2017-33 (3653)

Üks roll

Kas mäletate veel kümne aasta tagust ERRi ja TV3 kohtuvaidlust, mis lahvatas pärast seda, kui viimane tahtis lasta eetrisse telesarja „Kõige suurem sõber“ paroodia „Täna õhtul Leo Põld“? Seal pidid tegutsema kunagisest lastesaatest tuntud tegelased, „kes on totaalselt alla käinud, kellest on elu hammasrattad üle ja läbi sõitnud“ (Õhtuleht 21.…
Siin ma nüüd olen!
Võin enese kogemuse põhjal öelda: ei ole väga lihtne saada lihtsaks. Hirm on ju lihtne olla, hirm on ka ehtne olla, eks ole.
2 × Piia Ruber

Siin ma nüüd olen!

Vladislav Koržets: „Mentaalselt elame ikka veel keskajas. Üha keskajamaks ta kohati läheb, eriti inimestel, kellel puudub vahetu kontakt loodusega, ürgtegelikkusega, primaarse olemasoluga.“

Kus on nüüdismuusika juured?
Helena Tulve sai 13. augustil teise Lepo Sumera preemia, mille kaudu soovitakse väärtustada heliloojate pikaajalist loomingulist järjepidevust.
Tarvo Hanno Varres

Kus on nüüdismuusika juured?

Helena Tulve „Sula“ on üks neist teostest, mille väljenduslaad on suuresti määranud praeguse stiilifooni ja toonud endaga teatud paradigma- või vähemalt retoorikamuutuse.

Tantsimine ruumita on nagu maalimine ilma pintslita1

Tantsu loomiseks ja esitamiseks kasutada ruumidel on koreograafilistele valikutele tugev mõju isegi siis, kui tantsuloojad ise ei ole sellest teadlikud.

Igasuguse tantsu kese on kehaline tekst, kus liigutused, žestid ja poosid on ajas ja ruumis seotud kõnelevateks jadadeks. Selle teksti iseloom sõltub paljudest teguritest, nagu koreograafiline anne, kujutlusvõime ja…
Kas sellist pidu me siis tahtsimegi …
„Gay Pride’i“ korraldajad hoidsid kramplikuna kinni probleemitust ja vastandusteta eurovisioonilikust tilulilu-formaadist, selle asemel et kasutada kas või korraks peomeeleolu katkestades linnaruumis suurepärases asukohas meediatähelepanu, selleks et öelda midagi olulist.
Liis Treimann / Postimees / Scanpix

Kas sellist pidu me siis tahtsimegi …

Kui laulupidu on ümber mõtestatud saksa kultuuriruumiga dialoogis tekkinud kristlikust üritusest eestlaste rahvusliku ühtsuse ürituseks, miks ei võiks selline jõuline rahvalik tava olla võimeline enesesse integreerima ka avatud kodanikuühiskonnale omast enesetunnetust?

„Eesti 100“ vs.  „Narkopoliitika 114“
Tähelepanuväärne näide rohujuuretasandi algatusest on VANDU Vancouveris 1990ndate lõpul: mõte oli koondada sõltlased, et aidata kaaskannatajaid ja muuta ühiskonna suhtumist. Pildil protestimarss süstlavahetuspunkti sulgemise vastu 1998. aastal. VANDU

„Eesti 100“ vs. „Narkopoliitika 114“

Eelmisel nädalal jõudis Eesti meediasse uudis1 seoses Tervise Arengu Instituudi (TAI) värske statistikaga, millest ilmneb, et nii uimastite üledoosist põhjustatud surmajuhtumite kui ka HIVi nakatunute arv on taas tõusmas. Tänavu on TAI andmetel esimese viie kuuga üledoosisurma surnud juba 54 inimest, eelmisel aastal oli selliseid surmajuhte samal perioodil aga alla 40.…
Testamenditäitjad jälle Kuressaares
Nii Annabeli (Triinu Meriste) kui ka Miriami (Mirtel Pohla) puhul on oluline koht mineviku ümberjutustamisel ja hindamisel.
Mari-Liis Nellis

Testamenditäitjad jälle Kuressaares

Miks mitte võrrelda „Madu oma rinnal“ tvistiga? Hoogne, vaimukas, atraktiivne ja, mis peaasi, oivaline meelelahutus.

Hans Luik 26. III 1927 – 13. VIII 2017

Tavalised algussõnad: lahkus pärast pikka rasket haigust – need oleksid võimalikud ka Hans Luige puhul, just niimoodi see oli. Aga ometi tundub õigem, kui ütleme teisiti: pärast pikka, keerukat, sündmusrohket, püüdlustest ja saavutustest tulvil elu lahkus 13. augustil 2017 Hans Luik, proosakirjanik ja dramaturg, stsenarist ja kirjastaja, Luikede dünastia tala.
Sündinud…

Lepo Sumera preemia laureaat Helena Tulve

Tänavuse Lepo Sumera nimelise heliloomingu preemia pälvis Helena Tulve. Eesti Autorite Ühingu ja Eesti Heliloojate Liidu algatatud auhind anti üle 13. VIII Pärnu muusikafestivalil.
Heliloojate liidu juhatuse esimehe Märt-Matis Lille sõnul soovib žürii Lepo Sumera preemia kaudu väärtustada heliloojate pikaajalist loomingulist järjepidevust, mille üks olulisemaid külgi on julgus teha isikupäraseid valikuid…

Ulve Särev 11. IX 1928 – 5. VIII 2017

Juba aastaid võtab Eesti kirjandusmuuseumi pikas koridoris külastajaid vastu Kristjan Jaak Peterson, maali kujul (1961, õli, lõuend). Aga vähesed teavad, et signatuuri „U. Kolk” taga ei peitu mitte folklorist ja muusikamees Udo Kolk, vaid tema vanem õde Ulve. Siit saame esimese vihje kunstniku ülimalt tagasihoidlikule loomusele. Ulve Särev (aastani 1970…

Mõtete korjeaeg

Eeva Park: „Õnn on midagi, mis tuleb lihtsalt ära tunda ja suureks mõelda.“

12. augustil peeti Võtikveres kirjandusküla päeva alapealkirjaga „Kirjanduse ilu, haldusreform ning Soome juubel“. Võtikvere kirjandusauhinna, Elise Rosalie Auna nimelise tunnustuskirja pälvis Eeva Park. Varem on selle saanud Leena Kurvet-Käosaar ja Ly Seppel. Uurisin värskelt laureaadilt auhinna,…

Kas Tartu vaatab tulevikku?

Nüüdisaegset linna ei kavandata parke hävitades, vaid parke ja rohealasid funktsionaalsemaks ja kasutajasõbralikumaks kujundades ning uusi rajades.

Tartu linn koostab praegu arengukava 2018. kuni 2025. aastani. Visioon on ilus: Tartust peab saama inspireeriva elukeskkonnaga tegusate, loovate, õnnelike ja hoitud inimeste linn. Kuidas kõlavad aga Tartu arengukava ja…

Hea ja mõru

„Sadam“ mõjub Eda Ahi seni tõsiseima ja mõtlikema, kohati koguni melanhoolse raamatuna.

Esikkogu järgses intervjuus toonitas Eda Ahi mänglevuse ja lõbususe tähtsust oma loomingus.1 Tollal raamis sellist loomekäsitust tabavalt ainuüksi luulekogu pealkirjaga kehtestatud kujund: maskiball, mis lubas korraga elegantseid ja õrritavaid pöördeid nii temaatikasse, meeleollu, tähendustesse kui…

Signe Tamm 26. II 1931 – 7. VIII 2017

Reedel, 11. augustil sängitati Metsakalmistule baleriin Signe Tamm (a-st 1956 Nieländer).
Signe Tamm alustas balletiõpinguid Galina Tšernjavskaja erastuudios, astus Eesti Riiklikku Koreograafilisse Kooli, mille lõpetas 1953. aastal Zoja Kalevi-Silla klassis koos Aime Leisi, Ülle Ulla, Aigi Rüütli, Maire Loorentsi ja Iraida Generalovaga. Peterburi Balletiakadeemia kunstiline juht Marietta Frangopulo on kirjutanud 12.…

Neljamõõtmeline savi

Vaataja saab Juss Heinsalu tööde abil algupärase materjalikogemuse, nii et savi olemust tajutakse tähendusballastist vabana.

Juss Heinsalu näitus „Savivalgustumine“ Hopi galeriis kuni 22. VIII.
Parafraseerin siinkohal Leonhard Lapinit: kunstiteosel on pikkuse, laiuse ja kõrguse kõrval ka neljas mõõde – sügavus. Sügavus sünnib ideelisest ja energeetilisest laetusest. Kahtluste, katsetuste ning siseheitlustega…

Malle Leisile mõeldes

Nooruses vaadatakse alati huviga, mida pisut vanem põlvkond teeb, olgu siis elus või kunstis. Minu, aga ilmselt ka enamiku minu põlvkonnakaaslaste 1970ndate kõige tugevamad kunstielamused on seotud teistsuguse kunstikäsitluse kaasa toonud ANKi ja SOUPi kunstnikega. Malle Leisil oli eriline koht: tema maalid köitsid tähelepanu, jäid silma ja meelde. Silm ja…

Lumi ja vaikus

Mängufilm „Wind River“ (USA 2017, 111 min). Režissöör ja stsenarist Taylor Sheridan, operaator Ben Richardson, heliloojad Nick Cave ja Warren Ellis. Mängivad Jeremy Renner, Elizabeth Olsen, Jon Bernthal, Kelsey Chow, Martin Sensmeier jt.
Veel mõni aasta tagasi oli 47aastase Taylor Sheridani nimi filmimaailmas peaaegu täiesti tundmatu. Tegu oli Ameerika telesarjadele keskendunud suurrollideta…

Vabalt tehtud kunsti võlu ja valu

Malle on nüüd kolm päeva surnud. Loomulikult ei saa see kirjatükk olla vaba lähedase inimese kaotamise kibedusest. Ja mis siis. Jäägu emotsioonitu kunstist ja kunstnikest kirjutamine kunstiteadlaste osaks. Aga ka minul on ühte kui teist ütelda. Nii Mallest kui ka tema kunstist, nii tema kui eesti kunstist, nii eesti kui…

Millist teadust vajab Eesti? Ehk Teadussüsteemi mitmekesisusest ja järjepidevusest

Kas viimaste aastate tendents teadusasutusi vägisi liita ja kokku pressida on süsteemi elujõulisusele kasuks või kahjuks tulnud? Akadeemik Jüri Engelbrecht leiab, et olukord võiks palju parem olla. Väikeriikide teadustel on maailmas oma tegevusnišid ja nad on seal edukad. Kui hakata matkima suurte süsteemide mudelit, võib kaduda uudishimul põhinev tegutsemislust ja…

Lavastaja kapsaaed Birgittal

Tänavune Birgitta festival oli justkui suurepärase näitematerjaliga muusikateatri lavastamise põhitõdede meistriklass.

Kui juhinduda mõttest, et inimene õpib kogu elu, ja heita vastlõppenud Birgitta festivalile pilk läbi teatripedagoogilise prisma, võiks öelda, et aset leidis suurepärase näitematerjaliga muusikateatri lavastamise põhitõdede meistriklass. Nüüdislavastused demonstreerisid laial skaalal eri stiilide…

Portreteeritava hääl

Ilmar Kruusamäe: „Peale kohtumiste ja mälukillukeste annab pideva impulsi ka portreteeritava hääl, tuletab meelde ruumi, kus kohtusime, ka sealseid lõhnu.“

Ilmar Kruusamäe ja Tiiu Kirsipuu näitus „Inimesed“ ERMis kuni 17. IX.
Ilmar Kruusamäel on koos Tiiu Kirsipuuga väljas suurejooneline näitus. Autoreid ühendab ülirealistlik portree- ja figuurikäsitlus. Kunstnikud…
„Gambavaim“ ühendab eesti gambahuvilisi
„Gambavaimu“ osalised kontserdil Kuriste kirikus.
Saale Fischer

„Gambavaim“ ühendab eesti gambahuvilisi

„Gambavaim“ on olnud kauaoodatud kohtumis- ja arenemispaik ning laagris selgub, et Eesti asjaarmastajatest vanamuusikud on oma tegemistes järjepidevamad kui profiansamblid.

Iidolite nilbe palagan
Mall Nukke. Elu parnassil. Kollaaž, 1995. Vaala näitusel on „Elu parnassil“ tõstetud sakraalsesse kõrgusesse.
Vaal

Iidolite nilbe palagan

Mall Nukke antiikmütoloogiast laenatud pealkirjad ja teemad annavad mitmekihilisuse ja tõstavad ajastu frivoolsust käsitleva kunsti universaalsesse konteksti.

Malle Leis 7. VII 1940 – 9. VIII 2017

Malle Leis kuulub kunstnike põlvkonda, kes astus kunstiareenile 1960. aastatel. Selle põlvkonna lapsepõlv jäi sõjaaega ning kooliaeg Stalini aega. Meie kunsti tõid nad aga nakatava elurõõmu ja vabaduse hõngu, nihutades kardinaalselt lubatavuse piire, astudes julgelt üle tollal kehtinud reeglitest ja tabudest.
Malle Leisi lapsepõlv möödus Eesti väikeasulates, kus kõik meenutas veel…
Sirp