2017-19 (3639)

Üks roll

Eesti Eurovisioni lauluvõistluse muster­laps, küll tänaseni veel ilma rahvusvahelise pjedestaalikohata Sven Lõhmus, võitis kohaliku konkursi juba neljandat korda. Peale selle, et Lõhmus tundub meeldejäävate laulude kirjutajana (ja minu meelest on sama oluline fakt, kuigi seda keegi ei maini, ka sõnade autorina!) tabavat Eurovisioni eduvalemit, esindab ta ilmselt ka sedasama eestlaslikult…
Euroopa autoriõiguse reformist internetikasutaja pilguga
Varvara ja Mar. Andmepood ehk Data Shop. Installatsioon, 2017.

Euroopa autoriõiguse reformist internetikasutaja pilguga

IT-majanduses edumeelset mainet püüdva Eesti eurosaadikutel ja valitsusel peavad autoriõiguse reformi asjus olema läbimõeldud ja faktipõhised seisukohad.

Kohtumiseni!
Kristiina Ehini „Kohtumiste“ taga on argimütoloogilised hetked.
Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum

Kohtumiseni!

Kristiina Ehin: „Ilus on mõelda inimestele, kes tänapäeval ikka raamatuid ilmutavad ja loevad ja vaimustuvad. Eks need ole ka imelikud vastuvoolu ujujad ja ulmikud.“

Tõejärgse ajastu tõed

Kultuuripsühholoogi tähelepanekuid

ON PONTIUS PILATUSE TEISE TULEMISE AEG. Nimelt seisab Rooma prokuraatori, ilmiku ja pagana nimi uhkelt ihuüksi kristlaste usutunnistuse tekstis: passus sub Pontio Pilato, „kannatanud Pontiuse Pilatuse all“ (jutt käib Jeesusest) – ja seda juba varaseimast, kreeka­keelsest vanarooma kreedost alates (II sajandi esimene pool).
Nüüd ilmub Pontius Pilatus…

Soome-ugri mehed

Soome-ugri meeste muretus ja aeglus hämmastab teadlasi juba alates XVIII sajandist.

XVII sajandi lõpus tegutsenud hollandi õpetlase Nicolaas Witseni järgi olid handi mehed nii muretud ja kergemeelsed, et ei vaevunud hoolima sellest, kas nad talveks endale piisavalt varusid soetavad. Witsen pööras tähelepanu ka asjaolule, et handi mehed armastavad kükakil…
Teadlane filmis, film põhjas?
„CSI: Kriminalistid“ on sajandivahetusest alates tulemuste silmapilkse ja efektse visualiseerimise vinti hirmsasti üle keeranud.
Kaader sarjast

Teadlane filmis, film põhjas?

Teadlase ja teaduse kujutamine filmis on loo seisukohast vajalik, aga selle õigesti tegemiseks ei jätku filmiaega ega süvenemisvõimet.

Järjekordne surm muusikaajakirjandust veel ei ähvarda
Ajakiri Muusika hakkas ilmuma 2002. aastal.
Muusika

Järjekordne surm muusikaajakirjandust veel ei ähvarda

Igas rahvusriigis on erialane ajakirjandus doteeritud, sest üheski riigis ei suuda inimesed oma ostujõuga erialast ajakirjandust ülal hoida.

Pagulus on õiteta vaas

Vajame dialoogi makedoonia, horvaadi, slovaki, sloveeni jm kirjandusega märksa enam, kui meie praegune, tugevalt anglofiilne kirjandusmaailm meile pakub.

Neil päevil külastab Eestit makedoonia luuletaja ja literaat Nikola Madzirov. Külaskäik langeb kokku tema luulekogu „Valgus ja tolm“ ilmumisega, mida autor esitleb siin koos raamatu tõlkija Carolina Pihelgaga. Raamatu on välja…

Thomas Nageli mõistlik antihumanism

Belgradist pärit Ameerika filosoofilt Thomas Nagelilt on Märt Väljataga vahendusel eesti keeles ilmunud suisa kaks raamatut. Mõlemad puudutavad inimmõistuse asupaika maailmas. Esimene ja kaalukam „Vaade eikusagilt“ räägib sellest, kas on võimalik vaade maailmale eikusagilt, s.t selline objektiivne vaade, mis esitab maailma nii, nagu see on, jättes kõrvale vaatevinkli moonutused. Raamatu…

Kunstniku Puusempast destilleerimine

Tallinna Kunstihoone näitus toob kunstniku lahustunud Puusempast tagasi kunsti(ajaloo)väljale ning laiendab meie kunstikäsitlust, arusaamist elu ja poliitika transversaalsest seotusest.

Näitus „Raivo Puusemp – lahustumine kontekstis“ Tallinna Kunstihoone galeriis kuni 14. V. Kuraator Krist Gruijthuijsen, kunstnikud Raivo Puusemp, Krõõt Juurak, Kristina Norman, Mark Raidpere ja Margit Säde.
Oma raamatus…

Eluaegne töö ja kallistused

Vähem kui kahe tunniga tehakse „Tõe ja õiguse“ I osale ring peale: mõndagi ränka ja valusat jäetakse vahele, mõnigi vägisõnake lausutakse mõnusalt lastepäraseks.

Ugala „Vai-vai vaene Vargamäe ehk „Tõde ja õigus“ lastele“, autor A. H. Tammsaare, dramatiseerija ja lavastaja Urmas…

Kvadroraadio 40

Kvadrosaateid anti raadioeetrisse kümme aastat, kuid siis jäädi palju praktilisema stereoheli juurde. Praegu peame loomulikuks, et meil on kodus surround sound.

„Lugupeetud raadiokuulajad mono-, stereo- ja kvadroraadiote juures!“ Nõnda kõlasid 13. III 1977 Kvadroraadio ava­sõnad.1 40 aastat tagasi edastas Eesti Raadio eetrisse esimese kvadrofoonilise otsesaate tollases Nõukogude Liidus.…

Ahto Vesmes 21. VIII 1931 – 7. V 2017

Eesti teleajaloos on mõned saated ja nende juhid saanud märgiliseks: Valdo Pant ja „Täna 25 aastat tagasi“, Leo Soonpää ja „Ars longa“, neid on teadagi mõni veel. Kindlasti kuulub sellesse rubriiki ka Ahto Vesmese „Jupiter“. Tema saatejuhtimises ühinesid mõnus keelepruuk, karedavõitu sarm ja materjali hea tundmine. Olen kindel, et „Jupiteri“ saate…

See lahe ostukärukujuline maailm

Meie peres toob iga uus Kristiina Ehini teos elevust. Ei Jan Kausi uus raamat, ei Triin Soometsa, ei Jürgen Rooste, ei kellegi teise teos too sellist elevust meie majja kui Kristiina Ehini oma! Siis me ootame kõik järjekorras, vahel ostame mitu raamatut, sest ei jõua ära oodata, millal teine raamatu…

Meie vaatepunkti mõeldamatus

Mõistete nagu „tõde“, „tähenduslikkus“, „mõeldavus“, „meie vaatepunkt“, „eksisteerimine“ omavahelistel seostel on piir, neid ei saa mitte igat moodi kokku klapitada.

„Avatud Eesti raamatu“ sarjas ilmunud Thomas Nageli „Vaade eikusagilt“ (1986, ee 2015) ja Adrian W. Moore’i „Lõpmatus“ (1990, ee 2015) räägivad näiliselt küll eri asjust, ent Moore’i raamatus leidub…

Äge ja iseäralik

Muusikakriitik ja poliitikapublitsist Artemi Troitski: „Venemaa propaganda mürgitab tõsiselt venelaste suhtumist Eestisse, Euroopasse ja tänapäeva elu uutesse normidesse üldse.“

2014. aastast Tallinnas elav Artemi Troitski ei ole mitte ainult üks tuntumaid spetsialiste džäss-, rokk- ja nüüdismuusika valdkonnas, kuid nii nagu paljud loomeinimesed, on ta ka leppimatu…

Kilpkonnast sirgub naine

Animafilm „Punane kilpkonn“ („La tortue rouge“, Prantsusmaa-Belgia-Jaapan 2016, 80 min), režissöör Michaël Dudok de Wit, stsenaristid Michaël Dudok de Wit ja Pascale Ferran.
Hollandi animarežissöör Michaël Dudok de Wit on olnud animatsioonimaailmas juba aastaid tuntud nimi. Seda ennekõike tänu oma liigutavale lühifilmile „Isa ja tütar“,1 mis tõi talle 2000. aastal lugematu hulga auhindu, kaasa…
Euroopa ühisajaloo võimalikkus
Euroopa ajaloo muuseum Brüsselis Léopold’i pargi servas avati 5. mail.
Wikimedia Commons

Euroopa ühisajaloo võimalikkus

Brüsselis avatud Euroopa ajaloo muuseumis lubatakse keskenduda ühisväärtustele, kuid käsitletakse võidurelvastumist, sõdu ja poliitilist heitlust.

Avastamisrõõmus „Giselle“

Estonia uues balletilavastuses avatakse romantismiaja inimeste eluolu ja mõttemaailm, ideaalid ja püüdlused, aga ka hirmud ja otsingud.

Estonia „Giselle“, helilooja Adolphe Adam, libreto autorid Jules-Henri Vernoy de Saint-Georges, Théophile Gautier ja Jean Coralli, originaalkoreograafia autorid Jean Coralli ja Jules Perrot (Marius Petipa redaktsioonis), koreograaf-lavastaja Mary Skeaping, originaalkujunduse autor…

Aegade hämarusest kerkinud „Giselle“

Adolphe Adami ballett on 176 aastaga säilitanud üllatavalt kangekaelselt oma esialgse näo ega ole kannatanud sel määral ümbertegemise all nagu Pjotr Tšaikovski balletid.

Estonia „Giselle“, helilooja Adolphe Adam, libreto autorid Jules-Henri Vernoy de Saint-Georges, Théophile Gautier ja Jean Coralli, originaalkoreograafia autorid Jean Coralli ja Jules Perrot (Marius…

Anonüümne Runnel ja tema kontrastid

Ajalugu, minevik, mälestused – nende teemadega puutume Hando Runneli raamatus palju kokku. Eeskätt kõneletaksegi möödunust. Minevikust tuleb kõnelda mitmel põhjusel. Siis, kui seal on midagi kiiduväärset, hinnalist, mis ei tohiks meelest minna. Või juhul, kui seal on aset leidnud kaalukad sündmused, millest oleks tarvis õppida. Umbes nii mulle lugedes tundus. 
Barbaarsus, rumalus,…

Evald Kampus 26. XII 1927 – 3. V 2017

Meie hulgast on lahkunud Evald Kampus, teenekas teatriloolane, toimetaja, tõlkija, Vanemuise teatri kauaaegne kirjandusala juhataja ning taastatud Vanemuise Seltsi esimene esimees.
Viljandimaalt Kõpu vallast pärit Kampus lõpetas 1949. aastal Tartu Õpetajate Instituudi ja 1957. aastal Tartu ülikooli eesti filoloogina. Pidanud mõned aastad Tartus emakeele ja kirjanduse õpetaja ametit, sai temast pärast…

Satelliitide lummuses

Tänavuse rakenduskunsti triennaali kõrvalprogramm seljatab peanäituse, iseäranis hea on vaimukas ja ka kriitiline Kiek in de Köki „Armour“.

Näitus „Armour“ Kiek in de Kökis kuni 14. V; Rainer Kaasik-Aaslavi isikunäitus „Hedonisti hall argipäev“ Hopi galeriis 20. IV – 8. V; Julia-Maria Künnapi isikunäitus „Elu ja…
Sirp