Haritlased ei saa pidada silmas vaid oma huvi. Haritlaskond kannab vastutust oma rahva keele, kultuuri ja lõppude lõpuks rahva allesjäämise eest.
Tänapäeva innovaatiline, maailmale avatud inimene tahab, et amatöörtasemel koorilaul oleks hea energiaga, nüüdisaegne, köitev ja loogiline.
Merike Estna: „Meie asi on julgustada üliõpilasi avaralt mõtlema, sest ei ole valesid vastuseid, vaid teed, mida mööda ei ole veel käidud.“
Toimunud on oluline nihe selles osas, millised on akadeemilise töö olemus ja funktsioonid.
Praeguses koorimuusikas on suur vajadus haritud lauljate järele – muusikalise kirjaoskuse ja erisuguses muusikas orienteeruvate koorilauljate järele.
Ilmselt on lavastaja soovinud anda kahe vastandliku vaatusega edasi kuristiku Edgar Valteri isikliku elu ja kunsti vahel. Selles mõttes on kõik paigas.
Ungari avangardisti Lajos Kassáki poeem mõjub nagu lahtine haav – ühtaegu lummavalt ja eemaletõukavalt, köitvalt ja kohutavalt.
Tänavuse suve programm tõestas taas Okase muuseumi elujõudu, „Klassiku varju all“ on selle väärikas finaal.
Edward von Lõnguse tänavakunst tähistab Eesti eesistumist Euroopas, kuid rulatajad ei tohi kasutada võidusamba ümbrust. Miks üks subkultuur kõlbab rahvusvaheliselt riigi kuvandit rikastama, teine mitte?
Askold Kurov: „Kõigest võib saada vahend vastupanuks.“
Tõnis Saarts: „Meil käib endiselt protsess, mida nimetatakse nation building’uks. Läänes on see ammu läbi.“
Turvaliste valikute küüsis olijale annab linnafestival „Uit“ võimaluse olla tavapärasest spontaansem ja pakub avastamisrõõmu.
Kiht kihi haaval avanes Kurgjal täisvereline ja -kaaluline eesti mees, sardellidest, viinast ja avantüüridest päästmatult tiine ja kaame, ent elukogenunagi lakkamatult lällav, praaliv ja bravuuritsev.
Maarja Tõnissoni ja Nele Suisalu tantsulavastus „See on see“ on installatiivne lavateos, kus tooni annavad liikumine ja helilised otsingud.
Kui keskusteludes ei saa eestlased sageli sõna suust, siis lauldes nende suletud loomus avaneb, mõnel meist vaid lauldes.
Jaak Urmeti „Linn linnas“ mahendab Lasnamäed halvustavaid stereotüüpe ning osutab, et jutud Lasnamäe elanike juurtetusest on tugevasti utreeritud.
Tark otsustaja parandab minevikuvigu nii, et koos metsa ja inimeste tervisega püsiks elujõuline ka pika aja jooksul kujunenud kultuurivõrgustik.
Soome-ugri võrdlevad etnograafilised esemeuuringud said alguse juba eelnevalt formuleeritud algkultuuri universaalsuse hüpoteesist.
Lõhed ei kao ühiskonnast ja poliitikast kuhugi
Asko Lõhmuse „Mida on näidanud aasta metsapoleemikat“
Kristi Grišakovi „Vabaduse väljakul laineid murdes“
Laul ja laululava
Art Leete „Soome-ugri asi“
Linnafestival „Uit“
Lajos Kassáki „Hobune sureb ja linnud lendavad välja“
Evald Okase näitus „Maalida kõike“
Dokumentaalfilm „Tartu Video kroonikad“