti 21. IX 1973 – 6. II 2017
Pärast rasket haigust lahkus graafik Piia Lehti.
Piia Lehti oli soomlanna, sündis, sai hariduse ja elas Soomes, kuid kuulub ka Eesti kunsti. Asi pole sugugi ainult selles, et ta õppis 1990ndate teisel poolel Eesti Kunstiakadeemias ja valis abikaasaks eestlase, kunstniku ja muusiku Ramo Tedre alias Pastaca. Piia Lehti esimene isikunäitus oli 1998. aastal EKA…
Piia Lehti oli soomlanna, sündis, sai hariduse ja elas Soomes, kuid kuulub ka Eesti kunsti. Asi pole sugugi ainult selles, et ta õppis 1990ndate teisel poolel Eesti Kunstiakadeemias ja valis abikaasaks eestlase, kunstniku ja muusiku Ramo Tedre alias Pastaca. Piia Lehti esimene isikunäitus oli 1998. aastal EKA…
2 minutit
Tule ja raua meelevallas
Kõigepealt mõni sõna Leost endast. Usun, et iga autor paneb teosesse oma hinge, tõekspidamised ja iseloomu. Neetult raske oleks kirjutada midagi hästi, kui kirjutatu ei ole autorile loomupärane. Selleks et aru saada, kas raamat on usutav, lugemist ja arutlust vääriv, tuleks tutvuda ka kirjaniku maailma ja tõekspidamistega.
Oleme Leoga head tuttavad. Meie esimene kohtumine leidis aset 1994.…
Oleme Leoga head tuttavad. Meie esimene kohtumine leidis aset 1994.…
3 minutit
Marja Kallasmaa
Maeve Leivo
Nimi, ka kohanimi, on võimu atribuut
Marja Kallasmaa: „Meid ümbritsevad eeskätt etümoloogiliselt läbipaistvad liitsõnalised kohanimed, kuigi nimeteaduses kaldutakse keskenduma haruldastele ja läbipaistmatutele.“
4 minutit
Kord soovitati Urmas Vadil olla kirjanikuna nagu vastik, salakaval politseinik, täis riukaid, kel oleks nahaalsust ja julgust oma tegelastega igasuguseid asju ette võtta, mitte neile ainult lilli kinkida.
Lauri Kulpsoo
Tere tulemast Eikunagimaale!
Urmas Vadil on valminud romaan inimsuhetest, keskeakriisist ja patriotismist.
8 minutit
Punaimpeeriumi juhid pidasid läänepoolseid piiririike oma ajutiselt kaotatud aladeks ning valmistasid peaaegu kogu sõdadevahelisel perioodil nende tagasivallutamiseks. Nõukogude arhiivide avanemine näitab, et 1936. aastast peale olid kõik Soomele ja Balti riikidele suunatud punaarmee sõjalised kavatsused ründava iseloomuga. Pildil Soome suusarühma automaaturid Talvesõjas.
Vikipeedia
Reetmine – ja mitte ainult Põhjala suunal
Neutraliteedi jõhkrale rikkumisele ei reageerinud Eesti Vabariik millegagi peale vaikimise ja tegelikkuse mahasalgamise oma rahva ja maailma ees.
5 minutit
Angelika Kauffmann. Ilu, juhitud Mõistlikkusest, pärjatud Täiuslikkusega. Õli, lõuend, umbes 1780. EKM
Vaesed ja patused, ususõda ja majanduskriis
Pärast Teist maailmasõda on lääneliku kunsti, kirjanduse, muusika ja etenduskunstide vallas enamasti end religioonist distantseeritud. Suurem osa kriitiliselt mõtestatud nüüdiskultuurist on ateistlik, ka laiatarbekultuur. Kui Ladina-Ameerika seebiooperites…
3 minutit
Raamat, millest oleme 42 aastat ilma olnud
Loomingu Raamatukogu 1975. aasta kaksiknumbri 1-2 ärakeelamisest on juba mitmel pool juttu tehtud. Minagi kavatsen seda mõne sõnaga puudutada oma loodetavasti selle aastanumbri sees ilmuvas raamatus „Mälestusi raamatutest“ peatükis „Keelatud raamatud“. Seetõttu keskendun siin ainuüksi raamatukese sisule.
Esimene emotsioon, mis mind pärast Loomingu Raamatukogu selle aasta esimese teose kiiret sirvimist valdas, oli: kui…
Esimene emotsioon, mis mind pärast Loomingu Raamatukogu selle aasta esimese teose kiiret sirvimist valdas, oli: kui…
4 minutit
Muusika esitamise muutuvad eelistused
„Võib mõjuda üllatavalt, kui kompleksne ja mitmekihiline kultuurinähtus on interpretatsioon,“ kirjutab oboemängija Heli Ernits oma doktoritööd tutvustades.
Interpretatsioon muutub pidevalt – samamoodi kui muu (muusika)maailm. Üldlevinud eelistused lääne klassikalise muusika esitamisel muutuvad aga üsna kuulmatult ning alles aastakümnete tagant pärit salvestisi kuulates saame teada, kui üllatavalt palju eri…
4 minutit
Üks roll
„Täna õhtul saab siis jälle multikat vaadata,“ ütleb ta mulle tööpäeva lõpetuseks vandeseltslaslikult. Silmas peab ta muidugi Jaapani animet (aitäh, ETV, et ikka näitad), kus lasevad ringi flegmaatilised vaimud, metsahaldjad ja teiste seas ka üks kangesti bussi moodi kass. Mõelda vaid: tuleb oranži-musta-triibuline kass, kaksteist jalga all, laseb ühel aknaist ukseks kasvada ning päästab väikese Satsuki, kel unne suikunud…
3 minutit
Lihtsad konstruktsioonid ja keerukas huumor
Reis koos Priit Pärnaga läbi tema loomingu
Priit Pärn on Eesti animafilmi vaieldamatu legend, kelle peaaegu kogu filmilavastajaloomingut saab näha neljal teisipäeval alates 21. veebruarist Eesti Kinoliidu retrospektiivi raames Kinomaja saalis.
Alates 1977. aastast on Pärn teinud üle kahekümne joonisfilmi, millele lisanduvad arvukad reklaamid, karikatuurid, illustratsioonid, graafika ning töö õppejõuna Eestis,…
Alates 1977. aastast on Pärn teinud üle kahekümne joonisfilmi, millele lisanduvad arvukad reklaamid, karikatuurid, illustratsioonid, graafika ning töö õppejõuna Eestis,…
8 minutit
Kuldhammastega poisike
Mängufilm „Kuuvalgus“ („Moonlight“, USA 2016, 111 min), režissöör-stsenarist Barry Jenkins, operaator James Laxton, helilooja Nicholas Britell. Osades Mahershala Ali, Naomie Harris, Alex R. Hibbert, Ashton Sanders, Trevante Rhodes, André Holland, Janelle Monáe jt.
Pisikese Chironi (Alex R. Hibbert) rinnus tuksub väike visa süda. Kannatus on eelduseks ellujäämisele. Poiss vaevleb väiksest peale ühiskondliku hukkamõistu käes. Maskuliinsus on oluline…
Pisikese Chironi (Alex R. Hibbert) rinnus tuksub väike visa süda. Kannatus on eelduseks ellujäämisele. Poiss vaevleb väiksest peale ühiskondliku hukkamõistu käes. Maskuliinsus on oluline…
4 minutit
Riiklikud kultuuripreemiad
Preemiad pikaajalise väljapaistva tegevuse eest:
dirigent Neeme Järvi eesti muusika tutvustamise eest maailmas
näitleja Lembit Ulfsak riigipiire ületanud väljapaistva filmikarjääri eest
teoloog ja tõlkija Kalle Kasemaa Vahemere maade ja Lähis-Ida maade kultuuride ja religioonide vahendamise ja mõtestamise eest, enam kui 60 tõlke eest heebrea, jidiši, kreeka, pärsia, araabia, etioopia, kõmri jt keeltest
Riiklikud kultuuripreemiad 2016. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate…
dirigent Neeme Järvi eesti muusika tutvustamise eest maailmas
näitleja Lembit Ulfsak riigipiire ületanud väljapaistva filmikarjääri eest
teoloog ja tõlkija Kalle Kasemaa Vahemere maade ja Lähis-Ida maade kultuuride ja religioonide vahendamise ja mõtestamise eest, enam kui 60 tõlke eest heebrea, jidiši, kreeka, pärsia, araabia, etioopia, kõmri jt keeltest
Riiklikud kultuuripreemiad 2016. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate…
1 minut
Esemeliselt ja esteetiliselt
Samma viitab argises urbanistlikus eluvoos normide eiramise ja eirajate kohalolule.
Jaanus Samma näitus „Vahesein“ Temnikova ja Kasela galeriis kuni 11. III.
Eelkõige just linnaruumi kuuluvad ühiskäimlad on kohtumiste paigad, kus juhuslikult ja planeeritult ristuvad kõige erinevamate inimeste teed ning hõljuvad ootused ja pettumused. Jaanus Samma isikunäitus „Vahesein“ uurib avalikes tualettruumides toimuvat – ja toimuda võivat –…
Eelkõige just linnaruumi kuuluvad ühiskäimlad on kohtumiste paigad, kus juhuslikult ja planeeritult ristuvad kõige erinevamate inimeste teed ning hõljuvad ootused ja pettumused. Jaanus Samma isikunäitus „Vahesein“ uurib avalikes tualettruumides toimuvat – ja toimuda võivat –…
3 minutit
Rännak mitte nii unustund aedades
Kontsert „Unustund aedades“ 12. II Kultuurikatlas. Segakoor HUIK!, dirigent Kaspar Mänd, valguskunstnik Aleksander Sprohgis. Kavas uudisteosed, heliloojad Evelin Seppar, Maria Kõrvits, Piret Pajusaar, Riho Esko Maimets, Eugen Linde, Karl Tipp ja Martin Sildos.
Kui kontserditutvustuses on kirjas, et kavas on noorte heliloojate viimaste aastate uudisteosed, meenub mulle alati Gustav Janouchi ja Franz Kafka vestlus raamatust…
Kui kontserditutvustuses on kirjas, et kavas on noorte heliloojate viimaste aastate uudisteosed, meenub mulle alati Gustav Janouchi ja Franz Kafka vestlus raamatust…
3 minutit
Kuigi laval on vaid kaks näitlejat, üksikema (Tiina Mälberg) ja tema teismeline poeg (Imre Õunapuu), igav ei hakka.
Gabriela Liivamägi
Pedagoogiline poeem
„See kõik on tema“ paistab silma täpse ja terava probleemiasetuse, üllatava süžee ja kõrvalekaldumatu intellektuaalsuse poolest.
4 minutit
Algoritmiline andekus ja mida sellega peale hakata
ELUTÖÖPREEMIAD
Riigi teaduspreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (nn elutööpreemiad) on saanud kaks akadeemikut: väljapaistev matemaatik Gennadi Vainikko Tartu ülikoolist ning Tallinna tehnikaülikooli küberneetika instituudi kauaaegne juhtivteadur, eesti arvutiteaduse üks rajajatest Enn Tõugu.Nende laureaatide elukäigus on ootamatult palju sarnast. Mõlemad pidid osa noorusaastaist veetma küüditatuna kaugel idas. Mõlemad on juba…
Riigi teaduspreemiad pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (nn elutööpreemiad) on saanud kaks akadeemikut: väljapaistev matemaatik Gennadi Vainikko Tartu ülikoolist ning Tallinna tehnikaülikooli küberneetika instituudi kauaaegne juhtivteadur, eesti arvutiteaduse üks rajajatest Enn Tõugu.Nende laureaatide elukäigus on ootamatult palju sarnast. Mõlemad pidid osa noorusaastaist veetma küüditatuna kaugel idas. Mõlemad on juba…
5 minutit
Eesti feministide eelkäija Marie Reisik 130
„Täna oli lehes sees, et naisterahvaid enam ülikooli ei võeta. Saab näha, mis nendega saab, kes juba sees on,“ kirjutas kahekümneaastane Marie Tamman 1907. aasta suvel Peeter Reisikule, kes õppis Tartu ülikoolis juurat. Järgmise aasta kevadel asus noor naine südame põksudes Pariisi poole teele. Kuid Marie Reisiku kujunemine eesti feminismi ja naisliikumise…
4 minutit
Kai Luiga 1. VI 1946 – 8. II 2017
Lahkunud on tekstiilikunstnik Kai Luiga.
Kai Luiga sündis Elvas maali- ja teatrikunstniku August Luiga türtrena, lõpetas 1964. aastal Elva keskkooli ja läks edasi õppima Tallinna kergetööstuse tehnikumi. Kunstikõrghariduse omandas ta Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis tekstiilikunsti kateedris aastatel 1970–1975, diplomitöö tegi Mari Adamsoni juhendamise all.
Pärast instituudi lõpetamist töötas ta Tartu tekstiilivabrikus Areng kunstnikuna ning 1980ndatel Tartu…
Kai Luiga sündis Elvas maali- ja teatrikunstniku August Luiga türtrena, lõpetas 1964. aastal Elva keskkooli ja läks edasi õppima Tallinna kergetööstuse tehnikumi. Kunstikõrghariduse omandas ta Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis tekstiilikunsti kateedris aastatel 1970–1975, diplomitöö tegi Mari Adamsoni juhendamise all.
Pärast instituudi lõpetamist töötas ta Tartu tekstiilivabrikus Areng kunstnikuna ning 1980ndatel Tartu…
1 minut
Ei muud kui maailmalõpp
Rotterdami filmifestivali auhinnatud filmid ja eredamad hetked
„„Te ütlete, et Viimnepäev on juba ära olnud?“
„Oo jaa,“ vastas Bugenhagen. „Ja tuleb veel palju kordi.““
„Ettekuulutus“ („The Omen“, Richard Donner, 1976)
Kui Donald J. Trump osutub tõesti Antikristuseks – ükski kihlveokontor ei annaks praeguste asitõendite põhjal tõenäosuseks rohkem kui kakskümmend ühe vastu – kiirustavad rõõmsad satanistid üle maailma nimetama aastat 2017 „esimeseks aastaks“,…
„Oo jaa,“ vastas Bugenhagen. „Ja tuleb veel palju kordi.““
„Ettekuulutus“ („The Omen“, Richard Donner, 1976)
Kui Donald J. Trump osutub tõesti Antikristuseks – ükski kihlveokontor ei annaks praeguste asitõendite põhjal tõenäosuseks rohkem kui kakskümmend ühe vastu – kiirustavad rõõmsad satanistid üle maailma nimetama aastat 2017 „esimeseks aastaks“,…
4 minutit
Tallinn kaks null üks seitse
Järjepidevuse lõhkumine ja katkestused on osa Tallinnast, aga see mõjub linna puhul väsitavalt.
Ikka ja jälle taban end mõtlemas, mis mulle kodulinna juures kõige rohkem meeldib ja mis üldse ei meeldi. Millise Tallinna oleme saanud 2017. aasta alguseks? Kui palju vana on ehitusbuumis kaduma läinud, mis ajale jalgu jäänud ja mis…
3 minutit
Boikott
Peatükk romaanist „Neverland“
Roman tahtis kindlasti sünnitusele kaasa minna, ta soovis ise lapse vastu võtta, et tema ja lapse vahel poleks võõraid käsi. Liiga palju oli teisi inimesi tal elus ees olnud ja teda takistanud jõudmast millegi oluliseni. Nüüd tahtis Roman olla esimene, lõigata läbi lapse nabanööri. Roman ei teadnud, kas Sigrid üldse tahab teda haiglasse kaasa. Nähes,…
7 minutit
Päev pärast ökonokraatiat
Excel on jumalast! Excel on kuradist! Excel on kõigest tarkvaraprogramm ning sõltub ainult kasutaja oskustest, kas selle tööriista tarvitamine viib ühiskonnale kasulike või hukatuslike otsuste ja tagajärgedeni. Umbes nii jagunevad me avalikus inforuumis arvamused ja veendumused kontoritööliste laiatarbekasutuses tabelarvutusprogrammi kohta. Hinnang Excelile on omamoodi poliitiline seisukohavõtt ja just poliitilistes väitlustes ongi saanud ühe kontoritarkvara nimest…
5 minutit
Auhind – Jüri Reinvere tähendus Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna saajana
Ei lähe mööda päevagi, mil me ei kuuleks muinasjuttu „tõejärgsest ajast“.
Valik on vaba, igaüks võib ise otsustada, mida uskuda ja mida mitte. Näib, nagu oleks kusagil kellelgi hädasti tarvis, et järjest suuremad hulgad inimesi usuksid, et ei tõde ega muid ajatuid väärtusi ei…
Valik on vaba, igaüks võib ise otsustada, mida uskuda ja mida mitte. Näib, nagu oleks kusagil kellelgi hädasti tarvis, et järjest suuremad hulgad inimesi usuksid, et ei tõde ega muid ajatuid väärtusi ei…
2 minutit
