2016-23 (3593)

Tark on olla loll

Hillary Clinton tegi sel nädalal ajalugu, kui kogus võiduga California osariigis kokku vajalikud hääled saamaks demokraatide presidendikandidaadiks. Seega on Hillary Rodham Clinton esimene naine Ameerika ajaloos, kellest saab (suurerakonna) presidendikandidaat.
Kuigi paljudes teistes suurriikides on naine esindanud kõrgeimat võimu alates Indira Gandhist Margaret Thatcheri ja Angela Merkelini, on Ameerikas ses suhtes…

Sild olnust tulevasse

Mälupank aitaks tabada mõttemustreid, märgata ehk ka alusjoonist, mis teeb meie kultuuri rahvusvaheliseks, ühtlasi ka omapäraseks ja ainulaadseks.

Kunstnik Kärt Summatavet ja filoloogist poliitik Mart Meri tutvustavad ideed luua Eesti kultuuritegijate mälupank, et mõtestada ühiskonnas kultuurivaldkonna rolli ja kavandada selle arengusuunad pikemaks ajavahemikuks.
Olete teinud ettepaneku Eesti…
Pärna langetamise lugu

Pärna langetamise lugu

Priit Pärna sundlahkumine EKA animatsiooniosakonnast jätab lahtiseks osakonna, tudengite ja õppejõudude tuleviku.

Georg Henrik von Wrighti mälestades
Georg Henrik von Wright 1961. aastal.
Wikimedia Commons

Georg Henrik von Wrighti mälestades

Tänavu 14. juunil saanuks Georg Henrik von Wright saja-aastaseks. Kõigile, kes on tegelnud moodsa loogikaga ja analüütilise filosoofiaga – mõlemad on väga tihedas seoses – on tema nimi kindlasti tuttav. Ka Ludwig Wittgen­steini elu ja loomingu uurijad sõltuvad rohkem või vähem von Wrightist, kes oli Wittgen­steini õpilane, sõber ja üks…
Personaalne meditsiin ja genoomika
Andres Metspalu
Margus Ansu/Postimees/Scanpix

Personaalne meditsiin ja genoomika

Andres Metspalu: „Geeniandmete kasutamine diagnoosimisel või ravimisel ei ole veel nii rutiinne tegevus nagu röntgeniülesvõtte või vereproovi tegemine, aga seda võetakse järjest rohkem omaks.“

Protest tuleviku vastu
Eesti Draamateatri „Pilvede värvid“, lavastaja Mikk Mikiver, esietendus 8. IX 1983.
Gunnar Vaidla

Protest tuleviku vastu

Merle Karusoo: „Kellele on amneesia raskem: kas sellele, kes kannatab mälukaotuse all, või nendele, kes on tema ümber?“

Kommentaar – „Joonase lähetamine“, sa valulaps

Huvi Tobiase „Joonase lähetamise“ vastu on uuesti lõkkele löömas – ja üsnagi intrigeeriva nurga alt. 26. mail kõlasid Estonia kammersaalis oratooriumi mõned koorinumbrid, kusjuures aluseks polnud mitte Vardo Rumesseni redigeeritud, korrigeeritud ja täiendatud väljaanne, vaid hoopis helilooja tütre Silvia Tobiase ümberkirjutus. Kas võib olla tõsi, et prohvet Joonas pole oma viimast sõna…

Paar märget kirjanduse ringlusest

Pille-Riin Larm tõstatab artiklis „Vaeslaps festivalil“ (Sirp 3. VI) olulise küsimuse uue „Eesti kirjanike leksikoni“ ja/või uue Eesti kirjandusloo vajalikkusest. Larmi osutusega saab vaid nõustuda, igati hea, et ta sellele puudujäägile tähelepanu juhib, olgugi et leksikoni osas ei tuleks vaadata mitte Eesti Kirjanduse Teabekeskuse, vaid siis pigem Tartu ülikooli eesti kirjanduse õppetooli…

Homse, mitte tänase nimel

Tallinna autokeskne linnasüda on tänu autoliikluse ümberkorraldamisele muutumas.

Tallinna peatänava arhitektuurivõistlus
I preemia – „Kevad linnas“, Toomas Paaver (Linnalahendused), Indrek Kustavus (Extech Design), Indrek Peil, Siiri Vallner, Kristel Niisuke, Valdis Linde, Riin-Kärt Ranne (Kavakava).
II preemia – „Selgroog“, Villem Tomiste (Stuudio Tallinn).
III preemia – „Vurr“, Joel Kopli, Juhan Rohtla ja…

Pealelend – Marje Lohuaru, EMTA instrumentaalkammermuusika keskuse juhataja

Euroopa kammermuusika õpetajate 2007. aastal asutatud ühingul (ECMTA – European Chamber Music Teachers Association) on sadakond liiget: muusikakõrgkoole, keskastme muusikaõppeasutusi, kammeransambleid ja festivale. Eestist kuuluvad organisatsiooni EMTA, Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool, MTÜ In Corpore ja Yxus Ensemble. Sel kevadel Varssavis korraldatud ECMTA aastakonverentsil valis üldkogu oma juhiks Marje Lohuaru.
Akadeemilise muusika ühingud…

Mozart ja Pärt Los Angeleses

Muusikamaailma suursündmusest Los Angeles Timesi kriitikute ja eesti lauljate pilguga

Festival „Mozart & Pärt“ 19. – 29. V Walt Disney nimelises kontserdimajas Los Angeleses.
Võimatu on Los Angeleses Grand Avenue’l mööda jalutada kontserdi­majast, mis püüab pilku oma mõjuva välimusega. Kui sisse astuda, köidab sealne hubane atmosfäär. Walt Disney nimelise kontserdimaja arhitekti Frank Gehry eesmärk…

Iga muuseum vajab sümbolit

Leonhard Lapin: „Ei pea paika, et okupatsiooniteema tänapäeval kedagi ei kõneta ja et peab nimetule noorsoole kummardusi tegema.“

Kultuuri- ja ajaloohuvilise reisijuhi ning õpetajana olen jälginud okupatsioonide muuseumi tegemisi selle avamisajast peale, juhatanud sinna arvukalt Eesti okupatsiooniajast huvituvaid väliskülalisi ning toonud klassiekskursioone. Hiljuti üllatusin, kui ei leidnud…

Louis C. K. võtab valge mehe vastutuse

Alles see oli, kui feminism muutus trendikaks ja kõik ütlesid, et nad on seksuaalselt väga vabameelsed ja haavamatud, suhtuvad kõigisse võrdselt, lähevad tänavatele meelt avaldama ja otsivad radikaalseid pidutsemisvõimalusi, et igavusse ära ei sureks. Araabia kevade ja Occupy Wall Streeti lootusrikkale lainele ei järgnenud aga oodatud revolutsiooni. Võiks isegi öelda,…

Helikeelte lummuses

Sarja „Heli ja keel“ hooaja lõppkontserdid „Colliding waves“ ehk „Põrkuvad lained“ 29. V Helsingis Balderi saalis ja „1977“ 31. V Tallinnas Vene Draamateatri väikeses saalis.

Kontserdisarja „Heli ja keel“ hooaeg lõppes tänavu kahe väga meelihaarava kontserdiga Helsingis ja Tallinnas. Eesti ja soome nüüdismuusika kõrvutamisele keskendunud hooajal ei antud kontserte küll…

Rästik kivil, karjatamishommikul

„Rästiku“ partnerluses, täpsemalt küll kahe naise üksilduses, hakkab nii silma kui ka kõrva, kuivõrd erisugused lavanatuurid on Maarja Mitt ja Marje Metsur.

„Rästik“, autorid Aleksei Tolstoi, Ene Mihkelson ja Innocentius III, tõlkija Marju Lepajõe, lavastaja ja muusikaline kujundaja Lauri Kaldoja, kunstnik Arthur Arula. Mängivad Marje Metsur…
Hea linnaruumi installatsioon on valdkondadeülene
Kaisa Eiche ja Urmo Metsa installatsioon„Kiik“ Tartu raekoja platsil 2014. aastal. Installatsiooni intriig on silmapilk selge.
Madis Katz

Hea linnaruumi installatsioon on valdkondadeülene

Maarin Mürk: „Tuleb otsustada, mida Eesti kohta maailmale jutustada, kas rääkida väikesest vaprast riigist või neoliberaalsest soovunelmast.“

Tere, sõber!

Sisearhitektuuri sümpoosionil „Sisu“ balansseeriti poliitilise, poeetilise ja praktilise piiril.

Welcome, Stranger! on Austraalia baarikett, kus iga rändur on teretulnud. Kuigi püsitusest on tänases maailmas saanud norm, peab selleks et ära minna, olema koht, kuhu tagasi tulla. Sisearhitektuuri sümpoosioni „Sisu“ teemapüstitus oli tänavu ajendatud tänapäeva liikuva inimese ruumivajadusest ja ootustest…

Talendikas, atraktiivne, suhestuv essents

ehk Kuidas eksponeerida noort kunsti vanas majas?

EKA magistritööde peanäitus „Tase“ endises Rauaniidi vabrikus Kotzebue 1 / Põhja pst 7 kuni 18. VI. Avalikud kaitsmised disainiteaduskonnas 6. – 8. VI ja vabade kunstide teaduskonnas 6. ja 7. VI. Täna kell 17 Jeruusalemma Bezaleli kunsti- ja disainiakadeemia magistrikava juhi Nicola Trezzi…

Nii uus Ars sünnibki

Varvara Guljajeva ja Mar Canet: „Meil õnnestus kolme aasta jooksul teha rohkem kui keskmisel kunstnikul kogu eluajal.“

Varvara Guljajeva ja Mar Canet – kunstnikena on tuntud duona Varvara ja Mar – kolisid Arsi mõni aasta tagasi, vahetult pärast seda, kui seal olid tärganud uue elu esimesed märgid. 2015. aastal organiseerisid…

Kas koolkond või õpilased?

EKA animatsiooniosakonna diplomitööde seanss „Viimased animahobud, sitta kah!“ kinos Sõprus 8. VI 2016.
Eesti kunstiakadeemia omavahelised lahkhelid on hõivanud iiveldust tekitava intensiivsusega kultuurimaailma. Sündmuste objektiivne tuum on pitseeritud subjektiivsete sõnavõttude, kuulujuttude ja murekirjadega. Meedias levinud tõdemus, justkui looks Priit Pärn oma koolkonda, on üks põhilisi argumente Pärna vastu.
Kahtlemata on võimalik leida tema õpilaste…

Viimased võitlused näljahädaga

XIX sajandil oli näljahäda kogu Euroopas taanduv nähtus. Eesti ei olnud siin erand. Suurt maltusluslikku näljahäda, mis oleks viinud Eestis rahvaarvu suurde langusse, polnud siin pärast Põhjasõda ette tulnud. See ei tähenda muidugi seda, et väiksemad näljaajad ei vaja tähelepanu ja uurimist. Kersti Lust on koostanud vastuolulise allikakogumiku XIX sajandi kolme…

Rutt Hinrikuse suur narratiiv

Konverentsil „Elust elulooks, eluloost kultuurilooks“ esitleti Rutt Hinrikuse artiklikogumikku „Kahe vahel“. Kogumiku koostaja Marin Laak on Hinrikuse väljaandele kirjutanud põhjaliku, pieteeditundelise ja südamliku tunnustava eessõna. Arvustajal on raske sellele midagi võrdväärset lisada, eriti kui materjalide lugejaks ja läbiseedijaks pole mitte teine teadlane, vaid lihtsalt rumalavõitu, kuid teadmishimuline lugeja. Ometi intrigeeris mind kogumiku…

Ajakirjandus suurandmeühiskonnas

Kes ei valda arvude käsitlemise kunsti ABCd, jääb suurandmeühiskonna kõrgpilotaažis hätta.

Juhtumina võiksid Panama dokumendid olla ajakirjanduse edasiliikumise valikute teelahe – kas minna kaasa mõtte- ja toimimisviisiga, millele see juhtum teed näitas, või jätkata senisel kursil ja nii oma valvekoera rolli ja viienda võimu…

Mõistuse ja südametunnistuse sunnil

Raivo Trass: „Andrus Kiviräha tegelased on kogu oma naha, närvide ja karvadega üdini eestlased.“

Rakvere teatri suvelavastusena esietendub 16. juunil Rakveres Pikk tänav 26 hoovis eesti algupärand „Maailma otsas“. Andrus Kiviräha romaani on dramatiseerinud Urmas Lennuk, lavastab Raivo Trass ja kunstnik on Jaak Vaus.
Andrus Kivirähk ütles 2013. aastal…
Mälestusi Artur Adsonist ja Marie Underist. Katkendeid
Artur Adsoni joonistus nende Nõmme kodust.
Eesti Kirjandusmuuseum

Mälestusi Artur Adsonist ja Marie Underist. Katkendeid

Kui panin sellise pealkirja, siis teadlikult. Mu mälestused ei saa olla vahetud, sest kumbagi pole ma kunagi kohanud, aga mälestused need siiski on.
Ühe varasema loo, mida mäletan, rääkis mu Võrumaal elanud vanaema Salme Voitka. Ja lugu oli selline. Kunagi 1930. aastail, kui nad elasid juba vanaisaga koos sellessamas Posti talus Sänna…

Mõnda ERSO ja Estonia noodikogude tööst

Suurte ja professionaalsete muusikakollektiivide üks olulisi tugistruktuure on noodikogu, et pillimehel, lauljal ja dirigendil oleks võtta noot, millest (kunst)muusika ettekandmine alguse saab. Tutvustatakse siinkohal Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja rahvusooperi Estonia noodikogu näitel noodikoguhoidja ameti köögipoolt. Mõlemal institutsioonil on tänavu olnud suurepärane hooaeg. Mida tähelepanuväärset võiks aga esile tuua noodimajanduse vallas?
Eesti…

Jabura süvametafüüsika klassika

Huvitaval kombel on noored näitlemishuvilised tudengid hästi haakunud sajanditaguse vene avangardiga.

Tartu Üliõpilasteatri „Ümberringi võimalik on Jumal“, autor Aleksandr Vvedenski, tõlkija Aare Pilv, lavastaja, heli- ja valguskujundaja Enor Niinemägi, kunstnik Kudrun Vungi. Mängivad Mihkel Kohava, Priit Kivisilla, Kertu Raja, Elo Järv, Mark Harald Männik, Peeter Piiri, Annabel Berg, Kristin…

Eesti kirjanik – kas ja kelle vaeslaps?

Kas igapäevast kirjanduselulist poleemikat on vähevõitu? Selline mulje võib tekkida küll. Pole praegu erilisi manifestide lahinguid, esteetilisi debatte ega dramaatiliselt etendatud pingeid autorite vahel (vähemasti mitte kirjanduslikul pinnal). Ühel teataval pikal ja piinlikul kohtufarsil on ju lõppude lõpuks kirjandusega palju vähem pistmist, kui kohati näidata üritatakse. Siis pole ka ime,…
Sirp