Uma pido on laulupidu, kus kõik laulud on võru keeles. Peost saab osa ligi 10 000 inimest ehk nii palju on kokku lauljaid, pealtvaatajaid ja teisi peoga seotud inimesi. Kolmandal peol võtavad Võrus Kubija lauluväljakul laulu eest Taisto Uuslail, Mari Kalkun, Anu Taul ja Urmas Kalla.
Ülle Harju, Uma Leht
Eesti keelest alasite ja haamrite vahel
Võru keelt ei saa olla ilma kirjakeeleta ning selle püsimine ja areng on kasuks ka eesti ühiskeelele tema võitluses nivelleerivate võõrmõjutuste, sh inglise keele laiutamise vastu.
5 minutit
Egä sõnaraamat om keelele nigu sünnüpääväkingitüs
Jutuajaminõ „Eesti-võro sõnaraamadu“ ümbre vasta hummõnist, 14. urbõkuu imäkeelepäivä
9 minutit
Mastaapne spektaakel
Mulle meeldib teatris suurejooneline vaatemäng. Tõsi, elamusi võivad pakkuda ka peenelt läbi mõeldud ja arule apelleerivad tubased tükid, ent kipun eelistama siiski kõikidele meeltele suunatud Gesamtkunstwerk’e, kus korraga on mängus palju inimesi, helisid, dekoratsioone, liikumist, tehnikat jne. Eesti teatris on mastaapsete spektaaklite vallas vähe konkurente Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi tandemile. „Seitse samuraid“, „Kuningas Ubu“, „Perikles“,…
2 minutit
Heavy metal ei hammusta, vaid teeb targaks
Kuidas ületada näiliselt olematu sild levi- ja süvamuusika vahel? 16. kuni 20. veebruarini tegi Eesti muusika- ja teatriakadeemia (EMTA) julge hüppe üsna tundmatusse vette, korraldades loengu ja nädalase seminarisarja metal-muusikast, performatiivsusest ja identiteetidest Erlangen-Nürnburgi ülikooli doktori Gerd Bayeriga. Seminaril oli osalejaid nii EMTAst, kunstiakadeemiast, Tallinna ja Tartu ülikoolist kui ka vabakuulajate seast.
EMTA…
EMTA…
3 minutit
(Re)politiseerides kunsti
Kunstimaailm kipub kunsti mõtestamisel lähtuma protektsionistlikust positsioonist.
Näitus „Minu Poola. Mäletamisest ja unustamisest“ Tartu kunstimuuseumis kuni 29. III. Kuraator Rael Artel, kunstnikud Yael Bartana, Zbigniew Libera, Joanna Rajkowska, John Smith (Marko Mäetamm ja Kaido Ole), Wilhelm Sasnal, Art Spiegelman ja Artur Żmijewski. Näituselt on eemaldatud Artur Żmijewski tööd. Näitusega kaasneb teoseid, kunstnikke ja näituse…
5 minutit
Punased Valge silmadega
Eesti vasakintelligentide kommunistideks ja nõukogude kollaborantideks saamise lugu.
„Punased I“ on esimene pool monograafiast, mille eesmärk on otsida selgust kollaborantide, konkreetselt Nigol Andreseni, Johannes Vares-Barbaruse ja Johannes Semperi valiku motiivides. Teisisõnu, millal, kuidas ja miks tekkis intellektuaalidel n-ö tõmme marksismi ja nõukogude kommunismi poole? Miks need inimesed ikkagi asusid Staliniga aktiivse koostöötamise ja Eesti hävitamise…
8 minutit
Intellektuaalne nauding Nigulistes
Kontserdisari „Oratorio“ 5. III Niguliste kirikus: Bachi „Muusikaline ohver“ Tõnis Kaumanni seades, esitaja
Vox Clamantis (kunstiline juht Jaan-Eik Tulve).
Johann Sebastian Bachi „Muusikaline ohver“ on teos, millest saadav nauding on kõrgeimat, intellektuaalset sorti. Kahjuks on neid, kes mõistaksid hinnata, veelgi enam – nautida polüfoonia peent kunsti tänapäeval palju vähem kui 1747. aasta suvel, kui…
Vox Clamantis (kunstiline juht Jaan-Eik Tulve).
Johann Sebastian Bachi „Muusikaline ohver“ on teos, millest saadav nauding on kõrgeimat, intellektuaalset sorti. Kahjuks on neid, kes mõistaksid hinnata, veelgi enam – nautida polüfoonia peent kunsti tänapäeval palju vähem kui 1747. aasta suvel, kui…
2 minutit
Koramängijad Guinea-Bissaust hoiavad alal rahvuskultuuri igipõlist osa, koramängu …
Koramuusikast ja lille laulust
Dokumentaalfilm „Kora“ (Portugal 2014, 70 min), režissöör Jorge Carvalho.
Dokumentaalfilm „Lille laul“ („Cissa“, Belgia 2013, 61 min), režissöörid Jacques Dochamps ja José Gualinga.
Filmid linastuvad Tartu maailmafilmi festivali raames.
14.…
Dokumentaalfilm „Lille laul“ („Cissa“, Belgia 2013, 61 min), režissöörid Jacques Dochamps ja José Gualinga.
Filmid linastuvad Tartu maailmafilmi festivali raames.
14.…
4 minutit
Luua elutust elu
Sarja „Müstilised kõlad“ kontsert „Autorid elektroonilistel pillidel“ 28. II Estonia kontserdisaalis. Laval Taavi Kerikmäe, Margo Kõlar, Sven Grünberg ja Peeter Vähi, kaastegevad Vambola Krigul ja Tammo Sumera.
Eesti Kontserdi sarjas „Müstilised kõlad“ esitleti veebruari lõpul Jõhvi kontserdimajas ja Estonia kontserdisaalis Eesti elektroakustilise muusika pioneeride loomingut. Surround-helisüsteemis kõlasid Margo Kõlari, Sven Grünbergi, Taavi Kerikmäe ja Peeter Vähi teosed, live-elektroonikat…
Eesti Kontserdi sarjas „Müstilised kõlad“ esitleti veebruari lõpul Jõhvi kontserdimajas ja Estonia kontserdisaalis Eesti elektroakustilise muusika pioneeride loomingut. Surround-helisüsteemis kõlasid Margo Kõlari, Sven Grünbergi, Taavi Kerikmäe ja Peeter Vähi teosed, live-elektroonikat…
3 minutit
Keskklassi kangelane Jeremy Deller
Briti tuntuim nüüdiskunstnik vabastab Helsingis muuseumiobjekte.
Jeremy Deller (1966) on vaieldamatult üks rahvusvaheliselt tuntumaid briti nüüdiskunstnikke. Ta õppis kunstiajalugu ja pühendus siis XVII sajandi maastikumaalile, kuid kunstis on teda huvitanud inimene, inimese keskkond. Tema projekte võib nimetada sekkumisteks, kuigi ta ei ole kogukonnakunstnik. Pigem on ta kogukonnalooja. 2004. aastal sai ta Turneri auhinna,…
5 minutit
Poliitilise teatri padrunisalv
Kui ükski poliitik või meediaväljaanne pole suutnud Savisaart kõigutada, siis oleks palju loota, et teater seda teeb. Tõsi, teatril ei olnud ka sellist kavatsust.
Antiiktragöödia ja muusikali põiminud lavastus „Savisaar“ teatrilt NO99 tõi Eesti teatripildis korraks taas esile poliitiliselt aktiivse ja ühiskonnakriitilise teatri, mida siinmail kohtab kaunis harva ja mille…
11 minutit
48h × 140 spetsialisti ehk Garaaž48 = 18 prototüüpi
Tartu ülikooli ja Eesti kunstiakadeemia ühiselt korraldatud teine arendusnädalavahetus „Garaaž48 riistvara ja kunstid“ („Garage48 Hardware & Arts”) tõi 6. kuni 8. veebruarini ülikooli Physicumi kokku 140 osalejat: elektroonika- ja mehhatroonikainsenerid, tarkvaraarendajad, disainerid, arhitektid, turundajad ja visionäärid.
Hackathon’ist* osa võttes ei tea sa kunagi, millega see 48 tunni järel lõppeb: kas…
Hackathon’ist* osa võttes ei tea sa kunagi, millega see 48 tunni järel lõppeb: kas…
3 minutit
Veni, Vadi, vici
Hoidsin käes Urmas Vadi novelliraamatut „Kuidas me kõik reas niimoodi läheme“ ja jutus, mida parasviisi lugesin, kõneles Urmas Vadi. Lugemise taustaks mängis raadio ja seal hakkas samal hetkel, kui ma Vadi raamatust Vadist lugesin, kõnelema Urmas Vadi. Samal õhtul enne magamajäämist lugesin õhtulektüürina Paul Sussmani põnevusromaani „Kadunud oaas“ ja seal peategelased egüptoloogid arutasid, et ilmselt asub mingi…
6 minutit
Veidrad voodikaaslased
Selle loo pealkiri, William Shakespeare’i poolt näidendis „Torm“ esimesena kasutusele võetud fraas,1 tähistas algselt igasugust ebatõenäolist partnerlust, ent on tänapäeval seostatav põhiliselt poliitikaga. Tõepoolest, kus mujal oleksid inimesed nõus sellesarnasel moel oma põhimõtetega nii märkimisväärsele kompromissile minema, kui kaalul on see ideoloogiliselt äärmiselt plahvatusohtlik ja salakaval kontseptsioon nimetusega greater good ehk suurem, laiem eesmärk, mis pühendab…
3 minutit
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad 2014
Ilukirjanduslik proosa
Jan Kaus, „Ma olen elus“ ja „Tallinna kaart“
LUULE
Kaur Riismaa, „Teekond päeva lõppu“ ja „Merimetsa“
NÄITEKIRJANDUS
Tõnu Õnnepalu, „Vennas“
ESSEISTIKA
Mihkel Mutt, „Õhtumaa Eesti I“
Vabaauhind
Udo Uibo, „Sõnalood“
LASTE- JA NOORSOOKIRJANDUS
Contra, „Kõik on kõige targemad“
VENEKEELSE AUTORI KIRJANDUSAUHIND
Jelena Skulskaja, „Мраморный лебедь“ („Marmorluik“)
Nadežda Katajeva-Valk, „Там, где я родилась“ („Seal, kus ma sündisin“)
Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti…
Jan Kaus, „Ma olen elus“ ja „Tallinna kaart“
LUULE
Kaur Riismaa, „Teekond päeva lõppu“ ja „Merimetsa“
NÄITEKIRJANDUS
Tõnu Õnnepalu, „Vennas“
ESSEISTIKA
Mihkel Mutt, „Õhtumaa Eesti I“
Vabaauhind
Udo Uibo, „Sõnalood“
LASTE- JA NOORSOOKIRJANDUS
Contra, „Kõik on kõige targemad“
VENEKEELSE AUTORI KIRJANDUSAUHIND
Jelena Skulskaja, „Мраморный лебедь“ („Marmorluik“)
Nadežda Katajeva-Valk, „Там, где я родилась“ („Seal, kus ma sündisin“)
Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti…
1 minut
Psühhoanalüütiline „Savisaar“
NO99 lavastus on väga täpselt, justkui õpiku järgi rajatud antiiktragöödia tuumsituatsioonile, traagilisele valikuolukorrale, s.t võimatule valikule.
Teatri NO99 „Savisaar“, lavastajad ja lavakujundajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo, heliloojad Vaiko Eplik ja Jakob Juhkam, laulusõnade autor Vaiko Eplik, teksti autorid Eero Epner, Tarmo Jüristo ja Aare Pilv, valguskunstnik…
6 minutit
Kunst on pigem oaas, kuhu igapäevamürast põgeneda
Heliloojad Rasmus Puur ja Piret Pajusaar poliitilisest kunstist
Läinud aasta lõpul selgus rahvusooperi Estonia ooperiloomingu konkursi võitja: Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks kirjutab ooperi eelmisel aastal muusikaakadeemia lõpetanud Rasmus Puur. Tema veelgi noorem kolleeg Piret Pajusaar naerutas valimiste eel kontserdisarja „Ludus tonalis“ publikut koorilauluga „Lubadused“, mille tekst tugineb valimisloosungitele. Sirp tundis…
5 minutit
Uuringute järgi on Vancouver valitud mitmel aastal üheks maailma elamiseks sobivamaks linnaks.
Kadri Koppel
Kui poliitiline on linnaruum?
Eesti ruumipoliitika peab saama ajakohase uue sisu.
4 minutit
Filmi üht peaosalist Eddyt kehastab näitleja Benoît Poelvoorde, kes on muuseas ka 1992. aasta kultusfilmi „Mees hammustab koera“ („Man Bites Dog“) üks režissööridest.
Kaader filmist
Koomiku klõbisev pärand
Mängufilm „Kuulsuse hind“ („La rançon de la gloire“, Prantsusmaa-Belgia 2014, 110 min), režissöör Xavier Beauvois, stsenaristid Xavier Beauvois ja Etienne Comar, operaator Caroline Champetier, helilooja Michel Legrand. Osades Benoît Poelvoorde,…
4 minutit
Katrin Targo andis hiljuti Tallinnas kaks kontserti.
Aare Tammesalu
Mida teha, et tabatud ime pääseks pildile?
Möödunud sajandi esimestel aastakümnetel oli Eduard Vilde näidend „Tabamata ime“ äärmiselt aktuaalne ja selle teravik oli suunatud kõige „väljamaalt“ tulnu ihalusele: tõusiklikel väikekodanlastel jäi sageli mõistmata, et…
3 minutit
Oli tunne, et ainult nii saabki
ERSO kontsert sarjast „Nautimus“ 27. II Estonia kontserdisaalis, solist Natalia Gutman (tšello), dirigent Nikolai Aleksejev.
Kui mõelda, millised XX sajandi teisel poolel kirjutatud instrumentaalkontserdid tulevad meile meelde, siis mõningase üllatusena tundub, et üksikud. Toimiks justkui mingi imelapse efekt: teoseid nagu oleks olnud ja korraks ka vaimustus, aga mõne aja pärast kaob kõik kusagile uttu.…
Kui mõelda, millised XX sajandi teisel poolel kirjutatud instrumentaalkontserdid tulevad meile meelde, siis mõningase üllatusena tundub, et üksikud. Toimiks justkui mingi imelapse efekt: teoseid nagu oleks olnud ja korraks ka vaimustus, aga mõne aja pärast kaob kõik kusagile uttu.…
2 minutit
Küsib/Vastab
Aili Künstler: Mille järgi saab kirjakeelne eestlane kohe vahet teha, kas tegu on võru või setu keelega?
Sulev Iva, Võru Instituudi teadur, võru keele õpetaja: Ega see vahetegemine väga lihtne olegi. Mitte ainult kirjakeelne eestlane, vaid isegi võrukeelne võroke või setokeelne seto ei pruugi osata tänapäeva võru ja seto keelel alati kohe vahet teha. Vanemal ajal oli seto keelel…
Sulev Iva, Võru Instituudi teadur, võru keele õpetaja: Ega see vahetegemine väga lihtne olegi. Mitte ainult kirjakeelne eestlane, vaid isegi võrukeelne võroke või setokeelne seto ei pruugi osata tänapäeva võru ja seto keelel alati kohe vahet teha. Vanemal ajal oli seto keelel…
3 minutit
Kaur Riismaale antakse homsel emakeelepäeval üle Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali luule aastaauhind.
Piia Ruber
* * *
Sonja, mu armas, Sonja,
sina ju mõistad,
sina saad aru,
võibolla ajaloo ausaim trepikojakiisu,
tondi ja jumala
toita ja hallata,
sama üksi ja vaba,
sõltuv, sõltumatu,
sina ju mõistad,
sina saad aru,
mulle meeldivad vene luuletajad,
nemad naeratavad fotodel lahtise suuga,
kõik heledad kikud päikeses ja…
sina ju mõistad,
sina saad aru,
võibolla ajaloo ausaim trepikojakiisu,
tondi ja jumala
toita ja hallata,
sama üksi ja vaba,
sõltuv, sõltumatu,
sina ju mõistad,
sina saad aru,
mulle meeldivad vene luuletajad,
nemad naeratavad fotodel lahtise suuga,
kõik heledad kikud päikeses ja…
2 minutit
katastroof
Oli vaikne kurbus, kuid esialgu ei ennustanud veel miski katastroofi, mida samal ajal juba ette valmistati.
Mati Unt, „Öös on asju“ (1990)
Katastroofidiskursuse olemus on interdistsiplinaarne. Traagiliste tagajärgedega sündmustest rääkimist iseloomustab paljude teadusvaldkondade põimumine, mis omakorda asetuvad ajaloolis-poliitiliste arengu ja majanduslike huvide konteksti. Suurepärane näide kriisianalüüsi akadeemilisest käsitlusest on Vaclav Smili „Globaalsed katastroofid ja suundumused“, kus range andmekirjelduse abil püütakse…
Mati Unt, „Öös on asju“ (1990)
Katastroofidiskursuse olemus on interdistsiplinaarne. Traagiliste tagajärgedega sündmustest rääkimist iseloomustab paljude teadusvaldkondade põimumine, mis omakorda asetuvad ajaloolis-poliitiliste arengu ja majanduslike huvide konteksti. Suurepärane näide kriisianalüüsi akadeemilisest käsitlusest on Vaclav Smili „Globaalsed katastroofid ja suundumused“, kus range andmekirjelduse abil püütakse…
10 minutit
Kirjutussportlaste pjedestaal
14. märtsil antakse välja tänavused Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad.
Kirjanduse (või kunsti üldisemalt) (au)hindamisel võib kindel olla ainult selles, et kindlasti on mingi hulk, kes pole tulemusega rahul. Hindamisele järgnevas poleemikas välguvad aga väga tõenäoliselt sellised sõnad nagu „õiglus“ ja „sport“. Viimast muidugi eituse kaudu – ega kirjandus mingi sport ole, kus…
5 minutit
Iga päev puhastavad töölised purunenud Fukushima tuumajaama lähistel Tomiokas veega teid, küürivad maju, lõiguvad oksi ning eemaldavad saastunud pinnast, mis plastkottidesse pakitult ümbruskonda jäetakse. Kohalikud on vihased, sest valitsus kavatseb 30 miljonit tonni radioaktiivselt saastatud jäätmeid sel viisil mahajäetud põldudele ja parklatesse paigutada.
Toru Hanai/ REUTERS / Scanpix
Neli aastat pärast Fukushimat
Mida me oleme õppinud?
7 minutit
Carabas Võlabas
See, mida kuluaarides juba ammu sosistati, sai veebruari lõpus kinnitust: nukuteater peab maksma tagasi ligi 74 000 eurot Euroopa Liidu koostööprogrammist „Kultuur“ saadud projektitoetusest, sest tehtud kulutused ei olnud sihipärased.
Teatrit juhtis sel ajal Meelis Pai, kes aga pidi oma ametist 2013. aasta aprillis loobuma, sest toonane audit näitas 364 000 euro suurust eelarvepuudujääki. Ka nüüd tagasi nõutavad summad on…
Teatrit juhtis sel ajal Meelis Pai, kes aga pidi oma ametist 2013. aasta aprillis loobuma, sest toonane audit näitas 364 000 euro suurust eelarvepuudujääki. Ka nüüd tagasi nõutavad summad on…
2 minutit
Kunstist siin- ja sealpool eetikapiire
Mida mõeldakse, kui öeldakse, et kunst ületab eetikapiiri? Kus see piiri asub ja kes on selle tõmmanud?
Tundub, et naljalt ei möödu Eestis aastat, mil ei puhke mõni skandaal või siis vähemalt tuline arutelu kaasaegse kunsti teemal. Pahanduste ja segaduste puhul on tavaliselt kaks mõõdet, millest lähtuvalt etteheiteid tehakse: esimest võiks…
11 minutit
Turg ja vanad paekivihooned säilivad, lisandub vaid keskne ärifunktsiooniga ehitis.
Koko arhitektuuribüroo
Tallinnas on ainult üks Balti jaama turg
Ümberkorralduste käigus on utoopilistest ehitusmahtudest loobutud ja turuala nähakse väärtusliku keskkonnana.
4 minutit
Tänavakunst ja Waldorfi pedagoogika
Tänavakunstnik, kes kujundab endale terapeutilise ruumi, on kadestusväärselt loov ja nutikas.
Igasugune loovus on inimese terviklikuks arenguks oluline eeltingimus. Kui aga loovuse osatähtsus on indiviidi, eelkõige lapse arengus iseenesestmõistetav, siis miks on haridussüsteemis laiemalt levinud hoopis õpilaste standardiseerimine? Normide pealesurumine pärsib originaalset mõtlemist, mis mõjutab aga analüüsivõimet ja loomingulisust. Noore indiviidi…
2 minutit
Nõukogudeaegset dissidendist filmitegijat Sergei Paradžanovit tahavad enda omaks pidada nii ukrainlased, grusiinid kui armeenlased. Kaader Paradžanovi ühest paremast, ukrainakeelsest filmist „Unustatud esivanemate varjud“.
Kaader filmist.
Milline on patriootlik filmikunst?
20. veebruaril oli Ukraina filmipäevade raames avalik arutelu kunsti ja meedia rollist ühiskondlike protsesside kujundamisel Ukrainas. Kinos Artis osalesid vestlusjuht, dokumentalist Marianna Kaat, Ukraina riikliku filmiagentuuri juht Filip Iljenko…
7 minutit
Venemaa elanikkond on tohutu suure territooriumiga võrreldes väga väike
Demograaf Anatoli Višnevski: eluea pikkuse mahajäämus arenenud maailmast süveneb.
Pärast demograafilises mõttes suhteliselt head perioodi tuleb Venemaal lähiaastatel tagasi kuulus „Vene rist“ – korraga väheneb sündimus ja suureneb suremus, rääkis intervjuus Sirbile Venemaa rahvusvaheliselt tuntuim rahvastiku-uurija Anatoli Višnevski.
Ei ole kellelegi uudiseks, et Venemaa…
Ei ole kellelegi uudiseks, et Venemaa…
6 minutit
„Eesti murrete sõnaraamat“ kahes ajastus
14. märtsil tähistame Eestis juba XX emakeelepäeva. Kuna emakeel seostub paljudele eeskätt murdekeelega, siis tuleb juttu selle ühest kõige toekamast koguteosest, murdesõnaraamatust.
Suurest rahvakeele sõnaraamatust, mis sisaldaks kogu eesti sõnavara, on unistatud kaua. Ammendavat murdeleksikoni pidas silmas juba Jakob Hurt, kui kutsus 1888. aastal üles vana vaimuvara koguma, 1913. aastal kehutas murdesõnu…
Suurest rahvakeele sõnaraamatust, mis sisaldaks kogu eesti sõnavara, on unistatud kaua. Ammendavat murdeleksikoni pidas silmas juba Jakob Hurt, kui kutsus 1888. aastal üles vana vaimuvara koguma, 1913. aastal kehutas murdesõnu…
4 minutit
„Garaaž48 riistvara ja kunstid“ võitjad
I koha sai püstoli külge kinnitatav seadeldis, mis tuvastab vahetult enne laskmist tehtud vea ja annab sellest mobiilirakenduse kaudu teada („Hitalfly“). Autorid Meelis Mandre, Ago Savi, Kaspars Laizāns, Alex Shoh, Hannes Haljaste, Alvis Kundziņš, Endel Soolo, Venno Viinapuu, Margus Pärt, Vahur Afanasjev ja Veli-Johan Veromann.
II koha pälvis jõutreeningu efektiivsusmõõtja („Do You…
II koha pälvis jõutreeningu efektiivsusmõõtja („Do You…
1 minut
Välja pandud projektide hulgast leiab ka Arvo Pärdi keskuse konkursi võidutöö, kus võistluse lähteülesanne oli lahendatud kõige edukamalt ning toetas soleerimata Arvo Pärti ja tema muusikat.
Peegeldused
Arhitektide Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano koostatud näitus „Aken ja peegel“ 13. II – 22. III Eesti arhitektuurimuuseumis. 20. III kell 17 on samas Enrique Sobejano loeng.
Arhitektid Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano on viimase aasta jooksul Eestis märkimisväärselt palju…
Arhitektid Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano on viimase aasta jooksul Eestis märkimisväärselt palju…
4 minutit
Luulekeel ei tunne hirmu nägu
„Julgeolek“ on tundlik sõna. Viimasel ajal sageli mainituna hakkab see tasapisi leierdatuks muutuma, ometi ei tohiks. Poliitilise kõrval tuleb samavõrra pöörata tähelepanu kultuurilisele julgeolekule. Milan Kundera on kirjutanud: „See,…
4 minutit
John Smith. Holocaust, 2001. Kui Artur Żmijewski tööd mõnitavat holokausti ohvreid, siis miks pole seda John Smithi vaade autoaknast?
Margaret Tali
Veider juhtum
Mäletamine on „Minu Poola“ näitusel seotud teise, vähemalt sama tähtsa funktsiooniga – hoiatamisega.
5 minutit
Keelesugulus riimivastavuse näitel
Hiina ja soome-ugri keelevõrdluse uusimaid leide
Olen uurinud üle kümne aasta hiina ja uurali (soome-ugri) keelte ühiseid jooni.1 Siinkohal tutvustan eesti lugejatele hiina-uurali riimivastavusest lähtuva keelevõrdluse uusimat olekut.
Riimivastavus tähendab, et sugulaskeeltes riimuvad ühiste tüvede vasted. Kui räägime soome-ugri keelesugulusest, tasub tähele panna, et kui eesti keeles on käsi, vesi ja mesi, on…
5 minutit
Keeletegu
Täna kell 11 tehakse Põltsamaa ühisgümnaasiumis teatavaks mullused kaalukaimad keeleteod.1 Rahvahääletus püstitas seekord rekordi: oma arvamuse saatis 3931 keelehuvilist. Üheksa aastat tagasi alustati 143ga. Võistluse 10aastase ajaloo saab kokku võtta järgmisel aastal, kuid põhjust pisianalüüsiks on tänavugi.
Esimest korda otsiti parimat ministri kinnitatud korra järgi ning ametlikult reeglistatud ettevõtmine on kindlasti soliidsem ja tagatum kui senine. Uus statuut pidi aitama…
Esimest korda otsiti parimat ministri kinnitatud korra järgi ning ametlikult reeglistatud ettevõtmine on kindlasti soliidsem ja tagatum kui senine. Uus statuut pidi aitama…
2 minutit
In memoriam: Juhan Paberit
Juhan Paberit
13. III 1917–27. II 2015
On lahkunud eesti üks vanimaid kunstnikke skulptor Juhan Paberit. Kujuri elukäik ja looming kujunes seotuks Tartu ja Tartumaa paikadega, kus seisavad tänagi tema loodud monumendid.
Paberit on sündinud Valgutas Lapetukme külas ja kasvanud Lõve veski möldri paljulapselises peres. Veskikoht ei suutnud suurperet toita ning aineliselt raskeis oludes venis möldri laste haridustee…
13. III 1917–27. II 2015
On lahkunud eesti üks vanimaid kunstnikke skulptor Juhan Paberit. Kujuri elukäik ja looming kujunes seotuks Tartu ja Tartumaa paikadega, kus seisavad tänagi tema loodud monumendid.
Paberit on sündinud Valgutas Lapetukme külas ja kasvanud Lõve veski möldri paljulapselises peres. Veskikoht ei suutnud suurperet toita ning aineliselt raskeis oludes venis möldri laste haridustee…
2 minutit
