Vahur Afanasjev: „Kõige vähem tahan osutuda eestivenelaste eestkõnelejaks. Eestivenelased saavad ise ka enda eest seistud.“
Peipsi läänerannikule tekkisid vanausuliste püsiasulad 1730. aastate lõpuks. Teadaolevalt vanimad palvelad pühitseti Kükita ja Kasepää külas.
Kõik Andrei Ivanovi teosed annavad edasi idaeurooplaste tunnet, et ollakse teine.
Uku Uusbergi „Ivanovi“ stiil ja isikupära põhineb paaril julgel, läbini sisulisel võttel – vahetul kontaktil saaliga ja aja aeglustamisel.
Kas vene kaart kaotas kohalike omavalitsuste valimistega oma kehtivuse ja atraktiivsuse või kestab eestlaste ja venelaste vastasseis edasi?
Margit Sutrop: „Ühiste väärtuste sõnastamine eeldab mõistmist. Praegu tundub, et üks räägib tihti august, teine aiaaugust ning lihtsalt ei tahetagi teineteist kuulata ning ühisosa otsida.“
Peale tehnoloogilise koostöö iseloomustas oktoobrikuud muusikakollektiivide tihe side välismaiste solistide ja dirigentidega.
„Võimalikud majad“ on sild žanrite, ideede, kirja ja ruumi vahel. Selle tugevus on ideemaastikud, reaalsus, žanrimängud ja lugeja, kes selle majadeks ehitab.
Müncheni festivali „Spielart“ geograafiline haare on muljetavaldav ja Euroopa festivalimaastikul harukordnegi.
Kuraatorid on visanud õhku positiivse kuvandi, kunstnikud on vastanud sellele pigem hämmingu ja segadusetundega. Välja on tulnud mõnus atmosfäär.
Toronto eestlaste dokumentaalfilmide festival „Estdocs“ vaatab julgelt vastu järgmisele, 15. ettevõtmisele.
Temaatiliselt tähenduslik motiiv devalveerub: kui kõik on tähtis, siis ei ole lõpuks enam miski tähtis. Samuti ei saa selliste teoste puhul rääkida enam muusikalise energia vabast voolamisest.
Martti Raidal: „Tegelikult ei tea me gravitatsioonist suurt midagi. Kõige tuntum jõud on tegelikult kõige tundmatum jõud.“
Katkend romaanist „Serafima ja Bogdan“
Ellujäämiseks on teaduses vaid üks võimalus: näidata, et maailm muutub teadlase tööst paremaks.
Peeter Laurits vaatab surmale elujaatavalt: tema kuraatoriprojektis kuuluvad surm ja elu kokku.
Tõlkeluulekogumikkude avaldamine, kus paralleelselt jookseb kaks keelt, on raamatukultuuri mõistes kõrgpilotaaž, kuid raamatuäri seisukohalt on see kõige tundlikum ja kaitsetum ala.
Kaks kuud Veneetsia biennaalil praktikal viibinu pilk Katja Novitskova väljapanekule näitusekülastaja pilgu läbi.
Austria Vorarlbergi piirkonda käsitöö ja tänapäevase eneseväljenduse kohtumispaigana turustada on tark strateegia. Alpides alal hoitud poeetiline käeline pärimus tekitab järeletegemissoovi.
Uppumine
Tume universum ehk Kuidas tekkisid mustad augud
Post-sõnastik XXXVIII. Zombid
Tarmo Soomere „Kolm korda seitseteist minutit uut normaalsust“
Kuidas kolme minutiga maailma muuta?
Eetiline planeerimine on kui hundi, kitse ja kapsa üle jõe viimine
Eesti Draamateatri „Ivanov“
rahvusvaheline nüüdismuusikafestival „Afekt“
Peeter Lauritsa kuraatorinäitus „Surnu suusad. Kuidas kirjeldada metsa digitaalsetele jänestele“
Toronto eestlaste dokumentaalfilmide festival „Estdocs“