2016-27 (3597)
Liidame ära
Esmaspäevane teadaanne „Memorandumiga valmistatakse ette TTÜ ja IT-kolledži ühinemist“ tõi avalikkuse ette pikemalt käärinud protsessi, mille käigus Tallinna tehnikaülikool (TTÜ) on haridus- ja teadusministeeriumi toel (HTM) alla neelamas seni edukalt iseseisvalt tegutsenud Eesti Infotehnoloogia Kolledžit.
IT-kolledž on positiivne näide, kuidas 16 aastat tagasi loodud selge eesmärgiga kool – anda IT-alast rakenduslikku kõrgharidust –…
IT-kolledž on positiivne näide, kuidas 16 aastat tagasi loodud selge eesmärgiga kool – anda IT-alast rakenduslikku kõrgharidust –…
2 minutit
Bioloogiline liik kui hulk varieeruvaid protsesse
John A. Dupré: „Kui näeme elusloodust protsessidest koosnevana, saavad klassifikatsioonid peegeldada ainult pidevalt voolava maailma omavahel ristuvaid läbilõikeid.“
John A. Dupré on teadusfilosoof, filosoofia professor Exeteri ülikoolis. Peamised uurimisvaldkonnad on bioloogiafilosoofia ja üldine teadusfilosoofia.
Aprillis pidas ta ettekande Pärnus Põhjamaade teadusfilosoofia võrgustiku neljandal kohtumisel.
Alustuseks see intervjuudes sageli esinev…
Aprillis pidas ta ettekande Pärnus Põhjamaade teadusfilosoofia võrgustiku neljandal kohtumisel.
Alustuseks see intervjuudes sageli esinev…
11 minutit
Kas teaduse indekseerimine on mõistuse mõõteriist või riistapuu?
Järjest rohkem räägitakse teaduse indekseerimisest ja tippteaduse kriteeriumidest. Mis imeloom see teaduse indekseerimine ehk h-indeks siis on?
H-indeksi mõtles välja California ülikooli füüsikaprofessor Jorge Eduardo Hirschi eesmärgiga hinnata valdkonnasiseselt teoreetilise füüsika teadlaste suhtelist kvaliteeti. Indeksit defineeritakse nii, et teadlane indeksiga h on publitseerinud vähemalt h koguse artikleid, millest igat artiklit on…
H-indeksi mõtles välja California ülikooli füüsikaprofessor Jorge Eduardo Hirschi eesmärgiga hinnata valdkonnasiseselt teoreetilise füüsika teadlaste suhtelist kvaliteeti. Indeksit defineeritakse nii, et teadlane indeksiga h on publitseerinud vähemalt h koguse artikleid, millest igat artiklit on…
3 minutit
1980. aastatel kerkib ortodoksse antipornograafilise feministliku kirjeldusviisi kõrvale ka pornograafiat aktsepteerivate uue laine feministide hääl, mis deklareerib nüüdisaja naise valikuõigust, elustiilide, identiteetide ja ihade paljusust. Hästi illustreerib seda suunda möödunud kümnendi keskpaigas Rootsis kokku pandud lühifilmide kogumik „Siivutud päevikud“. Kaader filmist „Enesepaljastaja tuuril“.
Post-sõnastik XXXII – Pornograafia
Vandenõunarratiivi ja katastroofilugude kõrval kuulub postmodernismi tumedamasse paradigmasse ka seksuaalsust üles piitsutav pornograafia diskursus. Erootilisust käsitab näiteks Ihab Hassan oma krestomaatilises raamatus „Postmodernistlik pööre“ ( 1987) esitatud „liikide määramise tabelis“ modernismi ja postmodernismi ühendava tunnusena: nii jõudsid uute vormidena sajandi teisel poolel avalikkuse ette homoseksuaalne romaan, uusandrogüünsus, pornograafilised koomiksid ja „seks…
9 minutit
Putru hooradele!
Ei ole kahtlustki, et Mart Sandri valitud erootilis-gurmeeline lähenemine – ajaloosündmused ja kriminull litsilises kastmes – on intrigeeriv. Eks igaühel ole ilmselt prostitutsiooni kohta oma arvamus, ehk isegi kogemus. Pean kohe ütlema, et nii täiskasvanulik teema on minust kuidagi siiani elus võrksukalikult mööda õõtsunud. Olen järginud püha Augustinuse meetodit: võid küll jälgida…
4 minutit
Ja dekoraatorist sai sisearhitekt
Sisearhitektidel on üks identiteeti tugevdav teos taas lauale panna. Seni pole Eesti ruumiloomest kuigi palju kirjutatud, veel vähem on heidetud valgust sisearhitektuuri ajaloole. Seda on kõnealuse teosega „Sajand sisearhitektuuri“ nüüd tehtud. Autoril on olnud ambitsioonikas plaan katta valdkonnas sajandi vältel toimunu. Suurte pöörete tabamiseks on Karin Paulus käsitlenud disainiteoreetikule kohaselt kuutkümmet…
4 minutit
Kahaneva Valga linnaruum
Elanikkonna kahanemise saab peatada ainult praeguste elanike rahulolu.
Eestis on rahvastik nagu mitmes teiski Euroopa riigis vähese sündimuse ning väljarände tõttu vähenemas. Veelgi olulisem tegur on aga Eesti-sisene migratsioon: inimesed liiguvad suurtesse linnadesse ehk Tallinna, Tartusse ja Pärnusse ning nende naabervaldadesse. Just nendes rõngasvaldades on märgata rahvaarvu kasvu. Teiste piirkondade…
4 minutit
Suur ettevõtmine
Mängufilm „Suur Sõbralik Hiiglane“ („The BFG“, USA 2016, 117 min). Režissöör Steven Spielberg, stsenarist Melissa Mathison, operaator Janusz Kamiński. Osades Mark Rylance, Ruby Barnhill, Penelope Wilton, Jemaine Clement, Rebecca Hall, Rafe Spall, Bill Hader jt.
Võiks ju arvata, et kui su nimi on Steven Spielberg, siis kahjutunne, et miski on jäänud tegemata, sind…
Võiks ju arvata, et kui su nimi on Steven Spielberg, siis kahjutunne, et miski on jäänud tegemata, sind…
4 minutit
Linateose keskmes on ekstsentrilised kodanlased, kellele vastanduvad rohmakad talupojad, müsteeriumi uurib aga (nagu prantsuse filmides ikka) saamatu politsei.
Kaader filmist
Seitse viisi surmata huumor
Mängufilm „Pentsik puhkus“ („Ma loute“, Saksamaa-Prantsusmaa 2016, 122 min). Režissöör-stsenarist Bruno Dumont, operaator Guillaume Deffontaines. Osades Fabrice Luchini, Juliette Binoche, Valeria Bruni Tedeschi, Brandon Lavieville jt.
Jaanipäeva eelõhtul kinolevisse jõudnud filmis „Pentsik puhkus“ pole tegelaste seas sümpaatseid kangelasi, kellega tahaks koos naerda ja nutta või samastuda. Vürtsi lisab teadmine, et ka filmi probleemipüstitus on küllalt võigas:…
Jaanipäeva eelõhtul kinolevisse jõudnud filmis „Pentsik puhkus“ pole tegelaste seas sümpaatseid kangelasi, kellega tahaks koos naerda ja nutta või samastuda. Vürtsi lisab teadmine, et ka filmi probleemipüstitus on küllalt võigas:…
4 minutit
Valuline dramatism
Enamik selle aasta Tartu ülikooli maaliosakonna lõpetanute teostest on depressiivselt valulised. Kas see on Tartu eripära või on selle taga midagi üleilmset? Õhus hõljuvat depressiooni on raske sõnadesse panna. Ainult Elo-Mai Mikelsaarel on konkreetne põhjendus: talle ei meeldi maaliosakonna sulgemine, ta võtab seda isiklikuna, see ei ole ainult õppejõudude mure.
Elo-Mai…
Elo-Mai…
3 minutit
Aleksandra Milenina on magistritöös „Linna vaimudega“ (juhendaja Anne Parmasto) liikunud müüditasandilt sotsiaalkriitikani.
Kaire Nurk
Millest räägivad diplomimaalid?
Maalikunst on sisemiselt diferentseeritud nähtus. Ühe õppetooliga, niisiis EKAga, piirdumine on enesehävitus.
6 minutit
Vaatamisharjutused
Alice Kase näitusel panevad avatud, hääbuvad, fragmentaarsed pildid sada korda nähtud EKKMi ruumi uuesti kõnelema, teevad selle nähtavaks.
Alice Kase näitus Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis kuni 24. VII. Kujundaja Tõnis Saadoja ja graafiline kujundaja Mikk Heinsoo.
Mul – nagu ka paarikümnel teisel inimesel – paluti hiljuti kirjutada väike subjektiivne arvamusavaldus…
Mul – nagu ka paarikümnel teisel inimesel – paluti hiljuti kirjutada väike subjektiivne arvamusavaldus…
6 minutit
Kaks meest, aga üks naine: Demetrius (Kristjan Üksküla), Helena (Liis Lass) ja Lysander (Mikk Jürjens).
Siim Vahur
Murtud stereotüüpide suvi
Tallinna Linnateatri „Suveöö unenägu“ on nähtuist kõige suurejoonelisem, aga ka kõige külmem ja steriilsem, distantseeritum, isegi ebasõbralik.
4 minutit
Vana hea ja selle uus kiiskav kuub
„Suveöö unenäoga“ on tabatud hästi publiku soove: mõnus on nii neil, kes tahavad põhiliselt vaid naerda, kui ka neil, kes soovivad kuulda seda teatrilavade tummist teksti.
Tallinna Linnateatri „Suveöö unenägu“, autor William Shakespeare, tõlkija Georg Meri, lavastaja Jaanus Rohumaa, dramaturg Paavo Piik, kunstnikud Mae Kivilo, Raul…
3 minutit
Pealelend – Ivar Põllu, „Pao-pao“ lavastaja
Pärnu Endla teater toob täna õhtul Paikuse-Reiu vabaõhulaval esimest korda publiku ette suvelavastuse „Pao-pao. Kuldse Trio lood“. Lavastaja, kunstnik ja muusikaline kujundaja on Ivar Põllu Tartu Uuest teatrist, muusikajuht Rando Kruus, kostüümikunstnik Renate Keerd, valguskunstnik Margus Vaigur ja videokunstnik Argo Valdmaa. Lavastuses mängivad Mihkel Smeljanski, Jüri Vlassov, Ago Anderson, Juss…
2 minutit
Kahe keele vahel
Käsmus peeti 17. kuni 21. juunini ülemaailmne eesti kirjanduse tõlkijate seminar. Sündmust võib võrrelda Suure Pauguga.
Ma sündisin esimesest aatomipommist.
Kuidas saaks mind lahti muukida
ilma õpikuta? Siis tuli alkohol.
Või oli vastupidi?
Øyvind Rangøy Andrei Hvostovi kohta
Sellised sõnad kõlasid suvesoojas värelevas õhus just enne jaanipäeva. See õhumass täitis bussi, mille akendest…
Kuidas saaks mind lahti muukida
ilma õpikuta? Siis tuli alkohol.
Või oli vastupidi?
Øyvind Rangøy Andrei Hvostovi kohta
Sellised sõnad kõlasid suvesoojas värelevas õhus just enne jaanipäeva. See õhumass täitis bussi, mille akendest…
3 minutit
Maailmaesietteekandeid suvefestivalidel
1993. aastal alguse saanud Rapla kirikumuusika festivali tänavune peaesineja on Ameerika noorte talentide sümfooniaorkester ehk YOA, kes peale kontsertide Raplas astub üles ka Tartus 11. juulil festivalil „Klaaspärlimäng“ ning Tallinnas 14. juulil Audentese erakoolis ja 15. juulil Jaani kirikus. Külaliste viimasel kontserdil Raplas tuuakse aga maailma esiettekandele Jüri Reinverelt tellitud uudisteos. Küsime autorilt, mis…
3 minutit
Maaja Roos ja Helen Tobias-Duesberg Savannah’s.
Erakogu
Kunstigeen ja elujanu versus ajalooratta keerdkäigud
Rapla kirikumuusika festivali tänavusele avakontserdile pikk eellugu
5 minutit
Estonia poistekoor sai hommikukontserdil Ehatares laulda ka maestro enda käe all.
Peeter Põldre
Viimas ja toomas
Ene Salumäe: „Roman Toi ületas kõik need ootused ja lootused, mis olime pannud temaga kohtumisele.“
5 minutit
Keda huvitab, mida mõtleb kirjanik?
Mõtteid Vahemere maade kirjanike konverentsilt
Me kõik otsime Euroopat. Ajad on sellised. Otsitakse ka siin, Vahemere kallastel, mille lainetesse on ainuüksi juba sel aastal kustunud üle kahe ja poole tuhande hinge. Ma ütlen seda, vaatamata sellele, et põhja pool liigutab see fakt väheste südant. Korraks – siis, kui meedia veel…
4 minutit
Natsionaal-naturaalne jaanieelne appetizer
XIX Suure-Jaani muusikafestival. 17. – 23. VI Suure-Jaanis ja selle ümbruses, metsas ja soos, vihmas ja tuules, kirikus ja rehe all.
Parafraasi tähtsusest Eesti kunstlaulus. Rahvuslind kui keelpillikvarteti special guest star.
Kodumaine viis läks rappa, ERSO mängis Villem Kappi. Täiesti subjektiivne ja ebaakadeemiline valik muusikalis-looduslikke hetki.
Kohutav paljastus. Pööripäevaeelse festivali laulsid heliloojate Kappide majamuuseumis lahti mulluse Mart Saare konkursi…
Parafraasi tähtsusest Eesti kunstlaulus. Rahvuslind kui keelpillikvarteti special guest star.
Kodumaine viis läks rappa, ERSO mängis Villem Kappi. Täiesti subjektiivne ja ebaakadeemiline valik muusikalis-looduslikke hetki.
Kohutav paljastus. Pööripäevaeelse festivali laulsid heliloojate Kappide majamuuseumis lahti mulluse Mart Saare konkursi…
3 minutit
Pildikesi veidrike elust
Kiviräha karakterimosaiik on lavastuses alles, ent tegelaste rahulikest ja esmapilgul sisutühjalt kulgevatest dialoogidest, pikkadest sisemonoloogidest ja autori kommentaaridest koosnev atmosfäär on läinud kaotsi.
Rakvere teatri „Maailma otsas“, autor Andrus Kivirähk, dramatiseerija Urmas Lennuk, lavastaja Raivo Trass, kunstnik Jaak Vaus. Mängivad Liisa Aibel, Helgi Annast, Indrek Apinis, Margus Grosnõi, Saara…
5 minutit
Ise tehtud, kaks kolmandikku hästi tehtud
Veiko Tubina esimene luulekogu „Esimene“ annab selgelt teada, et tegu on Veiko Tubina esimese luulekoguga „Esimene“. Seda kuulutatakse tagakaanel, raamatu on kirjastanud Tubina enda kirjastus Valge Leht ning isegi ülimalt minimalistliku kujunduse on teinud Tubin ise. Külastasin ka luuletaja/näitleja/projektijuhi/kujundaja/kirjastaja/muusiku/helilooja (edaspidi on vist lihtsam viidata talle kui multitalendile) ajaveebi, mis oli üllataval kombel…
3 minutit
Maali sisse kirjutatud tekst
Jaan Elkeni näitus „Vasta kõigile“ („Reply all“) Draakonis kuni 16. VII.
Jaan Elkeni Draakoni galerii näitus tekitas esmapilgul juba-nähtud-tunde. Kõik esitatud teosed on siiski uued, maalitud tänavu, ning vähemalt sellises koosluses ei ole need varem avalikkuse ees väljas olnud. Kunstniku hallis-valges koloriidis, sekka ka pisut irriteerivat tumesinist, maalid mõjuvad, ikka ainult pealiskaudsel vaatlemisel, tema…
Jaan Elkeni Draakoni galerii näitus tekitas esmapilgul juba-nähtud-tunde. Kõik esitatud teosed on siiski uued, maalitud tänavu, ning vähemalt sellises koosluses ei ole need varem avalikkuse ees väljas olnud. Kunstniku hallis-valges koloriidis, sekka ka pisut irriteerivat tumesinist, maalid mõjuvad, ikka ainult pealiskaudsel vaatlemisel, tema…
3 minutit
Hämaruse rahvad – Pomoorid, isamaa näppajad
Pomoorid kujunesid Põhja-Venemaal Valge mere rannikul välja XV ja XVII sajandi vahel, kuigi identiteedi tekkimist seostatakse ka varasema ajaga, alates XII sajandist. Vene kroonikates mainitakse nimetust pomoor esimest korda 1526. aastal. Hiljem hakati pomoorideks nimetama Arhangelski kubermangu aladel, Vologda kubermangu põhjaosas ja kogu Põhja-Venemaal kuni Uuraliteni elanud slaavi hõime. Pomoorid…
3 minutit
Marsile loodav teadusbaas peab koosnema moodulitest, mida saab aja jooksul ja vastavalt vajadusele kokku liita või lahutada nii, et ruumi terviklikkus ei kannata.
Juhan Kangilaski
Arhitektuur valgele lehele. Marsi koloniseerimine
Marsile sõitmise kuue kuu pikkune teekond on liiga riskantne ja kulukas, et jätta sinna rajatav ruum juhuse hooleks.
4 minutit
Eesti blasfeemia lühilähiajalugu
Kunst pole enam kunst, vaid väljaheitekaskaad, teater pole teater, vaid kari väärakaid poolpaljalt laval aelemas, tantsulavastustes muidugi ei tantsita, vaid mölisetakse ja mökerdatakse, muusika on müra, kirjandus on ropp ja luuletustes puuduvad riimid – need on nadid, ent enterdatud arvamuslood. Kas modernistlik projekt hakkab oma loogilise lõpuni jõudma? Või kas üldse…
11 minutit
