Lekkiv maailm
Praeguseks on teada,…

Maailmafilosoofia poole
Globaliseerumine on filosoofias toimunud palju aeglasemalt kui kunstis, kirjanduses ja majanduses.

Miks Hiinas toimuv maailmale korda läheb?
Kaubanduspartnerid ja rahvusvahelised finantsturud tunnevad muret Hiina käekäigu pärast.

Pekingi East Village
Hiina avangardistid sattusid XXI sajandi algul teelahkmele, kust sai edasi liikuda kas karjäärikunsti suunas või sõltumatu mõtleja rollis.

Merineitsi, kasvaja ja varisevad mäed
Hiina filmitööstuse ja filmikunsti hetkeseisust
Meie idateaduste hetkeseis

Mõni mõte Hiina kultuurist, ideoloogiast, ideaalidest
Võib-olla peab Hiina liikuma demokraatia poole, kuid ka läänemaailm võiks loobuda selle demokraatia kitsast ja dogmaatilisest mõistmisest.
Klähvib, ei pure – Hakka õige kriitikuks!
Inimhäälset ja inimnäolist muusikat nautimas
Õigupoolest hõlmab mu muusikaelamuste ülevaade ajavahemikku 27. veebruarist 28. märtsini. Niisiis alustan veebruari lõpus Kumus esinenud Eldbjørg Raknesi kontserdist „Talvejazzil“. Tema etteaste kõigutas…
Kümme aastat külma akent
Lõpuks ometi on eestikeelse lugeja laual just talle mõeldud hiina keele õpik.
Kunstikonteksti kompamine
Eesti kunstikuu Abu Dhabi Art Hubis ja sealne kunstimaastik
Noar, rõhk noorel kunstil
Eelmise aasta kevadest on seda haigutavat infolünka asunud täitma Noari veebikeskkond, kus juba tuntud ja end tõestanud kunstnike sekka on kompaktselt koondatud ka noorte…
Ajastute ja geenide mängud
Kuna on lähenemas „Eesti 100“ ja me otsime pingsalt olulist, mis saja aastaga kultuurivaldkonnas juhtunud, andis Variuse teatri lavastus „Mojens!“ omamoodi võimaluse läbi elada kogu selle aja üks liin. Vaatajale esitatakse Tallinnas vallakirjutaja peres 1891.…

Kõik teed viivad Hiina
Raho Langsepp: „Paljud hiina traditsioonilised instrumendid on mõne tuhande aasta jooksul üpris vähe muutunud, küll aga on palju muutunud muusika, mida nende pillidega esitatakse.“

Kui loomad on lahti ehk Hirmu(s) plahvatus
Tuglase „Popi ja Huhuu“ on sisult küll aegumatu teos, ent eeskätt pakub siiski huvi, kuidas suhestub see teatris praeguse eluga.
Enesesisenduse luhtumine
Enne kui erinevusi otsida, toon välja selle ühise, mis mind…

Kas mälu- või mängusõdurid?
SS-Estlandi leegionärid marsivad trummipõrina saatel mööda Valga tänavat. Flööt hakkab mängima sõjaaegset populaarset šlaagrit „Lili Marleen“. Meeste näod on otsusekindlad…
Suitsu luulepreemia Jüri Kolgile
Eesti praegune väärtluule on vägagi rikkalik ega allu tootmisvalemitele.

Kõndides läbi tule

Interikooniline import-eksport
Jimmy Limit ja Sigrid Viir mängivad üle fotomeediumi sisemised piirangud ja väldivad digifoto leviklišeesid.
Hiina sarnased linnad
Need linnad on osa hõlmamatust arhipelaagist, mille saared ulatuvad…
Mina ja Pasi, minu teise Soome sõber
Paneb jätkuvalt imestama, kust leiab terve plejaad tänapäeva soome dramaturge ikka ja jälle üles selle salavedru, millega pingestada tavaliste inimeste lihtsaid lugusid.
Trompetimängu A ja O
Trompetimängu a ja o – niiviisi võiks hiljuti Estonia kontserdisaalis kuuldud trompetimängijate galakontserti iseloomustada küll. Õigus on neil, kes tajuvad siin viidet ürituse eestvedajale, trompetikoolkonna rajajale ja dirigendile Aavo Otsale, kuid soovi korral võib seda mõista laiemaltki. Üle paari tunni kestnud kontsert andis põhjaliku sissevaate instrumendi hingeellu: näidati trompetit…

Argielu ideaalmaastik
Köögi moderniseerimine hoogustus sõjaeelsel kümnendil, kuigi moodsa kodukultuuri ideid tunti meilgi juba aastakümneid.
Lootmine pole strateegia
Jeffrey Katzenberg: „Tahan teha lugusid, mis põhinevad Hiina kultuuril või mütoloogial.“
Ilmakaarte kohtumispaik
Iga festival on mõnes mõttes oma filmivaliku ori. Tõsi, ühtede ja samade filmidega saab teha ka küllalt eripalgelisi festivale (meeleolu, toimumispaiga, diskussioonidega), ent kokkuvõttes ei ole ükski festival siiski parem kui seal linastuvad filmid. Filmide nimekiri sõltub peale korraldaja otsuste ka festivali mainest, imagost, nähtavusest, kandidaatide hulgast, teisisõnu…
Lilian Linnaks 27. II 1929 – 28. III 2016
Lilian Linnaks läks Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti õppima 1952. aastal, lõpetas selle metallehistöö erialal…

Kuu aitab juhtida juhtumisi
Meie esivanemad jagasid kuu kuueks osaks, kus iga osa pikkuseks on viis päeva.
Kehade kahekõne
Praegusel vastuolulisel ajal vajatakse üha rohkem lavastusi, kus inimene vaatab inimesele silma, kus võõras kohtub võõraga, omamata eelteadmisi, võttes inimest lihtsalt inimesena.

Inimene kui aine ja laine
Errol E. Harris püüab tuua kokku teadusliku maailmavaate ja metafüüsilise elutunde.
