Üks roll
See moraali tabamatu ideaal
Meie maailma moraal on ärimoraal, mis ei taha lasta teisel jalal selles ühiskonnas samamoodi lonkama hakata, nagu hakkas lonkama esimene – kultuur.
Tuuleveski-rahakassa
Eesti dokumentalistide hulgas on lahvatanud vaidlus, kas tegelastele dokfilmis osalemise eest maksmine on eetiline.
Päris vale iha
Mõtlesid, et saad puhta vehma-riigi, aga leiad end vangist ja väljendusvõimetuna: kultuur, majandus, ajakirjandus ning hulk isiklikku sfääri puutuvat litsutakse vehma alla.
Kodanikuallumatuse sünd Eesti NSVs
Ajaloos kehtib sama reegel, mis looduseski: tühja kohta ei jää. Kui pole teada, kes tegi, kerkib peagi esile keegi, kes väidab, et tema tegi.
„Kus aga oht on, seal kasvab ka rohi ta vastu“
Üks võimalusi tõlkekriitika kitsikusest väljapäästmiseks on tõlkekriitika blogi või mingit liiki veebiväljaanne.
Tõlke metafüüsika
Tõlkija peaks alati taotlema oma emakeele väljendamist just sellisel kujul, nagu see õitseb ja pulbitseb praegu.
Mihkel Kunnuse kiri Andrei Hvostovile
kas mäletad, et „Šokolaadist printsi“ esitlusel palusin raamatusse sisse kirjutada „Autor kinnitab, et kõik siin on tõene /allkiri/“? Sa põrnitsesid mind tükk aega veidra pilguga ja kirjutasid „Miski pole juhuslik“. Mul läks mitu kuud, enne kui taipasin selle pilgu tähendust! Milline tobe kokkusattumus! Õigemini pihtasattumus. Ma tahan autoritelt enamasti just sellist kinnitust, sest…
Hingepööningu hämaras vahealas
Von Krahli teatri pööningust saab ruumilisel, tähenduslikul ja inimlikul tasandil teostumata mõtete, väljendamata sõnade ja tunnete vaheala.
Laepealne pööning on paik, kuhu lapsepõlves…
Doktor Mandelštami imaginaarium
Ehkki näituse pealkiri on „Visuaalkurnatus“, pildiväsimus, on tegemist pigem väsimusega sellest, et kogu aeg tuleb midagi öelda ja midagi mõelda.
Roosa müts – Dadaistlik ühiskond ja selle formalistlik kunst
Hugo Ball, „Dada manifest“, 14. VII 1916.
14. VII 1916 luges Hugo Ball Zürichi Cabaret Voltaire’is ette esimese dadaismi manifesti. Ta oli sõpradega avastanud, et „dada“ tähendab mitmes Euroopa keeles nõustumist, hüvastijättu ja mänguhobust, mistõttu sai…
Pilvede värvivahetus ooperilaval
Tähtsatest asjadest saab ooperilavalgi rääkida kunstilise liialduseta, kui libretistid-dramaturgid on sõnaosavad ja piirduvad mõnusalt koduse riimiga.
Tulipunkt – Raamatukogulaenutuse hüvitised
Eesti Kirjanike Liit jagab Põhjamaade autorite ja kirjandusorganisatsioonide muret Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi autoriõiguste kohta digitaalsel ühtsel turul COM/2016/0593 12. artikli osas ja toetab direktiivi korrigeerimist autorite kasuks. Selle artikli rakendumisel tekib võimalus, et raamatukogulaenutuse hüvitise saajate ring laieneb kirjastajatele ja teistele…
Saksa arst, uus ooperimaja ja Eri Klas
Dmitri Bertman: „Minu meelest on igal teatril kohustus tellida uusi teoseid. Olgu aeg kui keeruline tahes, peame andma uuele ooperile eluvõimaluse.“
On 3. aprill 2017. Moskva. Istume ooperiteatri Helikon kuninglikult renoveeritud majas teatrijuhi…
Lin Shu, „Don Quijote“ autor
Simon Leys
Lin Shu nimi on teile ilmselt täiesti võõras. Ometi peaks see juba ammu kõigis kirjandusajaloo õpikutes figureerima.…
Ilma kehata varjud
Birgit Püve poliitilise tähendusväljaga varjuportreedes võib näha visuaalset (enese)tsensuuri, nagu seda representatsiooniga tegelevate kunstnike puhul sageli kohtab.
Birgit Püve „Varjupaik“ mõjub keset segadust, mida kutsutakse Euroopa rändekriisiks, kui poeetiline lugulaul. Ma pole siiski kindel, et rändekriis on selle näituse põhiteema või et me tänu…
Tõlkes üles leitud
Honoré ei olnud unustanud siinseid kunstnikke, keda on küll keeruline rahvusvahelisse edukonteksti panna, kuid kellel on roll oma kunstiväljal.
XIII Balti triennaali avaüritus „Prelüüd“ ei mõtesta valgust, ruumi ega isegi mitte ühtegi meediumi. Küll aga leiab sealt rõõmu, valu, klatši, armastust ja Alla Pugatšova.
Lähiregiooni…
Toimetajaauhinna pälvis Anu Saluäär-Kall
Olete töötanud keeletoimetajana üle 40 aasta. Mil määral on eesti keel selle aja jooksul muutunud ja millised on suurimad muutused?
Ma ise nimetaksin end pigem tõlketoimetajaks. Olen…
Tehisintellektitehnoloogia eesti keele rakkes
Närvivõrkudel põhineva masintõlkega seoses on jälle õhus lootus, et masin oma tõlke pärast rõõmu või häbi tunneks.
Kes on meist õige filosoof?
Arhitektuuri ainevahetushäired ja kasvuraskused
Kas Tallinna arhitektuuribiennaal peaks olema eriliste arhitektide omavaheline arvamusfestival või kõiki kõnetav ruumisündmus?
Teadus kui haridusuuenduse toetuspunkt, vundament, vaade ja garantii
Ene Mihkelson 21. X 1944 – 20. IX 2017
mitu põlve tagasi
Meie seast on lahkunud üks eesti kirjanduse suurkujusid, luuletaja ja romaanikirjanik Ene Mihkelson, kompromissitu süüvija eesti ajaloo ja inimhinge sügavustesse, aga ka irooniline stiilimeister, kelle tööriistadeks on keele rütm, toon ja tämber.
Ene Mihkelson tuli eesti kirjandusse 1970. aastate teisel poolel luuletaja ja kriitikuna. Tema varane…
Ene teelesaatmine
Nüüd on siis käes viimase kirja kirjutamise aeg.
Kohatu on isegi öelda, kui väga ma hakkan puudust tundma nendest karmidest naljadest, mida Sa mõistsid nii teha kui ka kuulata – rääkimata tõsistest juttudest ajalikel ja…
Tolstoi templi valvur
Jevgenia Simonova: „Lavastuse „Vene romaan“ mõte on, kuidas looming imbub ellu ja elu loomingusse. Lev Tolstoi perekond, mille ta lõi, oli üks osa tema loomingust – võrdväärne romaanidega.“
Teoreetilisi teadmisi on vaja kõigil hääleõiguslikel kodanikel
Püüdlustes suunata noori raamatutarkuste omandamise asemel praktilisemaid oskusi arendama ei arvestata praeguse ühiskonna vajadusi.
Uku Sulev Kuut 8. VII 1966 – 22. IX 2017
Õnnis üksindus – indiviidi tõde?
Et Aaremäe on arhivaar Labi esitlemiseks valinud lillefotod, on näitusel arhiivi iseloomustava ajakujundi kõrval ka individuaalse psühholoogilise iseloomustuse kate.
EKA III kursuse vabade kunstide graafikatudengi Dagne Aaremäe arhiivipõhine näitus on oma olemuselt hübriidne, et mitte…
Mina olengi müra!
Dror Feiler: „Kultuuri institutsionaliseerimisega on kunstilised väärtused vahetatud bürokraatlike hüvede vastu.“
Respekt loovusmulli ees
Paradoksaalselt on klaasikunst üks väheseid, kui mitte ainus kunstiliik, kuhu meie kõige aegade mitmekülgseim kunstnik Adamson-Eric pole oma käe või mõttega lisa andnud. Seda suveräänsemana paigutub tema muuseumi nii aja kui ka koha mõttes Eesti professionaalse klaasikunsti 80. sünnipäevaga…
Mida avakontserdil külvad, seda …
ERSO mängulaad oli just niisugune, nagu võib tiheda esinemisgraafiku põhjal eeldada. Kava oli kokku pandud pigem kontrasti kui sarnasuse põhimõttel.
