2016-20 (3590)
Lobistid 1 : 0 Ansip
Tunne oma vaenlast, eks ole.
Eestiski on sel nädalal lobiste „paljastatud“ ennekõike lähenevate presidendivalimiste kontekstis, sest miks ei peakski avalikkus teadma neid inimesi, kes mõne presidendikandidaadi kandidaadi…
Pärnus on hea kirjanduselust puhata
Kaupo Meiel: „Siin ei jagu publikut, ei ole vähimatki mõtet teha laiemale avalikkusele suunatud (päris)kirjandusüritust.“
Üks saja sõbraga entusiast on parem kui sada eurot
Ilmar Kõverik: „Et väike koht saaks suureks, mitte ainult rahva arvult, vaid ka vaimselt, selleks kultuuriasutused ja nende töötajad ju ongi.
Maal elamine on pidev kontide ja ajurakkude ragistamine
Rait Parts: „Praeguste maaelu puudutavate otsuste põhjal võib arvata, et meil polegi enam põhjust 200 või 300 aastat ette mõelda.“
Kukemuru festival Järvamaa looduse rüpes
Kaido Kirikmäe: „Tundsin suurt puudust niisugusest üritusest ja kes ikka asjaga otsast alustab, kui seda ise ei tee.“
Tulemuslik Šotimaa
Sir John Elvidge: „Olen kiire tegutsemise poolt, sest süsteemi muutmiseks tuleb seda raputada.“
No teeme siis poolgi rehkendust
Sõna „kultuur“ esineb haldusreformi eelnõus, selle seletuskirjas ja ekspertide hinnangutes vaid mõnel harval korral ja suurt kultuurikulude osakaalu eelarves käsitletakse pigem probleemina.
Huumoriga kontseptuaalset jalgratast leiutamas
Uus interdistsiplinaarne nüüdismuusika kontserdisari „Afekt“ esitles väga selgelt oma esteetikat ja huvisfääri, rõhutades seda nii multimeediumliku avaetenduse kui ka esinemiskoha – Telliskivi Loomelinnakus asuva Vaba Lava – valikuga. Sarja avas noor Saksa helilooja-tegevuskunstnik Johannes Kreidler soolo-show’ga „Wittgensteinway B“.
Johannes Kreidlerit võib pidada uuskontseptualismi esindajaks muusikas. Ta on…
Optimismi õppetunnid ehk
Tühjad Eesti külad ja üksindus maal
Kui pärast Nõukogude Liidu…
Mäng ei lõpe kunagi
Ken Ludwigi näitemängus „Mäng on alanud“ on osavalt sulandatud ladus ameerika komöödia ja rafineeritum inglise huumor.
Püha tõde – Seksikad ja vähem seksikad sotsiaalprobleemid
Kaunites maakohtades ning maalilistes väikelinnades on küll meeldivalt palju sädeinimesi, kes loovad kultuurilisse kõrbe õitsvaid oaase ja kelle tegemistest selles lehes lugeda saab, ent…
Gruusia Tartus
Marika Agu: „Meile meeldis parandamise akti dialektiline olemus, see on piisavalt avar ja intrigeeriv.“
Tartu kunstimuuseumis…
Poiss, pimedus ja peen animatsioon
Filmi „Tüdruk, kes hüppas läbi aja“ („Toki o Kakeru Shōjo“, 2006) režissööri Mamoru Hosoda uus animafilm „Poiss ja koletis“ räägib 9aastasest orvust…
„Mailaul“ ja korralduslikud agad
Selle aasta festivali kava alusel võib nentida, et professionaalseid autorilaulu esitajaid on Eestis tegelikult vähe. Kuna tänavune „Mailaul“ oli juba viies ja festivali korraldajatel on põhimõte esinejaid korduvalt mitte kutsuda, oli tunda, et ring on täis saanud. Jarek Kasar, Siiri Sisask, Vaiko Eplik, Mari Jürjens ja…
Kõrghoone kui (kesk)klassivõitlus
Ruumiliselt suletud stseen on alati pakkunud viljakaid võimalusi huvitavate ja pingestatud lugude jutustamiseks. Rohketest näidetest esimesena meenub Robinson Crusoe, kes…
Õide ja lehte puhkenud paradiis
Von Krahli teatri laval ei ole tagaigatsetud unistuste paradiis, mille poole püüelda, vaid näeb oma igapäeva loomist, vabatahtlikku elutööd, mille käigus tuleb teineteist toetada ja abistada.
Põhjanaabrite perekonnalugu
„Nelja tee rist“ kõneleb ühest XX sajandi soome perekonnast nelja tegelase silmade kaudu. Ema, tütar ning viimase abikaasa ja minia jutustavad keeruka südantlõhestava loo. Kinnuse loodud tegelased on…
Pealelend – Jan Kaus, kirjandusfestivali „HeadRead“ toimkonna liige
Totaalne inimene ja Paneuroopa
Reformierakondlaste ilmutatud „Totaalne riik – totaalne inimene“ pakub tugevaid vastandusi ja üldistusi, mis veenavad, kuigi mitte lõpuni. Raamatut tuleks mõista 1930ndate Euroopa poliitilise õhustiku raamistuses.
Ülestähendusi põranda alt
Riigist
Igal kogukonnal on oma konkreetne ja eriline kujunemislugu ja seetõttu ka erinev toimimisloogika.
Romantiline klaver ei tunne ajapiire
Kaheksa kangelasteo temperatuurile soovinuks juurde mõnd soojakraadi, rohkem loomingulist intensiivsust, energiat ja tuld.
Ahjuküttega helikunstigalerii Viljandis
Erik Alalooga: „Ideaalis näen Supersonicumi arvestatava produktsioonikeskuse, mitte ainult ekspositsiooni- ja esinemispaigana.“
In memoriam Inge Malin
On lahkunud Tartu nahakunstnik Inge Malin.
Inge Malin sündis Viljandis maamõõtja Aadu Rühka perekonnas. Kooliteed alustas ta Viljandi algkoolis ja jätkas seda Haridusseltsi Tütarlastegümnaasiumi. 1944. aastal kolis perekond Haapsallu, kus tüdruk lõpetas 1947. aastal keskkooli. 1948. aastal astus ta Tallinna Riiklikku Tarbekunstiinstituuti, mille…
Kes nimetab viimasena?
Vanemuise „Othello“ mõjub värske psühholoogilise lähenemise ja näitlejate intensiivse kohaloluga.
Kangelased, lamed-vovnik’ud ja teised
Targem on otsida Carlyle’i suurmeeste ja islami enesetaputerroristide tagamaid nende rahvaste sotsiaal-ajaloolisest käekäigust, mitte kristluse ja islami õpetuste eripärast.
Kuidas on olla pagulane?
Edgar Tedresaare suurejoonelist pagulasteemalist lavastust Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis on raske ületada.
Pagulasteema käsitlus viimase aja kunstinäitustel on huvitavam kui sellekohased…
Marie ja Friedebert
Nüüd, kui Marie Underi ja Artur Adsoni põrm sängitatakse Rahumäe kalmuaeda, oleks paras hetk Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse muuseumimajas veidi ringi vaadata.
Olgem eestlased, olgem ka eurooplased, kuid saagem maailmakodanikeks!
Võiksime vaadata ajalugu terviklikumalt, kui serveerivad europotsentristlikud ajalooraamatud.
Margus Oti essee „Riigist“
Optimismi õppetunnid
Kus on kodukoht?
Kõrghoone kui (kesk)klassivõitlus
Romantiline klaver ei tunne ajapiire
Marie ja Friedebert
Vanemuise „Othello“
Tommi Kinnuneni „Nelja tee rist“
Autorilaulufestival „Mailaul“ Tartus
Püha tõde – Seksikad ja vähem seksikad sotsiaalprobleemid
