2015-41 (3561)

Selge sõnum

Tsirkus jätkub, sedakorda arutas kuluhüvitiste teemat riigikogu vanematekogu. Jääb mulje, et Toompeale riigi­kogusse oleme valinud 101 kõige abitumat, sest kuidas muidu seletada tõsiasja, et just saadikuteks on sattunud inimesed, kes ei ole suutelised tööle ja tagasi koju jõudma ilma riigi abirahata – lõviosa saadikuist kasutab kuluhüvitist autoliisinguks ning samuti hüvitatakse…
Institutsionaalne kultuurimeedia uusavangardses maailmas
Tiit Hennoste tahaks liiga tihti kirjutajalt küsida, kas tal oma mõtteid ka on.
Piia Ruber

Institutsionaalne kultuurimeedia uusavangardses maailmas

Alustame ajaloost. On taas samasugune aeg nagu XX sajandi alguses. Pole isegi vaja uusi sõnu tema iseloomustamiseks. Ma laenasin järgnevad laused veidi lühendatud kujul omaenda raamatust, mis kõneleb XX sajandi alguse kirjandusest.
• Sõjad ja revolutsioonid hävitasid miljoneid elusid, lammutasid vanu riike ja tõid kaasa miljoniteni ulatuvad põgenike lained.
• Poliitikas oli…
Sirp kultuuriväljal ja ühiskonnas
Marju Lauristin uurib, kas tänapäeva Eesti ühiskond, milles on tajutav stagnatsiooni ja suletuse paine, vajab taas kultuuriajakirjandust kui ühiskonna kriitilise vaimsuse areeni.
Piia Ruber

Sirp kultuuriväljal ja ühiskonnas

Kui alustasime ülikoolis 1970ndate teises pooles Sirbi ja Vasara lugejate uurimist, oli Sirbi trükiarv 56 000 ja seda luges pidevalt 23% kõigist eestlastest.1 Peale Sirbi ilmus tollal kultuuriväljaannetest Looming, Loomingu Raamatukogu, Keel ja Kirjandus, Kultuur ja Elu. Teater. Muusika. Kino tuli mõni aasta hiljem, Vikerkaar ja Akadeemia sündisid 1980ndate lõpus koos…

Eesti tee – tõlketeadustele ja mitmekesisusele kasvulava loomine

Humanitaarteadused ja kunstid on seoses Gunnar Oki ametliku aruandega, või õigupoolest nende valdkondade puudumisega sealt, avalikkuses õnneks jutuks tulnud. On tõsi, et humanitaarteaduste ja kunstide põli Eestis on kehv. Kehv muidugi seepärast, et humanitaaria ei allu turuloogikale, aga just seda loogikat on tahetud kõrghariduses ja teaduses haruldase järjekindlusega juurutada. Ka…

Püsivad ajutised lahendused

Indrek Saar: „Iga järgmise ukse juures, mis me lahti teeme, eriti iga järgmise eelarve või riigireformi juures jääb küsimus, kas ma suudan oma valdkonna positsioone kaitsta.“

Hea tava kohaselt antakse uuele valitsusele sada kriitikavaba päeva. Praeguse, ka kõhklusliiduks nimetatud koalitsiooni ja selle koosseisu püsimine polnud…

Gentrifikatsioon

Linn kui kapitali mänguplats

Kuigi termin keskklassistumine gentrifikatsiooni vastena ei ole Eestis veel juurdunud, annab see tähenduselt hästi edasi varem väheväärtustatud ja enamasti töölisklassi piirkonna muutumist jõukamate elanike, peamiselt keskklassi, elu- ja tegevuspaigaks. Gentrifikatsiooni terminile aluspanijaks peetakse briti sotsioloogi Ruth Glassi, kes juba üle poole sajandi tagasi kasutas seda…

Oli see uni?

Kolm korda kammerlaulust

Monika-Evelin Liiv ja Marje Lohuaru 29. IX Estonia kontserdisaalis, Iris Oja ja Kadri-Ann Sumera 30. IX Tallinna Keskraamatukogu saalis ning Mati Turi ja Martti Raide 6. X Estonia kontserdisaalis.
Eesti keeles puudub oma termin laulja ja pianisti ansambli täpsemaks määratlemiseks. Sõna „kammerlaul“ all mõistetakse igasugust klassikalises stiilis laulmist,…

Naised omavahel

Inspiratsioonist korruptsioonimajanduses

Näidendi prooviperioodil hakkas Chris/Chris käima Manhattani allosas sadomasohistlikku seksi praktiseerimas kuulsa Sylvere Lotringeriga. [—] Armastus ja hirm ja glamuur. Mehe raamatuid läbi hekseldades mõistis ta, kui luges ühte pühendust, et tal on päris kõvad konkurendid: „Sylvere’ile, Maailma Parimale Keppijale (vähemalt minu kogemuse pinnalt). Armastusega, Kathy Acker.“ Pärast sõid…

Nahk ja köide

Liikuvad ja liigutavad näitused

Lennart Männi näitus „Köited“ tarbekunsti- ja disaininäitus kuni 25. X, näitus „Nahaalused lood“ Narva kunstigaleriis kuni 1. XI, köitekollektsionääri Enn Jaanisoo kogu näitus „Kunstnikult kogujale“ Tallinna keskraamatukogus 15. IX – 10. X ja näitus „Hommage Arvo Pärdile“ Katariina kirikus 5. – 11. IX.
Meie nahakunstnikud on…

Mis värvi on tulevik?

1.
Tuleviku värv sõltub parasjagu toimuvast ning selle mõjust hetkemeeleolule. Kultuuriajakirjandust tehakse meil igale maitsele. Mahult nii, et tapab, mis on hea ja halb korraga: rohkem asju saab mingilgi kujul vähemalt kusagil kroonikareal kajastatud, kuid seda raskem on kilde taga ajada, et endale suur pilt kokku kleepida.
Mulle tundub, et kultuur on…

Gesualdo saaga Tõnu Kaljuste kujutluses

Kuna Tõnu Kaljuste ja EFK/TKO värskeima CD „Gesualdo“ (ECM) näol on tegemist kontseptsiooni-plaadiga, siis kõigepealt mõni sõna ka selle huvitavast saamisloost, millest Kaljuste rääkis ka hiljutisel plaadi­esitlusel Mustpeade majas (23. IX).
Õhtumaade muusikaloost ei oska ma nimetada peale Carlo Gesualdo da Venosa (1566–1613) ühtegi teist komponisti, kelle loometees oleksid samavõrd kuratlikus kombinatsioonis…

Haridusministri lemmikõpetaja

Teema olulisuses pole kahtlust: haridus on valdkond, mille kohta armastatakse sõna võtta ja mille juurde jõutakse lõpuks ükskõik milliste teemade lahkamisel.

Kinoteatri „Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine“. Lavastusmeeskond: Henrik Kalmet, Diana Leesalu, Paavo Piik ja Paul Piik; mängib Priit Kruus. Esietendus 19. IX Tallinna kohvikus Sinilind.
Kinoteatri lavastuslike…

Välismaal hinnatakse kunstnikke sageli teisiti

Ungari kunstiajaloo professor Ervin Ybli arvates avaldus 1939. aasta näitusel Budapestis eesti rahva vaim kõige markantsemalt Kristjan Raua kunstis.

Ungari raadio alustas tegevust esimeste seas Euroopas, 1. XII 1925. Kahjuks on II maailmasõja ja 1956. aasta ülestõusu käigus oluline osa arhiivimaterjalidest hävinud. Kahe maailmasõja vahelisel ajal esinesid eestlased mitut…
Tali ei jää taeva, ennustavad heliloojad
Endrik Üksvärav on Collegium Musicale lauljates suutnud äratada hämmastava pühendumise, mis paistis ka sünnipäevakontserdil.
Erakogu

Tali ei jää taeva, ennustavad heliloojad

Collegium Musicale sünnipäevakontsert „5“, dirigent Endrik Üksvärav, 3. X Mustpeade majas.
Eesti Filharmoonia Kammerkoori sarja „Vitraažid“ esimene kontsert „Puudekummardajate maa“, dirigent Kaspars Putniņš, 4. X Kultuurikatlas.
Oktoobri algul tõid Collegium Musicale ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor esiettekandele mõningad uudisteosed, mis üksikult võttes olid kenad ja isegi põnevad kuulata, aga tervikuna mõjusid väga sügis-talv-sügis-talv-stereotüüpselt.…

Inspireerivat olnust

Kirjastus Canopus on avaldanud kauase Eesti Raadio helirežissööri, lugematute raadiointervjuude autori ja vanade salvestiste restauraatori Heino Pedusaare kogumiku „Uut möödunust“, kuhu autor on koondanud varem ilmunut (sama käsikirja algversiooni aastast 1986 ning ka osi 2006. aastal ilmunud kogumikust „Kive Estonia alusmüürist“) ning lisanud mõndagi uut ja huvi­pakkuvat.
Kui palju meid enam…

Teie ja meie vabaduse eest!

Brežnevi ajal oli sadu tuhandeid teisitimõtlejaid, kes kitsukeses köögis viinapudeli taga väljendasid sõprade ringis oma kriitikat võimude suhtes. Neist vaid mõnikümmend julges avalikult välja astuda.

Moskvas üllitati käimasoleva aasta juulis põhjalik uurimus dissidentluse ajaloost Venemaal. Raamatu „Teie ja meie vabaduse eest!…

Kontroll ja transformatsioon

Matthias Schoenaerts: „Ma ei taha olla nagu Mondrian.“

Alates sellest, kui Matthias Schoenaerts sai Prantsuse filmiauhinna Césari oma läbimurderolli eest filmis „Rooste ja luu“ („De rouille et d’os“, Jacques Audiard, 2012), on Belgia näitlejast saamas rahvusvaheline südametemurdja. Tema hääldamatu nimi on kõigi huultel, tänavusel Veneetsia festivalil oli ta lausa kahe…

Ütle mulle, kes on su sõbrad …

Mängufilm „Must missa“ („Black Mass“, USA 2015, 122 min), režissöör Scott Cooper, stsenaristid Mark Mallouk ja Jez Butterworth, operaator Masanobu Takayanagi, muusika Junkie XL. Osades Johnny Depp, Joel Edgerton, Benedict Cumberbatch, Dakota Johnson, Kevin Bacon, Peter Sarsgaard jt.
Scott Cooperi mängufilmis „Must missa“ kulgetakse mööda 1970. aastate Bostoni tänavaid ja…

Milleks meile Horisont?

Ajakiri Horisont asutati 1966. aastal, ja nagu see tol ajal ikka käis, keskvõimu poolt. Alles hiljuti, Hruštšovi ajal, oli siis kõrvale tõrjutud lõssenkism ja nõnda seisis ka 1967. aasta jaanuaris ilmunud vastse ajakirja esimese numbri kaanel kujutis DNA molekuli mudelist, mis oli sellel ajal siinkandis kindlasti midagi uuenduslikku. Ma ei…

Arvo Raimo 13. XII 1940 – 14. X 2015

14. oktoobril lahkus pärast rasket haigust meie hulgast Ugala teatri näitleja Arvo Raimo.
13. detsembril 1940. aastal Viljandis sündinud ja Viljandi 1. Keskkooli lõpetanud Arvo Raimo sattus teatritööle otse koolipingist ja pooljuhuslikult. Esmalt kooli näiteringi juhataja Hilja Varemi kutsel ajutiselt asendusnäitlejaks ning siis juba Karl Adra ja Aleksander Satsi loodud Ugala…
Ruumi teevad inimesed
Viini muuseumikvartali sisehoovi loomeala.
Marlene Rutzendorfer

Ruumi teevad inimesed

Viini arhitektuurifilmide festival, Tallinna linnahall ja Wonderlandi platvorm Euroopa arhitektidele

Sa hüüad mind teisel pool vett

„Vee peal“ on kolm ühes: esiteks sügav ja emotsionaalne sissevaade harrastuskalastajate hingeellu ning filosoofiasse, teiseks ühe varateismelise poisi arengulugu aasta jooksul ning kolmandaks Eesti provintsilinna aguli argielukujutus stagnaajast. Vormilt on tegu optimistliku nostalgiaga koos spetsiifilise harrastuskalastusalase substraadiga.
Ma ise pole kunagi kalal käinud. Aga Ruitlasest saan ma nüüd paremini aru ja…
Minu töö on teid provotseerida
„Oleanna“ lahkab õppejõu (Janek Vadi) ja üliõpilase (Klaudia Tiitsmaa) suhtlemisvigu, võimupositsiooni nihkumist.
Gabrirla Liivamägi

Minu töö on teid provotseerida

Taago Tubina lavastatud „Oleanna“ on oma ajatundlikkuses terav, tõsine, pingestatud ja valus draama suhtlemissuutmatusest, võimust, hariduse nivelleerumisest.

Soome-ugri töökus

Soomeugrilaste töökuse küsimus kerkib teaduslikus diskursuses esile XVIII sajandil rousseau’liku vaimsuse võidukäigu valguses ning evolutsionistliku progressiteaduse eelaimduses. Rousseau järgi ei ole metslased head ega halvad, töökad ega laisad, vaid suvalised. XIX sajandi kultuurievolutsionismi tõed aga andsid tsiviliseerumise lootust vaid töökatele. Koolkonna isa Edward Tylor seadis rahvaste arengu tähtsaimaks mõõdikuks metallitööstuse…

Teateid teatridžungli aluskihtidest

Eesti harrastusteatrite lavastustes prevaleerivad igapäevased olmeprobleemid, sekka eksistentsiaalsemaid värelusi ja paras kogus janti.

XV külateatrite festival 21. – 23. VIII Palamusel ning V rahvusvaheline teatrifestival „Baltiramp“ 11. – 13. IX Kuressaares.
Džungli ja teatrimaastiku võrdlemine pole võib-olla kõige õnnestunum: esimesest läbi minna on selle taimestiku tiheduse tõttu äärmiselt raske,…

Pealelend– Raul Oreškin, Tartu Uue teatri direktor

Pealelend – Raul Oreškin, Tartu Uue teatri direktor

Oktoobrist asus Tartu Uue teatri direktorina tööle Raul Oreškin, teatri senine juht ja asutaja Ivar Põllu jätkab kunstilise juhina. Raul Oreškin on varem töötanud Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna ja noorsooteenistuse juhatajana, Tartu loomemajanduskeskuse tegevjuhina ning kultuuriministeeriumi asekantslerina.
Mis tingis Tartu Uues teatris vajaduse direktori…

Hõimutunded

Eesti ja Ungari kultuurisidemete üks verstapost on 1939. aasta eesti kunsti näitus Budapestis.

Ühel 1980. aasta septembrikuu päeval sisenesime Illimar Pauliga Budapesti kunstimuuseumi. Kui jõudsime avasaali lävele, ütlesin ühe taamal nähtava skulptuuri poole viidates, et kui me poleks Ungari pealinnas, siis peaksin seda teost 1930. aastail Eestis looduks. Veidi aja…

Mida saab kunstis pagulaste heaks teha?

Vt Sirp 9. X.
Kadi Estland: Üks, mida kunstnikud saaksid koos teha, et näidata solidaarsust ja head tahet, on kolida välja oma Vabaduse väljaku ateljeedest ja anda need pagulaste majutamiseks. See on ideaalne koht ühiskonda integreerumiseks: neid inimesi ei peideta ära, lähedal on koolid, kuhu lapsed saavad minna ja see on…
Sirp