Üks roll
Veel selle kümnendi alguses teati Marten Kaevatsit ennekõike kui üht Uue Maailma Seltsi eestvedajat (neil, kes ei mäleta, on õnneks võimalik toonasest kodanikualgatusest saada hea ülevaade Jaan…
Andmepunkar uurib digiõiguste bluusi
Vladan Joler: „Tulevikus kõneleb tehisintellekt peamiselt inglise keeles, sest selle keele andmekogud on kõige suuremad. Kõik pika arhiveerimistraditsiooniga riigid saavad mingil määral kaasa lüüa.“
Šeeri kama?
Nicholas John: „Jagamine on võtmesõna, sest kui analüüsida selle tähendusi ja nende ilmnemist ajas, on võimalik mõista, kuidas toimib ühiskond, kes seda sõna kasutab.“
Pärast meid tulgu või teine maailm
Andrej Tomažin: „On võimatu näha ja kogeda tehnoloogilise arengu tähtsust ja ikka kirjutada romaane XIX sajandi vaimus.“
Roosa müts – Mis mõttes ei?!
Vastulause „süütutele ahistajatele“
Mitteliberaalse demokraatia ohtlikkus
Väärtuskonservatiivide ja -liberaalide konfliktiehitus on seda edukam, mida hõredam on mälu. Nähtused, mida liberalismi rünnates esile tuuakse, on tunduvalt hilisema päritoluga kui liberalism ja konservatism.
Polariseerumise ületamine aruteluformaadiga
Suurem osa avalikust arutelust on oma olemuselt väitlus, kus üritatakse tõestada, et ühel poolel on õigus ja teis(t)el ei ole.
Julgus tunnistada ebaõnnestumist
Paul Paper: „Edu ja ebaõnnestumise vahe on tihti väiksem, kui arvata oskame. Kui miski on edukas, siis pead selle seljataha jätma ja edasi liikuma, ebaõnnestumised võtad endaga kaasa.“
100aastane nahk meie ümber
Klassikalisest nahakunstist on minevik saamas, kuid vanemate nahakunstnike teojõuline põlvkond kannab ikka oma väärtusi edasi.
Jalutuskäik galeriides –Pimedusaja kunst
Puhas pilgar ja palang
Kuus kuulsat krüsanteemi ilmusid lavastuses „Siuru õhtu 100“ kogu oma müütilises hiilguses – kõik, mis teada ja märgiline, ühel või teisel määral esindatud.
Kommentaar – Kohaspetsiifilisus ulatab dokumentaalsusele käe
Pileti…
Isa õunapuu
Vähem kui nädala jooksul anti kolm koorikontserti, mis kõik ühekordsed, ainulaadsed ja jõulised sündmused.
Rohkem Räätsa!
Jaan Rääts pole läbinisti urbanist ja veel vähem on ta futurist. Mingil määral on ta aga kindlasti folklorist.
Rohkem Räätsa! Rohkem kobarakorde ja kordusmärke, helifragmentide kubismi, prelüüde ja marginaale, sirkliga joonestatud…
Reis hopide juurde
„See sinine sirjendav kaugus“ pakub sümboolsest mõtlemisest kaugenenud põlvkonnale tänuväärse sissevaate eesti klassikalisse luulekultuuri.
Delikaatsed naabrid
Filmimuuseumi uued majad eristuvad kompromissitult Maarjamäe lossikompleksist, kuid sobivad sellele vaatamata konteksti.
Neil päevil avas ühes Maarjamäe ajaloolisse lossikompleksi ehitatud uutest majadest uksed Eesti filmimuuseum. Muuseumihooned on asetatud ajalooliselt laetud keskkonda, Maarjamäe suvemõisa alale,…
Vankumatu vennaskond
Neid on põletatud tuleriidal ja ravitud eletrišokiga, kuid neid on rahvastikus esinenud ja esineb ka edaspidi 7–15 protsenti.
Jaanika Juhanson: „Näidendivõistluse saak oli külluslik, värvikas, ootamatu.“
Võistlusel teise auhinna pälvinud Piret Jaaksi „Sireenid“ on…
Noored mehed reas maailma tajumas
Manfred Dubovi, Lauri Leedi ja Kristjan Haljaku luulekogudes kutsutakse püüdma ja nautima hetki hääbuvast elust.
Kõik saab alguse kujutluspildist
Arhitektuuripoliitika konverentsil kõneles itaalia arhitekt Massimiliano Fuksas: „Kui sa ise ei ole oma ideedes veendunud, siis ei veena sa ka teisi.“
Rahvalik autorifilm
Mõte rahvalikust autorifilmist on Eesti kontekstis paradoksaalne. Need…
Ärge jätke Elin Toonat pagulusse
Elin Toona raamatu „Pagulusse“ tuum on alaline mitme kultuuri vahel kõlkumine, pidev iseenese koha ja olemuse otsimine.
Autasu – Noore Ehte Fond – havi käsul
Irene-Maria Lindi 2. XI 1943 – 22. X 2017
Rääkimata jätmise tühjus
„See on väga lihtne film,“ iseloomustab režissöör Sulev Keedus oma vastvalminud „Sõda“. Ta juba teab, et sellise pealkirjaga filmi vaataja võib oodata lugu võitjatest ja kaotajatest. Meediasõjas on alati pooled: omad ja vaenlased. Massiteabevahendid vahendavad masinlikult sõjasõnumeid ja inimestel pole infomüras aega neid analüüsida.…
Kadunud Pinterit otsimas
Peeter Raudsepa „Vanades aegades“ on pingestatud ja jõhkra sõnalahingu asemel melodeklamatsioon ja teksti ülevärvimine. Pinteri nõtkus, täpsus, pöörded jäävad välja mängimata.
Euroopa ühtne patendikaitse
Patentidest on saanud strateegiline relv, patendiõiguste kehtestamine on tähtis vahend tehnoloogilises konkurentsis.
Tants pommirahe all ja Kusturica inimnäoga imperialism
Emir Kusturica filmide nädal Sõpruse kinos
Elu pühitsevate hingede kokkusaamiskoht
Sirje Aleksandra Viise: „Kunstnikuna armastan veidraid konflikte, sest neis on nii palju uurimis- ja avastamismaterjali. Nüüdiskunsti kaudu on neid lihtsam ja vahetum uurida.”
