2016-14 (3584)

Lekkiv maailm

Panama leke pakub ajakirjanikele ja maksuametnikele ilmselt tööd veel pikaks ajaks. Ühelt poolt oleme juba harjunud selliste suurte andmeleketega, millest esimese taga oli kümme aastat tagasi Islandil asutatud WikiLeaks. Teiselt poolt ei tohi me aga mingil juhul lasta rutiinil end uinutada, seda enam, et Panama lekke andmemaht on suurem, kui…
Pekingi East Village
Pekingi Idaküla asutaja Ai Weiwei on ainus, kes pole loobunud võimuvastasest temaatikast, vaid on viinud selle globaalsele tasandile ja teinud sellest oma kaubamärgi.
Facebook

Pekingi East Village

Hiina avangardistid sattusid XXI sajandi algul tee­lahkmele, kust sai edasi liikuda kas karjäärikunsti suunas või sõltumatu mõtleja rollis.

Meie idateaduste hetkeseis

Kuigi akadeemilise orientalistika juured ulatuvad Eestis XVII sajandisse, TÜ eelkäijana tegutsenud Academia Gusta­via­na aegadesse, ei ole Aasia uuringute seis Eesti teaduses ja kõrghariduses sugugi kiita. Seda nii riigi ja ühiskonna vajadusi silmas pidades kui ka võrdluses naabermaadega. Õieti on debatt Aasia-suunalise kompetentsi mitte isegi tõstmise, vaid loomise vajaduse üle Eestis…
Mõni mõte Hiina kultuurist,  ideoloogiast, ideaalidest
Põhiküsimus nii konfutsiaanidel kui taoistidel oli inimese ideaal, see, milline peaks olema inimene, kes teisi juhib, õpetab, perekonna ja riigi asju korraldab.
Piia Ruber

Mõni mõte Hiina kultuurist, ideoloogiast, ideaalidest

Võib-olla peab Hiina liikuma demokraatia poole, kuid ka läänemaailm võiks loobuda selle demokraatia kitsast ja dogmaatilisest mõistmisest.

Klähvib, ei pure – Hakka õige kriitikuks!

Õpid seal koolis oma muusika-, teatri-, kirjandus- või tont teab mis teadust. Läksid seda õppima ilmselt nohiklikust huvist asja vastu, kuigi tehnokraatidest arvamusliidrid peavad sind, tulevast humanitaarharitlast, ilmselgelt sotsiaalseks probleemiks, maksumaksja raha raiskajaks, lisakoormuseks töötukassale, sest treipingi taha sind suunata enam ei saa. Sind huvitab kultuur süvitsi ning ilmselt tahad…

Inimhäälset ja inimnäolist muusikat nautimas

Märtsikuu jooksul püüdsin hoida kätt Tallinna kontserdielu pulsil ja käisin seitsmeteistkümnel kontserdil. Kuulatud valikusse mahtus nii hetkes sündinud improvisatsioonilist instrumentaalmuusikat, süvamuusika esiettekandeid kui ka sajanditetagust klassikat, sekka kõrgetasemelist kodumaist rock’i.
Õigupoolest hõlmab mu muusikaelamuste ülevaade ajavahemikku 27. veebruarist 28. märtsini. Niisiis alustan veebruari lõpus Kumus esinenud Eld­bjørg Raknesi kontserdist „Talvejazzil“. Tema etteaste…

Kümme aastat külma akent

Lõpuks ometi on eestikeelse lugeja laual just talle mõeldud hiina keele õpik.

Esimene eestikeelsele õppijale mõeldud hiina keele õpik ilmus möödunud aasta lõpus. Kasutada oli küll mõni tõlkeraamat,1 kuid senimaani õpetati põhiliselt Hiinas välja antud õpikute järgi, kus vahendajakeeleks on üldjuhul inglise keel. Puhtkeeleliselt on enamasti tegemist väga…

Kunstikonteksti kompamine

Eesti kunstikuu Abu Dhabi Art Hubis ja sealne kunstimaastik

Araabia Ühendemiraatide kohta on ridamisi kinniskujutelmi, mida võis kogeda, kui tuli jutuks Abu Dhabis planeeritav kunstiresideerumine. Meedia on siin ettevalmistavat tööd teinud, eksponeerides naftariigi kõige kõigemaid ehitisi või fakte, kulda ja rikkust, mis tuleneb maavaradest jne. Reaalsus väljendub statistilistes näitajates. Elanikkonna…

Noar, rõhk noorel kunstil

Pole sugugi lihtne saada ülevaadet värskelt kunstimaailma sisenenud noortest kunstnikest. Mõningase pildi annavad küll „Taseme“ näitused ja väiksemad grupiväljapanekud galeriides, kuid nende ürituste kõrval hajub infoväli uute tulijate kohta ebamääraseks halliks laiguks.
Eelmise aasta kevadest on seda haigutavat infolünka asunud täitma Noari veebikeskkond, kus juba tuntud ja end tõestanud kunstnike sekka…

Ajastute ja geenide mängud

Variuse teatri lavastus „Mojens!“ Benno Hanseni 125. sünniaastapäevaks: autor ja lavastaja Heidi Sarapuu, peaosas Priit Volmer. Esietendus 20. III Eesti teatri- ja muusikamuuseumis.
Kuna on lähenemas „Eesti 100“ ja me otsime pingsalt olulist, mis saja aastaga kultuurivaldkonnas juhtunud, andis Variuse teatri lavastus „Mojens!“ omamoodi võimaluse läbi elada kogu selle aja üks liin. Vaatajale…
Kõik teed viivad Hiina
FA Schola ansambel koosseisus Lilian Langsepp, Janno Mäe ja Raho Langsepp Hiinas kontserdil esinemas koos Tianjini konservatooriumi õppejõududega.
Erakogu

Kõik teed viivad Hiina

Raho Langsepp: „Paljud hiina traditsioonilised instrumendid on mõne tuhande aasta jooksul üpris vähe muutunud, küll aga on palju muutunud muusika, mida nende pillidega esitatakse.“

Enesesisenduse luhtumine

Jüri Kolk pälvis emakeelepäeval koguga „Mee lakkumine ei ole meelakkumine“ Gustav Suitsu luulepreemia. Teos on seda igati väärt. Siiski tekkis küsimus, miks on see saavutanud rohkem tähelepanu, kui näiteks eelmisel aastal ilmunud „Otse aia taga“ (edaspidi OAT). Kas neil on siis nii suur vahe ja on üks teisest tõesti tunduvalt parem?
Enne kui erinevusi otsida,…
Kas mälu- või mängusõdurid?
„Täna mängime sõda“ üritab vaadata võrdselt mõlemale poole Teise maailmasõja rindejoont.
Kaader filmist

Kas mälu- või mängusõdurid?

Dokumentaalfilm „Täna mängime sõda“ (In-Ruum, Eesti, 2016, 86 min), režissöör-stsenarist Meelis Muhu.
SS-Estlandi leegionärid marsivad trummipõrina saatel mööda Valga tänavat. Flööt hakkab mängima sõjaaegset populaarset šlaagrit „Lili Marleen“. Meeste näod on otsusekindlad ja põhjamaiselt vaprad, daam valges toob SS-Unter­sturmführer Reimole lilli. Sellises nostalgilises meeleolus algab Meelis Muhu värske dokumentaalfilm „Täna mängime sõda“. Filmis on…

Suitsu luulepreemia Jüri Kolgile

Eesti praegune väärtluule on vägagi rikkalik ega allu tootmisvalemitele.

Kuigi 2004. aastal asutatud Gustav Suitsu stipendium nimetati alles mullu ametlikult ümber luulepreemiaks, on see olnud auhind algusest peale. Ning ehkki selle asutajateks olid (kirjandusmuuseumi ettepanekul) Tartu Kultuurkapital ja Tartu linn ning žürii moodustatakse tänini Tartus tegutsevate kirjandusasutuste inimestest, ei ole…
Kõndides läbi tule
Rati Saxena Erakogu

Kõndides läbi tule

Luuleraamatute lugejaskond tundub kahanevat. Võib-olla jääb selline mulje, kuna luuleraamatuid ilmub järjest rohkem, eelmisel aastal näiteks 130. Veel vähem lugejaid leiab tõlkeluule – eelmisel aastal 13 kogu. Kõiki pole jõudnud veel ka ise lugeda.
Avaldada Eestis tundmatu autori luule tõlkeid on omamoodi kangelastegu, omakasupüüdmatu armastuse akt. On ka luuletajaid, kes esitlevad meelsasti oma…

Hiina sarnased linnad

Kindlasti on igaühel Hiina linnaruumist oma ettekujutus, olgu selle kujundanud pildid ajalooliste vaadetega või ulmeliste kõrgelamute rajoonidega. Hiinas satun arhitektitööga seoses sageli aga linnadesse, mida väljapoole ei näidata. See on hoopis teistsugune Hiina. Ajaga on tekkinud rida pilte, mis annavad minu arust hoopis tõesema pildi sealsest argisest linnaruumist.
Need linnad on…

Mina ja Pasi, minu teise Soome sõber

Paneb jätkuvalt imestama, kust leiab terve plejaad tänapäeva soome dramaturge ikka ja jälle üles selle salavedru, millega pingestada tavaliste inimeste lihtsaid lugusid.

KOM-teatri „Pasi was here“ („Pasi oli siin“), autor Veikko Nuutinen, lavastaja Lauri Maijala, kunstnik Janne Vasama. Mängivad Robert Enckell, Johannes Holopainen, Vilma Melasniemi ja…

Trompetimängu A ja O

Trompetigala „Aavo Ots 65“ 13. III Estonia kontserdisaalis.
Trompetimängu a ja o – niiviisi võiks hiljuti Estonia kontserdisaalis kuuldud trompetimängijate galakontserti iseloomustada küll. Õigus on neil, kes tajuvad siin viidet ürituse eestvedajale, trompetikoolkonna rajajale ja dirigendile Aavo Otsale, kuid soovi korral võib seda mõista laiemaltki. Üle paari tunni kestnud kontsert andis…

Lootmine pole strateegia

Jeffrey Katzenberg: „Tahan teha lugusid, mis põhinevad Hiina kultuuril või mütoloogial.“

Isegi kui mitte tõe pähe võtta mõningaid raevuka droonipiloodi valitud kiirusega edasi-tagasi vihisevaid kuulujutte, võib Jeffrey Katzenberg mõjuda veidi hirmutavalt. Ja seda mitte üksnes tema üllatavalt heale füüsilisele vormile. DreamWorks Animationi boss on paljude sõnul üks viimastest…

Ilmakaarte kohtumispaik

„Maailmafilmi“ festival Tartus 27. III – 2. IV 2016
Iga festival on mõnes mõttes oma filmivaliku ori. Tõsi, ühtede ja samade filmidega saab teha ka küllalt eripalgelisi festivale (meeleolu, toimumispaiga, diskussioonidega), ent kokkuvõttes ei ole ükski festival siiski parem kui seal linastuvad filmid. Filmide nimekiri sõltub peale korraldaja otsuste ka festivali…

Lilian Linnaks 27. II 1929 – 28. III 2016

Eesti kunstiväli on jäänud vaesemaks ühe olulise inimese võrra. Lahkunud on metalli- ja ehtekunstnik, Eesti Kunstnike Liidu auliige ja Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor Lilian Linnaks. Tema näol oli tegu mitmekülgse loojaga, kelle isiksusse kuulusid põimituna kunstniku, tootedisaineri, õpetaja ja uurija jooned.
Lilian Linnaks läks Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti õppima 1952. aastal, lõpetas selle…

Kehade kahekõne

Praegusel vastuolulisel ajal vajatakse üha rohkem lavastusi, kus inimene vaatab inimesele silma, kus võõras kohtub võõraga, omamata eelteadmisi, võttes inimest lihtsalt inimesena.

Vaba Lava ja Gripi „Tavalised inimesed. Tallinna versioon“, kontseptsiooni autor Jan Martens, lavastajad Jan Martens ja Lukas Dhont, kunstilisse meeskonda kuuluvad Yanna Soentjens, Maarten Dekort, Steven…
Sirp