Ökokriitika eesmärk on keskkonnaprobleemide teadvustamine ja loodusele kriitilises mõtlemises keskse koha andmine.
Bart Pushaw: „Ökokriitilisest vaatepunktist esitatud küsimused tunduvad enesestmõistetavad, aga kui neid ei esitata, jäävadki need vastuseta.“
Kadri Tüür: „Distsiplinaarsus hakkab ennast ammendama: maailm on niivõrd mitmetahuline, et ühe teadusharu piires ei saa seda ammendavalt uurida.“
Möödunud aastaid poleks ju mõtet meenutada, kui eelnevat eiravad lahendused oleksid paremad.
Üleminek Mailis Repsi pakutud lävendisüsteemile tähendaks, et Eestis võetaks kasutusele universaalse mudeli vastand – rajapõhine (track-based) hariduskorraldus.
Tänavuse valimiskampaania ajal näib Tallinnas vähem olevat nii plakateid ja lendlehti kui ka vene keelt nende peal.
Reisikirjanduse aina kasvav hulk võib jätta üheülbalise mulje, kuid vaid paari tekstiga tutvumisel saab aimu, kui kirju on pilt tegelikult.
Filipp Loss: „Kunstilisel juhil tuleb lähtuda ennekõike teatri huvidest ning panna kokku repertuaar, mida teater parajasti vajab – isiklik lavastajatöö saab olla üksnes osa sellest.“
Teemu Mäki: „Hierarhilise lähenemise asemel on mõistlikum tunnistada, et me kõik kuulume mõnda gruppi ning grupi suurus ei ole poliitilises või eetilises mõttes oluline.“
Guram Odišaria: „Sõja pale on hirmsam seal, kus elavad oma ilusat elu erksa naljasoonega inimesed.“
ERSO lastekontserdi puhul ei pea ennast vaevama küsimusega, millal on õige aeg viia laps esimest korda klassikalise muusika kontserdile.
Guram Odišaria raamatut ei saa soovitada neile, kes väga teadlikult toituvad või loomade õiguste eest võitlevad, küll aga metsakaitsjatele.
Juba harjumuspäraselt täitub Tallinna Vabaduse väljak enne Jaani kiriku Pärdi päevade kontserte tema muusika ootusärevate austajatega.
Susan Stryker: „Selles osas, kuidas hilismodernne ühiskond soolisust mõistab, on midagi väga fundamentaalset muutumas.“
Berliini augustitantsul keskenduti poliitilistele teemadele, meie nüüdistantsukunstnikud tegelevad endiselt oma siseilmaga.
Timo Steiner: „Kui teoreetiliselt TMKK vaatekohast mõelda, siis uue hoone projektiga liitumisest loobumine seaks pikemas perspektiivis Eesti klassikalise muusika arengu ohtu.“
Douglas Gordon: „Helsingi, Tallinna ja Peterburi piirkonna lähendamisega ühendataks ligi kümme miljonit inimest. Tallinna poliitikud peaksid selle nimel vaeva nägema.“
Tõnis Kahu: „Ühel hetkel oleme oma arenguga jõudnud uude olukorda, kus tehnoloogia ei ole enam ese, vaid pigem ikkagi ruum; miski, milles me kogu aeg viibime. “
Püüd mõista Norra kirjaniku Karl Ove Knausgårdi fenomeni
Ürgtunge ümber ei programmeeri, aga soorolle on võimalik suunata ja vormida.
Mare Vindi valged linnad võtavad jälle kord kokku eestlase ärapääsemise igatsuse, kauguste ja võõraste maade ihaluse.
Veneetsia filmifestival heitleb uueneva filmimaastiku ja muutlike tuultega.
Zaha Hadid Architectsi plaan on elluviidav ka siis, kui naaberkinnistu omanikele pakutud lahendus mingil põhjusel ei sobi. See on selle töö tugevus.
Mare Vindi tööd vahendavad eksistentsiaalseid hetki ning kinnitavad: maailmas on piisavalt ilu ja headust, et seista vastu kõigele negatiivsele.
Katrin Virunurm, „Iga kunstiteos ütleb midagi looduse kohta“
„Taimest heeringani“, intervjuu semiootik Kadri Tüüriga
Sandra Haugas, „Siiruviiruline hariduspoliitika“
Martti Preem, „Linnahallist Reidi teeni. Kümnendid Tallinna linnaplaneerimises“
Pärdi päevad Nargeni festivalil
Karl Ove Knausgårdi „Minu võitlus“