$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

2017-41 (3661)

Üks roll

Mõnikord võib ka kõige faktipõhisem uudis kõlada nagu üks ütlemata hea anekdoot: „Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) turundusjuhi ametit pidanud ja Eesti brändi loomist vedanud Piret Reinson otsustas ameti maha panna. Piret Reinson ei lahku siiski EASist. Nimelt otsis asutuse all tegutsev e-residentsuse meeskond konkursiga oma meeskonda turundus- ja kommunikatsioonijuhtidele juhti…
Ott Karulin
3 minutit
Läti vaimu taassünd nüüdisläti kirjanduses

Läti vaimu taassünd nüüdisläti kirjanduses

Viimased aastad on läti kirjanduses päädinud suurepäraste teostega, mis teevad auga läbi kõige karmimate ja õiglasemate kriitikute, lugejate ja aja tuleproovi.

Otto Ozols
5 minutit

Meie ja lätlaste Tartu

Ilze Salnāja-Värv: „Tartus on sündinud rohkem kui üks oluline läti liikumine.“

Ilze Salnāja-Värv on lätlanna, kes on elanud 11 aastat Tartus. Ta peab siin giidiametit ja korraldab Tartu Läti Seltsi esimehena eestilätlaste kultuurielu. 28. oktoobril peetakse tema eestvedamisel Eesti Rahva Muuseumis konverentsi „Tartu roll eestlaste ja…
Pille-Riin Larm
3 minutit
Kas jumalannad tulevad tõesti masinast?
Mētra Saberova performance „Pimpin’ Yo Mama Crib“ tuleb ettekandmisele ka Tartu Kunstimajas näituse avamisel.
Kaader videost

Kas jumalannad tulevad tõesti masinast?

Jana Kukaine: „Läti feministlik kunst peab ennast tõelise kunstina alles tõestama, et mitte olla preili Xi veider kapriis. Just seepärast tuleb sellega tõsiselt tegelda.“

Reet Varblane
5 minutit
Kas kooshoidja või keskel olija? Märkmeid Läti arhitektuurist
Austria arhitekti Volker Giencke projekteeritud Liepāja kontserdimaja Lielais dzintars ehk Suur Merevaik veenab sümbolina nii tonaalselt kui ka ruumiliselt.
Indrikis Stūrmanis

Kas kooshoidja või keskel olija? Märkmeid Läti arhitektuurist

Arhitektuur on Lätis alati olnud ühiskonna ideaalide ja kultuuri peegel. Praegu on selle keskmes kosmopoliitiline Riia oma ambitsiooniga olla uue Euroopa Balti metropol.

JĀNIS Dripe
4 minutit
Lätlastele vist lihtsalt meeldib elada hävimisohus
Läti suurima iseseisva kultuuriportaali Satori peatoimetaja Ilmārs Šlāpins: „Oleme oma riigi ettevõtmistes nii palju kordi pettunud, et ma kardan, et ka järgmine, LV 100 aasta on paljudele pettumus. Võib-olla me ei oskagi selliseid asju tähistada.“
Erakogu

Lätlastele vist lihtsalt meeldib elada hävimisohus

Ilmārs Šlāpins: „Inimesed, kes kirjutavad Lätis vene keeles on Kremli-meelsemad kui Venemaa venelased. See eri tüüpi venelaste omavaheline põrkumine siin Lätis oli huvitav olukord.“

Laur Kaunissaare
11 minutit
Praktilisest sallivusest
Sallimatus on emotsionaalselt palju kurnavam valik kui sallivus. Pildil rootsi aktivist Tess Asplund, kes sai tuntuks üksi sadade neonatside vastu protesteerides.
YouTube

Praktilisest sallivusest

Meie rahvuse retoorikas nõnda oluline väiksuse tunne, väljasuremise oht on kadumas üksteise hirmutamise ja üksteise peale vihastamise taha.

Jan Kaus
7 minutit

Vahur Made 11. VII 1971 – 8. X 2017

8. oktoobril lahkus eesti ajaloolane, Eesti Diplomaatide Kooli kauaaegne asedirektor Vahur Made. Made lõpetas Jakob Westholmi gümnaasiumi, endise Tallinna 22. keskkooli kuldmedaliga ning 1994. aastal Tartu ülikooli ajaloo-osakonna cum laude. Ta kaitses 27aastasena 1999. aastal Tartu ülikoolis ajaloodoktori väitekirja teemal „Eesti ja Rahvasteliit“. Made töötas 1990. aastatel ajakirjanikuna ajalehtedes Postimees…
1 minut

Tšehhov läbis saja aasta katse. Päriselt

Ugala uuslavastuse „Krdi loll lind“ seitsme osatäitja musikaalses septetis on igaühel sooloviive ja vaatlejaks taandumisi.

Viljandi Ugala „Krdi loll lind“, autor Aaron Posner, tõlkija Erkki Sivonen, lavastaja Taago Tubin, kunstnik Liisa Soolepp, muusikaline kujundaja Lauri Lüdimois, valguskujundaja Mari-Riin Villemsoo, liikumisjuht Raido Mägi. Mängivad Martin Mill, Klaudia Tiitsmaa, Merle…
Pille-Riin Purje
6 minutit

Hull Pierrot ja muhe koguperetragöödia

Michel Hazanavicius: „Godard pole kunagi olnud mu iidol.“

Michel Hazanavicius valetas, kuigi seda oleks tema olukorras teinud igaüks. „Jah, ma tegin filmi Jean-Luc Godard’ist. Kas ma olin ka pinge all? Ei. Ma tundsin mõnu, ja seda üksjagu“, ütles ta ilmselgelt oma vastusega rahul olles otse pärast oma viimase filmi „Aukartust…
Marta Balaga
6 minutit

Kole on varjatud – nagu ikka

Eike Epliku näitus „Ilu salong“ Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis kuni 15. X.
Eike Eplik on avanud kunstigaleriis salongi, kuhu on kogunud kokku suure hulga ilusaid asju. Paljude puhul on sädeluspulbriga ilu mõttes pisut järele aidatud. Ainuüksi asjade loetelu võtaks üksjagu ruumi, kuid sellest siiski päriselt ei pääse. Epliku objektid, täpsem oleks öelda seaded,…
Kaire Nurk
4 minutit

Bürokraatia kui raiskamisaparaat

Kas on õigustatud minna õpetama Euroopa Liidule bürokraatia vähendamist, kui me ise ei ole suutnud oma bürokraatiat vähendada?

Mis mõtted on jäänud kõlama pärast Eesti ELi-eesistumise viimaseid üritusi?
Samale perioodile langes teaduse korralise evalveerimise1 lõpparuande avalikustamine.
Toimunud on kohtumisi, konverentse, arutatud mitmesuguseid teemasid. Viimasel, järjekorralt neljandal teaduspoliitika konverentsil…
Margus Maidla
3 minutit

Euroopa väljakutsete ees

Globaalmaailmas tähendab sõltumatus eelkõige seda, et sinust midagi ei sõltu. Edasise integratsioonita jääb meie kontinent aga teisejärguliseks mängijaks USA ja Hiina kõrval.

1941. aasta. Natsiväed marssisid võidukalt läbi Euroopa linnade ja kogu kontinent näis olevat pimedaima ajastu lävel. Tohutu tragöödia keskel ei…
Mikael Raihhelgauz
6 minutit

Kas töölkäimine on kahjulik?

Töö iseloom on tundmatuseni muutunud ning on aeg üle saada hirmust ja teadmatusest ajale jalgu jäänud töökorralduspõhimõtete ülevaatamisel.

Töö juures töölkäimise traditsioon on juurdunud sajandite jooksul ning sarnaselt paljude muude sotsiaalsete normidega on see harjumus visa kaduma. Laevakaptenit, poemüüjat, kirurgi, teatrinäitlejat või turvameest on kahtlemata raske…
Aaro Hazak
5 minutit

Kārlis Vērdiņši luuletused

Come to me
Ma tõin sulle väikese juustusaiakese. Oli juba kaks öösel, kõik jäid uniseks, kauplused suletud, kuid baarist I Love You sain ma väikese juustusaiakese.
Sõitsin taksoga ja tõin sulle juustusaiakest, sest sa lebasid kurva, võib-olla isegi haigena, ja kodus ei olnud midagi maitsvat. Jube kallis, kuskil lati ringis, kuid mis…
3 minutit

Sakkidega Jelgava

Jānis Joņevsi heviromaan „Jelgava 94“ tuletab meelde, et subkultuuride ja erinevuste üle võib naerda ka üleoleku või põlastuseta.

„1980ndad olid parimad, kuni tuli see memmekas Cobain ja keeras kõik tuksi,“ ütleb Mickey Rourke nimitegelase rollis filmis „Maadleja“.1 On maitse asi, kas tema sentimendiga nõustuda või mitte,…
Tristan Priimägi
4 minutit
Tunneb end elevil kohas nimega …
Lustlikus Räätsa-remix’is liitusid Tallinna kammerorkestriga Tiit Kikas (pildil) ja Raivo Tafenau, kelle fantaasiaküllased improvisatsioonid segasid Mozarti Esimese sümfoonia ja Räätsa kammerkontserdi.
Mati Hiis

Tunneb end elevil kohas nimega …

Tallinna kammerorkestri XXV hooaja avakontsert 7. oktoobril Mustpeade maja Valges saalis. Solistid Mati Turi (tenor) ja Kai Rüütel (metsosopran), dirigent Risto Joost. Kavas Jaan Räätsa „Kontsert kammerorkestrile nr 2, op. 78“, Wolfgang Amadeus Mozarti retsitatiiv ja aaria „Ombra felice!“ K 255; retsitatiiv ja aaria „Misero! o sogno … Aura, che…
Karin Kopra
3 minutit

Vastulause

Lugedes Meelis Oidsalu artiklit „Palju andmeid, vähe annet“ (Sirp 6. X), tundsin vajadust tõejärgse ajastu kontekstis meenutada ajakirjanikele ja väljaannetele head ajakirjandustava, mis on sõnastatud Eesti ajakirjanduseetika koodeksis:* ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest; konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled; ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest,…
Kristiina Reidolv, Sa Vaba Lava juhatuse liige ja tegevjuht
3 minutit
Müllerson ja mugavustsoonis Eesti
Müllerson osales Mihhail Gorbatšovi nõunikuna suure ajaloo tegemises, kuid tema külma sõja lõpu aegsete ideaalidega – milles kesksel kohal oli relvastumisele lõpu tegemine ja globaalse rahu püsiv ankurdamine –, pole maailm üleliia hellalt ümber käinud. Pildil Roland ja Nancy Reagan ning Mihhail Gorbatšov koos abikaasa Raissaga 1987. aastal.
Wikimedia Commons

Müllerson ja mugavustsoonis Eesti

Müllersoni analüüs, ükskõik kui põhjapanev, läbitungiv ja stimuleeriv, näib Eesti välispoliitika peajoone kujundajatele jumalateotusena.

Ahto Lobjakas
8 minutit
Tagasi vaadates edasi minna
Kazuo Ishiguro on rahvusvaheline kirjanik rahvusvahelisele lugejale.
SCANPIX

Tagasi vaadates edasi minna

Nobeli kirjandusauhinna on pälvinud mälukirjanik Kazuo Ishiguro.

Ene-Reet Soovik
4 minutit
Inimese tormid ja tungid
Mäng ustega on lavastuse „Café Idiot“ kujunduse silmapaistvaim element.
Pressifoto

Inimese tormid ja tungid

Pepeljajev on suutnud tuua lavale Dostojevski romaani seisundid, tegelaste ja nende tunnete pingeväljad ning tõlkinud need verbaalsest tekstist nüüdistantsu ja -balleti sulamil põhinevasse liikumiskeelde.

Iiris Viirpalu
3 minutit
Tarmo Soomere – kirglik teadlane ja madala valulävega kodanik
9. – 10. oktoobril toimus Eesti Teaduste Akadeemias rahvusvaheline merekeskkonnaalane konverents „From small scales to large scales“, kus said kokku kolme Soome lahe riigi – Soome, Eesti ja Venemaa – mereteaduse, keskkonnakaitse ja keskkonnateadlikkuse spetsialistid. Konverentsi lõpetas lainetuse dünaamika laborist tuule tiibadesse saanud noorteadlaste minikonverents ja Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere artiklikogumiku „Truudus Eestile“ esitlus. „Teaduste akadeemia presidendi roll on mõneti võrreldav peapiiskopi omaga. Ta peab oskama lausuda midagi igal teemal, nii kliimamuutustest kui armastusest,“ kirjutab kogumiku eessõnas Indrek Treufeldt.
Timo Korv

Tarmo Soomere – kirglik teadlane ja madala valulävega kodanik

Presidendina on tema teene kindlasti see, et ta on suurendanud akadeemia nähtavust.

Sirje Keevallik
5 minutit

Väike ülevaade väikeriikide õppekursusest

Väiksusest võib saada kategooria, mis taastoodab ennast poliitikas, ühiskonnas ja kultuuris, kui võetakse igavese ohvri roll ja hoidutakse vastutamast riiklikult tähtsate otsuste eest.

väike minu isamaa
kahe käe laiune
armas minu isamaa
kahe käe soojune
sügav minu isamaa
eluaja pikkune
Knuts Skujenieks
Oma esimesel stuudiumiaastal USAs Washingtoni ülikoolis St. Louisis sain aru, et…
Kārlis Vērdiņš
4 minutit

Tērbata üliõpilane Eduards Veidenbaums

Veidenbaums oli Tartu ülikoolist vaimustuses.

Läti luuleklassiku Eduards Veiden­baumsi sünnist möödus 3. oktoobril 150 aastat. Veidenbaumsi luuleridu teavad lätlased peast, paljudest neist on saanud laulud, millest mõni kõlab ka laulupidudel. Ta oli omal ajal läti luules täiesti uus nähtus, isegi oma ajast ees, nagu meil Juhan Liiv.
Siinses loos keskendun faktile,…
Contra
4 minutit

Kunsti valglinnastumine Vaskjala näitel

Kunsti detsentraliseerimise ilmingute all mõeldakse tavaliselt projekte Tallinnast vähemalt kahesaja kilomeetri kaugusel, kuid Tallinna külje allgi võiks kunsti leida. Nüüd leiabki Rae vallas ja Vaskjala külas.
Kaadrid otsustavad kõik. Kunsti­töötajate kirjudes ja prekaarsetes ridades on laia profiiliga kultuuritöötaja Toomas Aru leidnud unikaalse niši. Nimelt on tal kombeks otsida mõni paremal järjel…
Siram
3 minutit

Uue püsiekspositsiooni lood ja laulud

Valmistudes arvustama Eesti teatri- ja muusikamuuseumi (TMM) uut püsiekspositsiooni, tabasin end kohe eelarvamuslikult hinnangult. Kuigi TMMi kogud annaksid pillimuuseumile kohasest näitusest (püsiekspositsioon seda sisuliselt siiani oli) tuumakama ekspositsiooni välja, arvestasin külastuseks siiski vaid tunni jagu aega. Ja arvestasin valesti – isegi poolteist tundi on TMMi uude püsiekspositsiooni süvenemiseks liiga napp…
Liisi Laanemets
4 minutit
Kui nähtamatu teeb nägijaks
Emilia van Lynden: „Eesti kunstimaastik peab saama majanduslikult iseseisvaks, sest Euroopa Liidu toetused ei kesta igavesti.“
Mari Armei

Kui nähtamatu teeb nägijaks

Emilia van Lynden: „Kunstimaailm on piisavalt elitaarne ja meie ülesanne on tuua selle osalejad maa peale tagasi. Selleks tuleb võrdselt suhelda koorekihi ja tavakülastajaga.“

Madli Ehasalu
5 minutit

Mikrotonaalsuse kolm müüti

Kas mikrotonaalsus on seninägematute võimaluste rikkalik varasalv või teostamatu muusikaline utoopia?

Mikrotoonid on mingis mõttes nagu mikroobid: nad on kõikjal, isegi kui neid ei taju ja nende olemasolule ei mõtle. Hiljuti oli siiski mõtlemiseks tavalisest rohkem põhjust, kuivõrd 2.– 6. oktoobrini muusika- ja teatriakadeemias toimunud „Sound Plasma“…
Aare Tool
4 minutit
Sopid ja maailmatunnetus
Varjualune „Sopid“ kasvas välja ideest luua struktuur, mis oleks ühtaegu jäik ja sujuv. Kumerustest moodustuvad sopid pakuvad inimesele tuge, varju ning kaitset.
Johan Hallimäe

Sopid ja maailmatunnetus

Arhitektuuritudengite Harju tänava haljasalale püstitatud varjualuses on ühendatud digitehnoloogia ja käsitööoskus.

Liina Soosaar
5 minutit

Väikese inimese suur lugu

Mängufilm „Slava. Au ja hiilgus“ („Slava“, Bulgaaria 2016, 101 min), režissöörid Kristina Grozeva ja Petar Valtšanov, stsenaristid Kristina Grozeva, Petar Valtšanov ja Detšo Daraležkov, operaator Krum Rodriguez, helilooja Hristo Namliev. Osades Stefan Denoljubov, Margita Goševa, Ana Bratojeva, Stanislav Gantšev jt.
Ühiskondlik sidusus on muutunud vaat et moeväljendiks, mida korrutab kõnedes president ja millest räägitakse meedias. Igasuguseks inimgruppide…
Andrei Liimets
4 minutit

Kolm tegelast autorit otsimas

Kas „Ükssarvikute farm“ on feministlik lugu või feminismi paroodia? Tegelikult polegi vahet, sest iga paroodia populariseerib tahes-tahtmata ka nähtust ennast.

Rakvere teatri „Ükssarvikute farm“, autor ja lavastaja Urmas Lennuk, kunstnik Liisa Soolepp, valguskujundaja Roomet Villau. Mängivad Peeter Rästas, Helgi Annast, Anneli Rahkema, Liisa Aibel ja Silja Miks. Esietendus…
Veiko Märka
5 minutit

Ruumi-, mitte pildiarhitektuur

Mõnikord on muljetavaldav arhitektuur selline, mis piltidel huvi ei ärata, kuid lööb ruumis ringiliikuja pahviks. Läti rahvuskunsti muuseum on just selline.

Läti rahvusliku kunstimuuseumi laiendusprojekt. Arhitektid Processoffice, Andrius Skiezgelas Architecture (mõlemad Leedust). Valminud 2015.
Kui mul paluti kirjutada ühest Läti nüüdisarhitektuuri teosest, jäi mu mõte kohe pidama Läti…
Artis Zvirgzdiņš
4 minutit

Helju Mikkel  13. III 1925 – 5. X 2017

Meie seast on lahkunud armastatud tantsulooja ja rahvatantsujuht, tantsurahva hulgas hellitavalt Memmeks kutsutud Helju Mikkel.
Helju Mikkel sündis 13. märtsil 1925 Nõos. Rahvatantsuteadmised sai ta Eesti NSV Rahvaloomingu Maja tantsukoolist. Peale selle täiendas ta end mitmesugustel seminaridel ja koolitustel. Tantsujuhina tegutses ta alates 1945. aastast. Mikkel oli aastail 1953–1978 tollase Tartu…
1 minut
Vastukaja – Tasuline lõuna
Kuna Sandra pole varjanud maksmise akti, on ta justkui tühistanud vaikimisi kujuteldava doki kodukorra ning tekitanud ärevuse, et mis siis saab, kui kõik dokitegelased hakkavad raha tahtma? Pildil Sandra Jõgeva Doki Killuga.
Jaan Tootsen

Vastukaja – Tasuline lõuna

siuh
Mõneti ootamatu ja samas ootuspärane, et filmi tegelastele raha maksmise fakt käivitas dokieetika teemalise arutelu. Lugesin Sirbist Maria Aua siseheitlusi1, milles ta kaevub tagantjärele murelikult Sandra Jõgeva võimalikku eetosesse, analüüsides „Armastuse … “2 nõrkusi ja autori ebatäiust rahaliste suhete valguses ning kahetseb oma süütut esma­aplausi. On näha, et piitsalaks mõjus:…
Marko Raat
6 minutit

Väike ülevaade väikeriikide õppekursusest
Kārlis Vērdiņš
Tērbata üliõpilane  Eduards Veidenbaums
Jānis Joņevsi romaan „Jelgava 94“
Mikael Raihhelgauz, „Euroopa väljakutsete ees“
Aaro Hazak, „Kas töölkäimine on kahjulik?“
ETMMi uus püsiekspositsioon
Mängufilm „Slava. Au ja hiilgus“
Rakvere teatri „Ükssarvikute farm“
EKA arhitektuuriosakonna tudengite „Sopid“ Harju tänava haljasalal
Rein Müllersoni „Dawn of a New Order. Geopolitics and the Clash of Ideologies“
Bürokraatia kui raiskamisaparaat

Sirp