2016-41 (3611)
Üks roll
Ruum, kus sündis Eesti molekulaarbioloogia
Akadeemik Richard Villems: „Meil ei olnud ööl ja päeval sõna otseses mõttes vahet. Töö käis sageli hommikuni ja hommikul algas uuesti, tihti mitu päeva järjest.“
Kükitades hiiglaste õlgadel
Nostalgiafilmid üritavad jäljendada läinud aegade hiilgust, aga unustavad kõik selle, mis tegi originaalfilmid eriliseks.
Sisepilk Virmalistele
ENSV dissidentidest rokkarid Melike Amjärv ja Toivo Kurmet
Muusikaline hülgamisakt
Kas muusikaline nostalgia tähendab muusikalist lihtsustamist?
Seksuaalkasvatus eriloal ja ei mingeid aborte
Poola ühiskonnas on emotsionaalne vajadus tugevate reeglite järele ja kirik pakub neid igaühele hulgi.
Unistus ideaalsest kodust
Sovetiaegsetes suvilakooperatiivides on veel alternatiivsust ja mässumeelsust, mis õõnestas omal ajal nõukogude korda.
Leedu laulud II
Eimuntas Nekrošiuse tehtu on Leedus endiselt hea teatri mõõdupuu, seega ootab publik (sh kriitikud) lavastustelt sümbolirohkust ja mängulisust.
Ahela järgmine lüli
Felix Van Groeningen: „Maagilisi asju juhtub ainult katsetades. Vahel võtad filmist midagi välja ja selgub, et seda polnudki tegelikult tarvis.“
Pealelend – Rahel Otsa, improteatrite festivali „Tilt“ peakorraldaja
Mille poolest eristub improteater muust teatrist? Mis on selle eripära?
Improteater paistab silma sellega, et kõik sünnib kohapeal, improviseerituna publiku antud…
Nüüdismuusikat langeb „Sügisfestil“ nagu lehti
„Sügisfest“ tõstatab küsimusi kokkuleppelistest mängureeglitest ja paneb „värske heli“ üle järele mõtlema.
„Minu kass Jugoslaavia“ ja teised edulood
Mõned tähelepanekud Soome multikultikirjanduse kohta
Soomlastest ja immigrantidest, missioonitundega
Alustan kahest…
Selle aasta Säsi võitja teeb ilma
Johanna Tammsalu: „Disainis ongi nii, et on ikoonilised tooted, mille järgi disainerit tuntakse, ning teised tooted, mille müük läheb hästi.“
Kõiki mänge võib mängida ka üksi
„Alias“ on silmapaistvalt naivistlik näidend: lapselik, aga mitte lapsik.
„Alias“ on lugu kahest vastandlikust maailmanägemisest, mis järk-järgult…
Teatritegijad, minge tänavale, koolidesse, vanglatesse
James Thompson: „Rakendusteater esitab väljakutse arvamusele, kes võib olla kunstnik ja kes mitte, ning seejuures ei muutu demokraatlikumaks mitte ainult kunstniku, vaid ka kunsti mõiste.“
Pealelend – Monika Mattiesen, festivali „Afekt“ kunstiline juht
Kuidas sai eesti heliloojate festivalist nüüdismuusika festival „Afekt“ ja mis on uues kontseptsioonis teisiti?
Tahaksin kõigepealt öelda paar sõna eesti heliloojate festivali kohta. Festival sündis Tartus. See on meil ainulaadne pretsedent, et…
Inimene arsti juures
Seitsmes fotokunstimess õnnelikult möödas
Kuigi fotokunstimessil müüdi töid palju soodsamalt, kui tehakse mujal maailmas, tuleb tõdeda, et Eesti kunstiturg on ikka lapsekingades.
Argitraagika V – Meeste hüsteeriast
2016. aastal auhinnatud pärand
Unistuse hääletult alla neelatud hind
„Unistus saada baleriiniks on väga ilus, aga … “ Ruti Murusalu uus tantsuteemaline dokumentaalfilm „Ühe unistuse maja“ avab balletiartistiks õppimise telgitagused, nii et vaataja saab ise selle fraasi lõpetada. Kui traagiliselt, kibedalt,…
Valgusreostus on kontrolli alt väljas valgus
Johan Moritz: „Kui linna valgustuses midagi muuta tahetakse, tuleb appi võtta valguskunstnik, mitte toetuda pelgalt valgustite müüjate lobitööle.“
Galina Grigorjeva, sõnumitooja
Viinakuu algus tõi kahel järjestikusel õhtul kodumaisele koorimuusikale lisa kahe Galina Grigorjeva uudisteose näol.
Eesti Filharmoonia Kammerkoori 35. hooaja avakontsert, sarja „Peadirigendid“ esimene kontsert „Päikeselaulud“ 4. X Estonia kontserdisaalis. Dirigent Kaspars Putniņš. Kavas Galina Grigorjeva „The…
Keemiahoone ruum nr 414
Eel- ja järellugu ning nimekiri kasvandikest, kes on ajanud võrseid üle kogu laia molekulaarbioloogia maailma
Seeneriigi varjatud elurikkus
Eestis on teada 7000–8000 seeneliiki. Kui lisada juurde mulla molekulaarsete uuringutega leitud, siis tõenäoliselt ületab liikide arv 100 000 piiri.
Lugusid jutustav maailmamees Viljandis
Rolan Paul Firnhaber: „Meie endlid ja säutsud on täielik rämps sellega võrreldes, mida meie esivanemad on loonud ja meile imetlemiseks on jätnud.“
Soome-ugri rahvad venestuvad ka Eestis
Tabeli kommentaariks mainin, et sedapuhku on lähtutud vastustest emakeele kohta.…
Pealelend – Elo Kiivet, arhitektuurse valgustuse ja valguskunsti festivali välisinstallatsioonide näituse kuraator
Mida Tartu valgusfestivalilt Tava oodata on?
Tava toimub sel aastal esimest korda – esimest korda saab Tartus näha nii laiahaardelist valgussündmust. Festivali peamine eesmärk on juhtida tähelepanu valgusele kui elemendile, mille abil saab kujundada ruumi, luua identiteeti, tõsta ruumi kvaliteeti nii füüsilises kui ka psühholoogilises mõttes ning tuua nähtavale muidu silmale…
